Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Pirita jõeoru maastikukaitseala

Pirita jõeoru maastikukaitseala

Pirita jõeoru maastikukaitseala (MKA) asub Tallinna ja Jõelähtme valla territooriumil. Kaitseala moodustati 1957. aastal eesmärgiga kaitsta ja tutvustada Pirita jõeorgu, sealseid terrasse, paljandit ja taimekooslusi. Kaitseala, mille sisse jäävad ka Tallinna Botaanikaaed ja Iru linnamägi, on 701,1 ha. Ala kuulub Natura 2000 võrgustikku.

Kaitseala ilmestavad luited, Pirita jõe ürgoru terrassid (millel kasvavad 150 – 200 aastased männikud), paljandid, nõmme- ja palumännikud, niidualad ja Kloostrimetsa soo, moodustades looduskauni kompleksi, mis on elupaigaks paljudele liikidele.

Alal pesitseb 14 kaitsealust linnuliiki, teiste seas näiteks laanepüü, kanakull, õõnetuvi ja jäälind. See on ilmselt Tallinna kõige rukkiräägurikkam ala, kus on suvel territooriumid 20 – 25 rukkiräägul. Pirita jõe pimedamad sopid meelitavad ligi ohtralt nahkhiiri lähedalt ja kaugelt. Siin on kohatud 7 liiki nahkhiiri, nagu veelendlane, tiigilendlane, põhja-nahkhiir, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir. II kaitsekategooria taimeliikidest on alalt leitud väikseõieline hiirehernes ja Gmelini kilbirohi. Pirita jões on head elutingimused lõhelastele ja teistele kalaliikidele, mistõttu on Pirita jõeoru MKA kaitse-eesmärgiks jõesilmu, lõhe, hariliku hingu ja hariliku võldase kaitse.

Lubatud ja keelatud tegevustest saab lugeda Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirjast.

Kaitsekorralduseks vajalikud tegevused ja elluviimise kava on toodud kaitseala kaitsekorralduskavas aastateks 2020 – 2029.
 

Viimati muudetud 28.08.2024