Torupilli
Torupilli asum on oma praeguse nime saanud samanimelise kõrtsi järgi, mis asus hetkel püsihoonestuseta krundil (Tartu mnt 38) ehk praeguse Tartu mnt ja Torupilli otsa nurgal. Täpsemalt sai kõnealune piirkond oma nime kõrtsi reklaamsildil olnud torupillimehe järgi. Varasemad teated kõrtsi kohta pärinevad 1803. aastast.
Torupilli asum on Tallinna ajaloolistest eeslinnadest üks noorimaid. Vaid paar siinset tänavat on väga vanad, enamik alast oli veel 20. sajandi algul hoonestamata. Põhiliselt paiknesid seal karjakoplid, vilja- ja juurviljaaiad. Kõige vanemaks asumi tähiseks võiks pidada praegust Tartu maanteed, mis on üks vanimaid sisemaale viivaid teid. Tartu maantee algus oli hoonestatud juba 13. sajandi alguses, 18. sajandi lõpuks oli Tartu maantee serv hoonestatud kuni praeguse Odra tänava ristmikuni. Ühtlasem hoonestus hakkas Torupilli asumi piirkonda tekkima 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses. Üheks põhjuseks võib pidada Peeter I korraldust, millega määrati Tallinn Läänemerel tegutseva Vene sõjalaevastiku baasiks. Selle suurearvulisse koosseisu kuuluvad ohvitserid, pootsmanid jt. omandasid eeslinnades hulgaliselt krunte. Sel viisil tekkis hoonestatud elamualana siin piirkonnas näiteks nn. Uus-Slobodaa – Torupilli alale jääb praegune Jakobsoni tänav, mis enne praeguse telemaja ja Gonsiori tänava rajamist oli ühenduses Faehlmanni tänavaga moodustades Kadriorgu kulgeva ühendustee. Linna plahvatusliku kasvu perioodil, 19.-20- sajandi vahetusel ning uue sajandi II aastakümnel laienes tunduvalt kesklinna hoonestuse alla hõlmatud ala. Torupilli asumis algaski põhiline ehitustegevus peale 1910. aastat, mil hoonestati suures osas J.Kunderi, Laulupeo, A. Hermanni, G.R.Jakobsoni, J. Kappeli ja Lubja tänavad. Kõige mitmekesisem ja huvitavam on heinamaale rajatud Laulupeo tänava hoonestus, , kus juugendstiilis elamud moodustavad ilusa tervikfrondi. Tänav sai oma nime siin toimunud laulupeo/pidude? järgi Silmapaistvaim siinsetest puumajadest on ehk Laulupeo 6, mille on projekteerinud Karl Burman. Tsaariaegsetele elamutele lisaks on lähikonda hiljem ehitatud rida eestiaegseid Tallinna tüüpi kivitrepikojaga maju, tervikliku rea moodustavad need elamud K.Türnpuu tänaval, mis omal ajal kulges paralleelselt endise kitsarööpmelise raudteega.
Kauaks jäi hoonestamata vaid nn. Politseiaia ehk Ogorodi (Raua, C.R.Jakobsoni ja F.R.Kreutzwaldi tänavate vahel) piirkond ja praeguse J. Vilmsi ja J.Poska tänavani ulatunud ala ehk Gonsiori tänava kant. Selle ala kruntideks jagamist alustati 1910. aastal, kuid see territoorium hoonestati valdavalt alles 1930. aastail, mil siia kerkisid 4-6 korruselised väärikad kodanlikud kivist korterelamud. Endise kroonu juurviljaaia südamik säilitati haljasalana (nn. Politseipark). J.Kunderi tänava alguse tõsiseilmeliste 1930. aastate lõpu kivimajade rida on Tallinna miljööalade kontekstis suhteliselt erandlik, kuid kaheldamatult väga väärtuslik hoonestustervik.
Torupilli miljööväärtuslik ala
Kesklinna linnaosa miljööalade teemaplaneering