SISUKORD

1. SISSEJUHATUS

1.1. Koroonaviiruse leviku tõkestamise olulised ennetusmeetmed lasteaias

1.2. Lasteaia kriisimeeskonna liikmete kontaktid

1.3. Olulised kontaktid väljaspool lasteaeda

1.4. Teabevahetuse korraldamine

2. LAPSE VÕI TÖÖTAJA HAIGESTUMINE 

3.  COVID-19 lisamaterjal

Sissejuhatus

COVID-19 leviku tõkestamise plaan on koostatud lasteaia tegevusvalmiduse suurendamiseks ja tööjaotuse selgitamiseks võimaliku COVID-19 nakkuse laiaulatusliku leviku korral. Viiruse leviku tõkestamisel on oluline osa selle ennetamisel: vaktsineerida end esimesel võimalusel, kanda nakkusohtlikes olukordades maski, hoida distantsi, nakkuse tuvastamiseks testida, kindlustada siseruumides puhas õhk, järgida hügieeninõudeid ja puhastada pindu.

Koroonaviirusega nakatunud inimestel on kõige sagedamini üks või mitu järgmistest sümptomitest: palavik, kuiv köha, väsimus, röga, hingamisraskused, lihas- ja liigesvalu, kurguvalu ja peavalu. Kõige sagedamini esinevad palavik, köha ja hingamisraskused. Siiski, igal koroonaviirusesse nakatunud inimesel võivad olla erinevad sümptomid. Võib olla nakatunud ka nii, et sümptomid on kerged või neid pole üldse ja inimene ise tunneb end täiesti tervena. Koroonaviirus levib silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades. Samuti levib viirus pindade kaudu, mida nakatunud inimene on puudutanud või millele on nakkusega piisakesed sattunud.

Haiguse peiteperiood on 2 kuni 14 päeva, keskmiselt 5 päeva. See tähendab, et nii palju võib minna aega alates nakkuse saamisest kuni selleni, et inimene hakkab end haigena tundma ja tekivad esimesed sümptomid. Vahepealsel ajal on inimene aga endalegi teadmata teistele nakkusohtlik. Enamik inimesi põeb koroonaviirust kergelt, aga eriti vanemaealistel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel võib haigus kulgeda raskemalt.

Koroonaviiruse leviku ja kehtivate piirangute kohta leiab täpsemat infot: www.kriis.ee

 

1.1 Koroonaviiruse leviku tõkestamise olulised ennetusmeetmed lasteaias:

1) Lasteaias on tagatud üldruumides käte hügieeniks desinfitseerimisvahendid ning tualettruumid on varustatud piisavas koguses kätepesu vahendiga ja paberrätikutega ning kätehügieeni plakatitega. Kui kätepesuvõimalust ei ole, siis kasutada alkoholipõhist (vähemalt 70% alkoholi-sisaldusega) käte desinfitseerimisvahendit

2) Lapsed, kes tulevad lasteaeda pesevad esimesel võimalusel põhjalikult käed. Käsi tuleb pesta sooja voolava vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit. Õpetajad näitavad lastele praktiliselt ette õige kätepesutehnika.

3) Kvaliteetse siseõhu tagamine regulaarse ja piisava tuulutamisega (vähemalt 15 minutit).

4) Igapäevase märgkoristuse korraldamine. Erilist tähelepanu pöörata puutepindade (ukselingid, lülitid, käsipuud, tualettruumi sisustus ja pinnad jm) puhastamisele ja desinfitseerimisele nõuetekohaste puhastus- ja desinfitseerimisvahenditega.

