Üksikobjektid
53 puud ja puuderühma,
45 rändrahnu ja kivikülvi,
11 pinnavormi,
5 allikat.
Tallinna eri osades on kokku 52 kaitsealust puud ja puuderühma. Kokku on kaitse alla võetud 72 puud. Kõige sagedasemalt esineb harilikku tamme (15), harilikku vahtrat (7) ja harilikku pööki (6). Kõige kõrgem puu on aadressil Kevade tn 7 kasvav harilik tamm – 22 meetrit. Kõige suurema ümbermõõduga puu on harilik hobukastan - ca 612 cm.
Rändrahnud ja kivikülvid
Tallinna eri osades on looduskaitse all kokku 34 üksikkivi (vt tabel 1) ning 11 kivikülvide ja rahnude gruppi. Sarnaselt Eesti rändrahnudele on ka Tallinnas levinuim kivimitüüp rabakivi. Lisaks leidub erinevaid graniiditüüpe (nt biotiitgraniit, gneissgraniit, pegmatiit, viiburgiit, piiterliit) ja moondekivimeid (gneiss, migmatiitgneiss). Tallinna kõrgeim on Männiku hiidrahn (5,7 m) ning suurima ümbermõõduga Aegna Tulekivi (35,1 m). Üksikkividega saab täpsemalt tutvuda tabelis 1.
Aegna rändrahnud ehk Lemmikneeme kivikülv koosneb 37 eri suuruse ja kujuga rabakivirahnudest, millest 25 ümbermõõt ületab 10 meetrit. Paljudel kividel on märkimisväärsed praod ja augud ning paljud neist on osaliselt või täielikult mattunud. Kivide pind on kaetud männivarise ja metsakõduga, mis soodustavad taimestiku kasvu. Osad kivid on ajaloolise tähtsusega ning märgistatud metallplaatidega. Aegna kivikülv on Eesti kõige tihedam, sisaldades 23 suurt ja kümmekond väiksemat kivi 170 x 140 meetri suurusel alal.
Vabaõhumuuseumi kivikülv paikneb Vabaõhumuuseumi territooriumil ning Rocca al Mare kooli ümbritsevas metsas. Alal paikneb 7 suuremat rabakivirahnu, millest 5 on muuseumi territooriumil ning 2 Rocca al Mare kooli ja Kopli lahe vahelises metsas. Rahnud on korrapäratu kujuga, kaetud sammalde ja samblikega.
Veskimetsa suured rändrahnud ja kivikülv asuvad Haabersti linnaosas, Loomaaia territooriumil ja selle ida pool. Ala katab 15,7 hektarit ja seal paikneb sadu eri suuruses rahne, millest 7 suurema ümbermõõt on 10,35-11,8 meetrit. Nendest 3 on punasest graniidist, 1 hele graniidist, 1 hall gneissist, 1 punasest pegmatiidist ning 1 roosakast graniitgneissist pegmatiitsoonega. Rahnud on valdavalt samblaga kaetud, pragude ja lõhedega ning neile koguneb osaliselt huumust. Inimmõju kividele on tänu kinnisele territooriumile väike.
Mustamäe kivikülv ja selle juures paiknevad Lastepäevakodu, Kirstukivi ja Jäämäekivi moodustavad endas 13 kiviga kivikülvi. Alal on 12 suuremat rabakivirahnu, millest 8 ümbermõõt on vähemalt üle 10 m. Lisaks leidub üks suurem rabakivirahn, ümbermõõduga 10,9 meetrit, Mustamäe tee 163 kortermaja juures paikneval haljasalal. Kivid on hajusalt sammalde ja samblikega kaetud ning nendel esineb väiksemaid pragusid.
Kadrioru kivikülv, sh. Põhja kivi asub Kadrioru pargi põhjaosas. Kivikülvis on kokku 23 graniitkivi, millest ainult 3 on üle 10-meetrise ümbermõõduga. Nendeks kivideks on: Põhjakivi (ümbermõõt 14,1 m) ning kaks suurt rahnu Jaapani aia lääneservas (ümbermõõdud 11,9 ja 12,1 m). Üldiselt on kivikülv tihedaim Jaapani aia lõunaosas. Kivid on täielikult kaetud sammalde ja samblikega. Põhjakivil esineb suuri läbivaid lõhesid.
