Liigu sisu juurde
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Piirdeaiad, hoovialad ja haljastus

Piirdeaiad, hoovialad ja haljastus

sojajargne individuaalelamu.png

Miljööalade kaitse üks eesmärke on tervikliku miljöö väärtustamine ja säilitamine ning ajaloolise keskkonna sobilikul viisil uuendamine. Aedlinnadele ja ajaloolistele asumitele omane haljastus, tänavavõrk ja kruntide struktuur on üld- ja teemaplaneeringutega kaitstav väärtus.
 
Miljööväärtuslikul alal ei tohi ehitustegevus minna vastuollu algsete hoonestus- ja ehitustavadega (hoonete ja kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised viimistlusmaterjalid, haljastustavad, iseloomulikud abihooned, krundi tänavapoolsed piirded jm paigale iseloomulik). 
Piirdeaedade, hoovialade ja haljastuse puhul tuleb silmas pidada järgmist:
  • Miljööväärtuslikel aladel tuleb säilitada väärtuslikud linnaruumi- ja maastikuelemendid, loodusobjektid, kõrghaljastus ja haljasalad, sh algupärased ja väärtuslikud krundipiirded, kujunduselemendid, väikevormid kruntidel, tänavaäärsed trepilahendused jne.
  • Miljööväärtuslikel aladel on oluline säilitada ja võimalusel taastada ajaloolisi teekatendeid – paekiviplaatidest kõnniteed, munakivisillutisega teelõigud.
  • Teede rekonstrueerimisel tuleb arvestada ajalooliste kinnistute kõrgusega ning vältida teekatte pinnase tõstmist.
  • Hoovialade kavandamisel tuleb vältida suuri asfalteeritud ja betoonkividega kaetud alasid. Parkimisalade ja teede katetena kasutada kinnistu miljööalale sobivaid looduslikke materjale: kivisillutist, paeplaate, graniitsõelmeid, kruusa.
  • Kinnistute minimaalne haljastatud pinna osakaal määratakse planeeringuga, jäädes keskmiselt vahemikku 20-50%.
  • Haljastuses ja aiakujunduses tuleks lähtuda hoone ehitamise ajal rajatud või ajastule ja piirkonnale iseloomulikest kujunduselementidest ja taimmaterjalist (kõrghaljastus, viljapuuaiad, alleed, kiviktaimlad jms).
  • Stalinistlikes kvartalites tuleb parkimise kavandamisel arvestada ala tervikliku (kvartali) planeeringuga, säilitada algne kvartalisisene teedevõrgustik ja iseloomulik haljasalade lahendus (nt alleed).
  • Piirdeaia ja väravate uuendamisel või uute piirete kavandamisel tuleb järgida, et kavandatav lahendus on kinnistut, hoonet ja piirkonda arvestav. Piirdeaed ja väravad peavad olema ajaloolisesse asumisse sobiva paigutuse, kõrguse, materjali ja kujundusega. Piirdeaia ja väravate kavandamisel soovitame lähtuda algse projekti piirdeaia lahendusest, mis on üldjuhul leitav Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivist. Kaasaegsed piirdeaedade lahendused ei ole ajaloolistesse keskkondadesse ja hoonetele sobivad.
  • Piirdeaia kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest, jäädes üldjuhul vahemikku 1,2 - 1,5m (plankaedade puhul 1,5-1,8m). Suure liikluskoormusega tänavate ääres ja nurgakruntidel võib kaaluda erilahendusi.      
  • Miljööalal kuulub ajalooline kinnistustruktuur säilitamisele, seetõttu mitte kavandada ega säilitada sekundaarseid ajaloolist kinnistut jagavaid kinnistu siseseid piirdeaedu ja väravaid. Vajadusel võib kinnistusisest ala piiarata madala hekiga.
  • Eesaedadega piirkondades kuuluvad eesaiad või hoonete esised haljasalad säilitamisele, nende piiramisel või piiramata jätmisel tuleb järgida kogu tänava lõikes ühtset printsiipi. Eesaia piirded ja väravad on üldjuhul madalad, kõrgusega kuni 1.20 meetrit maapinnast, ažuursed, kivipostidel ja kivisokliga ning hoone arhitektuuristiilist oleneva materjalikasutuse ja kujundusega.
  • Võrkpiirded (sh keevispaneelpiirded) ei ole ajalooliste hoonetega kinnistutele algselt iseloomulikud ja seetõttu ei ole nende säilitamine ning kavandamine miljööalale sobiv. Erandkorras võib võrkpiirde kasutamist kaaluda tingimusel, et tegemist on kinnistute vahelise piirdega (piire ei tohi paikneda tänavapool), lahendus  on piirkonda ning sealse hoonestusega arhitektuurselt sobiv ja piire kavandatakse ainult väheses ulatuses ning see on kombineeritud istutatava tiheda heki või ronitaimestikuga, mis võrkpiirde täielikult varjab. Võrkpiirde kasutamine ja selle võimalik ulatus otsustatakse igal üksikjuhul eraldi.
  • Prügikonteinerite asukoht tuleb kavandada kinnistul varjatud kujul. Kortermajade puhul võib olla vajalik prügimaja lahenduse projekteerimine.
  • Kvartalites, kus on valdavalt säilinud algne krundistruktuur, ei ole kruntide täiendav jagamine ja kvartalite privaatsete sisealade hoonestamine (v.a abihoonetega) soovitatav või on tulenevalt planeeringust keelatud. Kui kvartali sisealale lisatakse hoone, tuleks see üldjuhul kavandada hoovimaja põhimõttel, st see on väiksema mahuga kui tänavaäärsed hooned ning sellele peab olema tagatud nõuetekohane juurdepääs.
  • Ajaloolistes asumites ja väärtuslikel hoonetel ei tohi reklaamsildid, nimelauad, pealkirjad ja valgustusreklaam oma kuju, värvi ja asetusega rikkuda tänava, avaliku platsi või hoone ilmet, ennekõike ei tohi need katta või lõigata hoone arhitektuurilisi osi. Reklaamikandjate asukoht ja kujundus peab olema kooskõlastatud Tallinna linna õigusaktide kohaselt.
  • Piirdeaedade ümberehitamisel ja rajamisel tuleb lähtuda ehitusseadustiku lisa 1 toodud nõuetest.
Tutvu ka Tallinna elurikka haljastuse kataloogiga, millest leiad 800 taime, mis sobivad nii haljasalale kui ka aeda. Lisaks kirjeldusele saab iga taime kohta teada, kui väärtuslik on ta tolmeldajatele ja keda ta ligi meelitab.
 


Hoovid_aiad_uus_betoonpostidega_piirdeaed_Kalamajas.JPG

Hoovid_aiad_n0mmelikud_betoonpostid.JPG

Hoovid_aiad_staliniagse_elamu_piirdeaed ja varavad.JPG


Joonis: Sõjajärgne individuaalelamu. Allikas Kultuuriväärtuste Ameti trükis.

Viimati muudetud 24.01.2024