5) Laste õpetamine hingamisteede hügieeni osas. Kui aevastatakse või köhitakse, siis tuleb katta oma suu ja nina ühekordse salvrätikuga ning visata siis see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui ei ole salvrätikut, siis kasutada oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. Inimestevaheliste kontaktid ja nende reguleerimine on üks haiguse leviku vähendamise võimalusi. Üritusi, koosolekuid kavandades ja korraldades tuleb maandada viiruse leviku riske, korraldades neid hajutatult ja väiksemates rühmades, õues või interaktiivsel teel. Rahvusvahelised üritused või lähetustel välisriiki peab jälgima ajakohast infot riikide ja liikumispiirangute kohta ja Eestisse saabujatele. Info selle kohta leiab Välisministeeriumi kodulehelt: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele

6) Lasteaias käivad vaid terved lapsed ja personal, haigusnähtudega ei tohi lasteaeda tulla. Õpetajatel on õigus saata haigusnähtudega laps koju.

7) Vaktsineerimata töötajaid testitakse lasteaias kiirtestiga üks kord nädalas tööle saabumise päeval. Positiivse testi tulemusel rakendatakse kriisiplaanis kokkulepitud tegutsemisviisi.

8) Lapsevanemad ja lasteaia külastajad sisenevad lasteaeda vaid kokkulepitud korras kandes maski.

9) Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet talle laekuvate andmete alusel. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. Kui lasteaias on üle 10% lastel tuvastatud COVID-19, kaalub Terviseamet asutuse sulgemise vajadust. Sulgemine tähendab üldjuhul õppe- ja kasvatustegevuse jätkamist distantsilt. Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist. Sama seadus ütleb, et lasteaia pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga. 

 

1.2 Lasteaia kriisimeeskonna liikmete kontaktid   Amet Kontakttelefon Direktor Grüüne Ott 6609837 53485571 Õppealajuhataja Liina Sügis 6452983 53486709

1.3 Olulised kontaktid väljaspool lasteaeda   Asutus Kontakttelefon Tallinna    Haridusameti kantselei 640 4590 Haridus-                     ja Teadusministeeriumi infotelefon 5690 0353   või 5690 0340 Koroonaviirusega seotud            küsimuste infotelefon 1247 Perearsti nõuandetelefon 1220 või 634 663

 

1.4 Teabevahetuse korraldamine

Teabevahetuseks kasutatakse lasteaia kasutuses olevaid kokkulepitud teavitamise kanaleid (Eliis, e-aadresside listid, lasteaia koduleht, Facebook, infotahvlid jm). Lasteaia õppetöö korralduse päevakohane info on infosildina väljas väraval ja välisuksel.

Teabevahetuse      korraldab    juht,    kes     määrab kommunikatsiooni (va  meediapäringud) kontaktisiku ning loob ühtse kokkulepete formaadi suhtluseks personaliga ja lastevanematega. Lasteaia juht koos kriisimeeskonnaga otsustab info liikumise (kellele, millises formaadis ja kes edastab) ning sõnastab põhisõnumid ja tegevusprioriteedid. Kommunikatsiooni kontaktisik koostab, edastab ja vahendab infot lähtudes riiklikest ja linna kesksetest suunistest. Sõnumite edastamisel on oluline selgus, lihtsus, ajakohasus ja nähtavus.

Meediapäringutele vastab ainult lasteaia juht, kes annab pidajaga või Terviseametiga kooskõlastatud infot. Enne meediasuhtlust teavitab juht oma asutuse meediasuhtlusest (intervjuud, kajastused, ajakirjanike päringud) haridusameti kontaktisikut - Kati Niin, e-posti aadressil [email protected] või telefonil 640 4578. COVID-19 haigusjuhtumite korral teavitab juht kindlasti ka haridusametit.

 

2. Lapse või töötaja haigestumine

Lapse haigestumine:

• Kui lapsel avalduvad lasteaias viibimise ajal respiratoorsed sümptomid (köha, palavik, nohu vm), siis kutsutakse koheselt lapsele järele lapsevanem. Kui lapse terviseseisund enne vanema kohale jõudmist silmnähtavalt halveneb, helistada 112.

• Kui laps on haigestunud kodus ning COVID-19 kahtlus on leidnud kinnitust, on lapsevanem kohustatud lasteaeda esimesel võimalusel teavitama.

• Covid-19 positiivne laps jääb karantiini.

• Lasteaed teavitab juhtunust selle rühma liikmeid ja vanemaid ELIISi kaudu. Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks.