Kopli (Kase) pargi kivikülv hulka kuulub 6 suuremat rabakivirahnu ümbermõõtudega 9,1-11,6 m. Kivid on hästi integreeritud pargi maatikukujundusse, kuid kivikülvi tihedus ja rahnude suurus varieeruvad pargi eri osades. Suured rändrahnud asuvad üksteise lähedal ja nende ümber on rohkelt teisi väiksemaid rahne. Samas leidub väiksemaid rahne rohkelt ka Kopli (Kase) pargi kaguosas. Kivid on osaliselt sammaldunud ning üksikutest kohtadest kaetud samblikega. Mõnel kivil esineb väiksemaid pragusid ning huumust.
Raudalu kivid paiknevad Raudalu asumist põhja poole kahel pool Karuse tänavat. Lisaks neljale suuremale, mille ümbermõõdud on 11,7 – 21,4 m, on metsaalune tihedalt täis eri mõõdus rahne, mis moodustavad kivikülvi. Heas seisus on suurtest rahnudest ainult kõige põhjapoolsem, teised on pragunenud ja/või soditud.
Õpiringi kivid ehk Tammiku kivid on kaks suurt ümara kujuga rabakivirahnu Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal Kadaka metsas, Hiiu-Astangu kergliiklustee ääres. Kividel leidub samblikke, samblaid, soontaimi. Kadaka metsas oleval kivil on sees suuremad praod ning seda on silmnähtavalt soditud.
Kadrioru staadioni kivid, mis asuvad Kesklinnas, Kadrioru staadionist Gonsiori-Laagna ristmiku suunas, on kaks suurt rahnu ümbermõõduga 14,3 m (rabakivi) ja 11,5 m (viiburgraniitrahn). Kividel esineb suuremaid pragusid.
Ussimäe kivid paiknevad Lasnamäel endises kruusaaugus, mis nüüdseks on võrkaiaga piiratud. Neljast kivist kaks on üle 10 m ümbermõõduga – 13,4 m ja 10,2 m ning mõlemad on rabakivist, osaliselt sambla ja samblikega kaetud.
Lindakivi on Tallinna ainus siseveekogus paiknev rahn ning paikneb Ülemiste veepuhastusjaama sanitaarkaitsevööndis. Kivi on jääajajärgsel sulamisel jagunenud mitmeks tükiks. Kaks suuremat tükki ja kolmanda rahnu kõrgeim nukk on välivaatluse ajal veest näha, neljas väiksem rahn on sügaval vee all. Kõik kivid koosnevad rabakivigraniidist.
Andmed pärinevad uuringul Kaitsealuste rändrahnude ja kivikülvide seisund Tallinnas.
Tabel 1. Tallinnas looduskaitse alla võetud üksikkivid
Nimetus | Linnaosa ja asum |
Eerikukivi (e Maiekivi) | Kesklinn, Aegna saar |
Tulekivi e. Sihi suurkivi | Kesklinn, Aegna saar |
Võrgukuuride kivi | Haabersti, Eesti Vabaõhumuuseumi alal |
Kevade kivi | Haabersti, Vabaõhumuuseumist loode pool metsas |
Mustkivi | Haabersti, Kakumäe poolsaare tipus |
Lesta kivi | Haabersti, Kakumäe, Vabaõhumuuseumi tee ääres |
Vesiveski kivi | Haabersti, Vabaõhumuuseumi territooriumi keskosas; Vesiveskist paarkümmend meetrit ida pool teeraja ääres |
Lõuka kivi | Haabersti, Õismäel Lõuka tn. Ääres, Vabaõhumuuseumi lähedal |
Varjualune kivi | Haabersti, Õismäel Tanuma tn. 93 aias |
Noortepargi kivi; Lastepargi kivi | Kesklinn, Kadriorg, Koidula ja Weitzenbergi tn vahel |
Lõunakivi | Kesklinn, Kadrioru staadionist kagus |
Oru rändrahn | Kesklinn, Kadriorus Oru tänav 18 aias |
Iru Kuuskivi | Lasnamäe, Priisle, Priisle tee – Hooldekodu tee ristmiku lähedal |
Maasepa kivi | Lasnamäe, Priisle, Priisle tee lähedal, teest lõunas asuval tühermaal. |
Mustakivi | Lasnamäe, Tondi raba serval, Mahtra 12 majast umbes 50 meetrit loodes |
