Rohepööre ja taaskasutus rekonstrueerimisel
Teadupoolest on kõige kestlikum hoone juba olemasolev hoone. Kasutuses olevate hoonete hoidmine, neile uue kasutuse leidmine ja kohandamine on märkimisväärselt keskkonnasäästlikum kui uute hoonete rajamine.
Hoone elu- ehk olelusringi (LCA -Life Cycle Assessment) arvutamisel võetakse arvesse nii hoone vanust, ehitusprotsessi, materjalide tootmist, transporti ja utiliseerimist ning muid tegureid, mis tõestavad, et vanade hoonete keskkonnaalane jalajälg on oluliselt väiksem kui uusehitiste (sh energiasäästlike) jalajälg.
- Pidev hooldus ja heaperemehelik suhtumine aitavad kaasa olemasoleva hoone elutsükli pikendamisele ning vähendavad oluliselt ehitustegevusest tulenevat jalajälge.
- Keskkonnale on kõige sõbralikum maja, mis on ehitatud naturaalsetest ja piirkonnale omastest materjalidest. Need materjalid on taaskasutatavad ja/või kergesti utiliseeritavad. Piirkonnale omaste materjalide (paekivi, lubi, liiv, puit, savi, roog jne) kasutamine vähendab ka transpordile ja ehitusele tehtavaid kulutusi.
- Naturaalsed ja looduslikud ehitusmaterjalid vananevad väärikalt. Nende elutsükkel on pikem kui sünteetilistel ja tehislikel materjalidel (nt plastikust aken vs puitaken; õhekrohv vs pakskrohvisüsteemis lubikrohv).
- Naturaalsete ehitusmaterjalide utiliseerimine on oluliselt keskkonnasõbralikum, neid saab oluliselt suuremas mahus taaskasutada.
- Käsitööna valminud ja kvaliteetseid ehitusdetaile saab suunata sihtotstarbeliselt taaskasutusse ja/või kasutada sekundaarsetel eesmärkidel. Tulenevalt majandus- ja taristuministri määrusest Nõuded ehitusprojektile (RT I, 18.07.2015, 7), tuleb enne 1940. aastat ehitatud ehitise kohta esitada ajalooline õiend ehk andmed hoone ehitamise ajaloo kohta, mis sisaldab ka loetelu säilinud väärtuslike detailide kohta koos fotodega ning ettepanekuid nende taaskasutamiseks (§ 25 lg 9). Kui tegemist on hoonega, millele laienevad üldplaneeringust tulenevad kaitse- ja kasutustingimused, võidakse nõuet kohaldada ka hoonetele, mis on ehitatud peale 1940ndat aastat.
- Taaskasutusse on soovitav suunata aknaid, uksi, treppe, puitpitsilisi karniise, saelõikelisi sarikaid, paekivist trepiastmeid, varikatused, suluseid, glasuurpotte, ahjuuksi, vanu käsitöö telliseid ja katusekive, mööblit jpm. Küsimuste korral tasub konsulteerida SRIK vanamaterjali laoga.
- Keskkonnasõbralikud ja naturaalsed ehitusmaterjalid loovad sisetingimustes hea ja tervisliku sisekliima.
- Vanade hoonete ehitamisel oli tänasest enam arvestatud ilmastikust ja asukohast tulenevate teguritega, mis maja elutsüklit ja tehnilist olukorda oluliselt mõjutavad. Sajanditepikkused kogemused kujundasid praktilised ja toimivad ehituslahendused.
- Olemasolevate hoonete energiatõhusaks muutmine ja kaasajastamine on keeruline, kuid väiksema keskkonnaalase jäljega kui uute ehitamine.
- Füüsika- ja loodusreeglitel töötavaid ventilatsioonisüsteeme ei saa alahinnata ning elektrilised süsteemid ei ole tihti kõige säästvamad ja jätkusuutlikumad lahendused (nt loomulik ventilatsioon vs sundventilatsioon).
Vanast majast ei saa kunagi teha uut. Vana hoone väärtused seisnevad autentsuses, ajastu hõngus, ajaloolistes detailides, ajaloolistes materjalides ja ehitusvõtetes - kõike seda saab säilitada, mitte taasluua!