• Terviseameti regionaalosakond võtab lasteaiaga ühendust ja koostöös lasteaiaga selgitab välja inimesed, kes olid haigestunuga sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis ning teavitab neid kinnitatud COVID-19 diagnoosist.

• Teised lapsed, kellel puuduvad haigustunnused, võivad lasteaias edasi käia.

• Rühm tegutseb isoleeritult, kuid võib jätkata rühmapõhiselt huviringides osalemist.

• Lapsega kokku puutunud vaktsineerimata täiskasvanud jälgivad oma tervist ja teevad testi 3x nädalas.

• Haigestunud laps võib lasteaeda naasta siis, kui perearst on tunnistanud ta terveks.

• Kui mõnel teisel rühma lapsel ilmnevad ka vähesed haigussümptomid, peab ta koheselt jääma koju ja võtma ühendust perearstiga.

 

Töötaja haigestumine:

• Lasteaias kohapeal haigestunud töötaja peab viiruse leviku tõkestamiseks ette panema kaitsemaski, teavitama haigestumisest juhtkonda, teha COVID-19 kiirtest ning lahkuma esimesel võimalusel lasteaiast.

• Lasteaia töötaja ja Terviseamet teavitab lasteaeda, kui COVID-19 kahtlus on leidnud kinnitust.

• Lasteaed teavitab juhtunust selle rühma liikmeid ja vanemaid. ELIISi kaudu.

• Terviseameti regionaalosakond võtab lasteaiaga ühendust ja koostöös lasteaiaga selgitab välja inimesed, kes olid haigestunuga sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis ning teavitab neid kinnitatud COVID-19 diagnoosist.

• Haige töötaja jääb karantiini.

• Täiskasvanuga kokku puutunud vaktsineerimata täiskasvanud jälgivad oma tervist ja teevad testi 3x nädalas.

• Vaktsineeritud lähikontaktsed töötajad karantiini jääma ei pea.

• Ilma haigustunnusteta lapsed saavad lasteaias edasi käia.

• Kogu rühm ei osale ühistegevustes ja huviringides.

• Töötaja võib lasteaeda naasta siis, kui perearst on tunnistanud ta terveks.

COVID-19 diagnoosi kinnituse korral peab antud ruumides viima läbi kõikide pindade desinfitseerimine (sh uksekäepide, prügikast ja kraanisegisti, lauad jne) vastavalt Terviseameti puhastus- ja desinfitseerimise soovitustele.

Lähikontaktne on näiteks täiskasvanu või laps, kes:

• elab samas majapidamises COVID-19 haigega;

• on viibinud koos COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel (arvestades ka seda, et hommikul 5 minutit, pealelõunal 5 minutit ja õhtul 5 minutit, annab kokku samuti 15 minutit);

• on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine);

• on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, kasutanud patsiendi salvrätti paljaste kätega);

• on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis, tööruumis jne), kus ei ole piisavat õhuvahetust ja/või ei kasutatud isikukaitsevahendeid ning esineb oht kokkupuuteks viirusega.

COVID-19 haige on nakkusohtlikuks ca 2 päeva enne ja kuni 10 päeva pärast haigusnähtude tekkimist. Lähikontaktse isolatsioonipäevi aitab kalkuleerida Eesti Perearstide Seltsi isolatsioonikalkulaator

Lähikontaktsuse korral:

• Haige lapse haigustunnusteta rühmakaaslased võivad lasteaias edasi käia.

• Haigestunud lapsega või töötajaga kokku puutunud, lähikontaktsed vaktsineerimata täiskasvanud jäävad karantiini.

• Kui haigestub lapsevanem, pereliige või osutub laps muul moel lähikontaktseks väljaspool lasteaeda, siis peab laps jääma koju karantiini.

• Lähikontaktsed vaktsineerimata töötajad peavad tegema karantiini lõppedes, enne tööle naasmist PCR testi.

• Lähikontaktsed lapsed ei osale üheski ühistegevuses ega võta osa huviringidest ning ei söö söögitoas