Renniku kivi; Renniga kivi | Mustamäe, Akadeemia tee 68 lähedal |
Lastepäevakodu kivi | Mustamäe, E. Vilde tee 72 õuel |
Kadaka puiestee Suurkivi | Mustamäe, Kadaka puiestee, Mäealuse ja -pealse vahel |
Lehola kivi | Mustamäe, Lehola bussipeatuse juures E. Vilde tee 71 lähedal |
Kirstukivi | Mustamäe, Mustamäe kivikülvist lõunas, Mustamäe tee 173 lähedal |
Jäämäekivi | Mustamäe, Mustamäe tee 173 kagunurga lähedal |
Liiva jaama rahn | Nõmme, Kalmistu tee 22 küttelao õuel (ümber asfalt) |
Rahumäe hiidrahn | Nõmme, Rahumäe kalmistu ja raudtee vahel |
Männiku hiidrahn; Männiku rändrahn; Hiidrahn Nõmmel; Nõmme hiidrahn | Nõmme, Raku järve läänepoolsaarel |
Suurekivi rahn | Pirita, Lepiku tee 58 kinnistul |
Iru jõekivi | Pirita, Iru linnamäe taga |
Kuradisadul (ka Nurmiku tee hiidrahn) | Pirita, Kose, Nurmiku tee 19 |
Lükati rahn | Pirita, Lükati tee ja Pirita jõe vahel |
Aia peatuse rändrahn | Pirita, Merivälja |
Väina tee kivi | Pirita, Merivälja pargis Väina tee 29a kinnistul |
Merivälja hiidrahn; Rändrahn | Pirita, Merivälja, Merivälja pansionaadi territooriumil |
Aianduse kivi | Pirita, Mähe, Aianduse tee |
Astla kivi | Pirita, Mähe, Aianduse tee ja Astla tee ristmiku lähedal |
Merivälja Suurkivi | Pirita, Rändrahnu tee 2 (eramu piiril) |
Pinnavormid
Keskkonnaregistri andmeil asub Tallinna territooriumil 11 kaitsealust pinnavormi, millega saab täpsemalt tutvuda tabelis 2.
Tabel 2. Tallinna territooriumil asuvad kaitsealused pinnavormid
Nimetus | Linnaosa ja asum |
Hundikuristiku paljand ja juga | Kesklinn, Kadrioru pargi idapiir |
Lasnamäe paljand | Lasnamäe, Laagna tee |
Lasnamäe vana paemurru paljand | Lasnamäe, Sikupilli linnajagu |
Kakumäe paljand | Haabersti, Vabaõhumuuseumi keskosa Kopli lahe kaldal |
Meteoriidijälg Tondi rabas | Lasnamäe, seni lahti kaevamata (Lasnamäe) Tondi raba lääneservas |
Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe paljand | Pirita-Lasnamäe, Lauluväljaku ülemistest väravatest Kose teeni - ca. 4,4 km, sh. Suhkrumäe paljand Mäe tn. lõpul ca. 180 m ulatuses |
Pärnamäe maasäär; Pärnamäe põiksäär | Pirita, kalmistu territooriumil, osaliselt Viimsi valla piires |
Patkuli trepi paljand | Kesklinn, Toompea kirdenurk |
Nunne tänava paljand | Toompea idakülg, Kesklinna linnaosa |
Mäekalda paljand | Kesklinn, Mäekalda ja Laagna tee ristumisel Lasnamäe paekallas lõunapool Kadrioru parki, Mäekalda tänava ja Laagna tee liitumise ja tee paekaldasse lõikumise kohal |
Toompea pajand | Kesklinn, Pika Hermanni torni juures |
Allikad
Keskkonnaregistri andmetel asub Tallinna territooriumil 5 kaitsealust allikat, kuid allikaid on Tallinnas märksa rohkem. Nendega saab tutvuda veebilehel Allikad.info . Allikaid avaneb näiteks Lasnamäel Põhja-Eesti paekaldas ja Nõmmel Pääsküla raba ümbritsevatel aladel. Nimistu Tallinnas kaitse alla võetud allikatest leiab tabelist 3.
Tabel 3. Tallinna territooriumil asuvad kaitsealused allikad
Veekogu nimi | Linnaosa |
Pärtletõnu allikad (Aiataguse allikad) | Nõmme |
Juhani allikad (Kasetuka allikad) | Nõmme |
Rõõmuallikas (Glehni pargi allikad) | Nõmme |
Varsaallikas (Varsaallikad) | Pirita |
Lepsalu allikad | Mustamäe |