PV 100 ehk linna hoonetele päikeseelektrijaamade paigaldamise projekt

Linnapeade paktiga kliima ja energia alal liitumisega võttis Tallinna linn endale kohustuse suurendada taastuvenergia osakaalu linna energiabilansis 20%, suurendada energiatõhusust 20%  ja vähendada CO2 heidet linna territooriumil 20% aastaks 2020. Võetud kohutuste täitmiseks algatati 2018. aastal Tallinna linna hoonetele päikeseelektrijaamade (PEJ) paigaldamise projekt.

Kavas on paigaldada kuni 2020 aasta lõpuni linnale kuuluvate  hoonete katustele kuni 100 PEJ-d. Sobivate objektide analüüsimine ja projekti ettevalmistamine ning tehniline nõustamine on Tallinna Energiaagentuuri ülesanne ning projekti elluviimise eest vastutavaks on Tallinna Linnavaraamet. 

Päikeseelektrijaamade (PEJ) paigaldamise projekti elluviimisel peavad olema täidetud järgenevad tingimused:

-        PEJ rajatakse hoonetele, mille katus on sobiv, tegemata täiendavaid investeeringuid ehituskonstruktsioonidesse kui ka paiknevuselt ilmakaarte suhtes;
-        PEJ dimensioneeritakse lähtuvalt hoone elektrienergia tarbimismustrist ja kogustest ilma peakaitset suurendamata;
-        kõik rajatavad PEJ-d töötavad ühtse süsteemina ning nende tootmisinfo agregeeritakse;
-        Tallinna linna veebilehel kuvatakse reaalajas eraldi aknas linna omanduses olevate PEJ-de toodang ja ajalooline toodang ning välditud CO2 heide;
-        kõik antud projektist sõltumatult rajatud ja rajatavad PEJ-d peavad olema liidetud ühtsesse süsteemi punktis 4 kirjeldatud viisil;
-        linna omanduses olevate PEJ-de haldamine (nt veateated) peab olema koondatud ühte punkti, et tagada kiire reageerimine võimalike tootmiskatkestuste puhul.

Peale 2020 aastat, kui planeeritult valmivad PEJ-d, on oluline jätkata PEJ-de toodangu analüüsimist, töökorras oleku pidevat seiret ja taastuvenergia toodangu agregeerimise info koondamist ning monitoorimist linna veebilehel. 

Esimene pilootobjekt PV-100 projektist on paigaldatud Tallinna Kiirabijaama hoone katusele (Retke tee 1). Projekti algatas Tallinna Energiaagentuur ning seda viidi ellu mitme linna ameti koostöös.
"Päikeseenergia kasutuselevõtt lokaalse tarbimise katmiseks muutub peagi hoonete loomulikuks osaks. Tehnoloogia odavneb ja tasuvusajad lühenevad kiiresti. Päikesepaneele ei tule vaadata kui energiatõhususe miinimumnõuetega kaasnevat ebamugavat kulu või ehitushinna kallinemist, vaid võimalust hoone elutsükli jooksul märkimisväärselt säästa energiakuludelt. Tegu on isetasuva lahendusega ja targa planeerimise korral ka hea tootlusega investeeringuga“ sõnas taastuvenergia analüütik Andres Meesak.

Tallinna Kiirabijaam pälvis ka 2019. aasta Energiateo auhinna.

Paldiski maantee 48A katusele, kus asub Energiaagentuur,  on samuti paigaldatud päikesejaam.

Energia teekaardid – R4E” (R4E – Roadmaps for Energy) 

Tallinna Linnavolikogu otsuse kohaselt osales aastatel 2016-2018 Tallinna linn lihtpartnerina Euroopa Komisjoni programmi Horisont 2020 välisprojektis „Energia teekaardid – R4E” (R4E – Roadmaps for Energy). 

Projekti eesmärk oli luua uut tüüpi energiastrateegia (nn Energia teekaart), mis koostatakse eri valdkondades loodud tegevusplaanide põhjal. R4E projektis keskendutakse kolmele valdkonnale: targad hooned, tark liikuvus ja tark linnaruum. Projekt toetab uue energiasäästudirektiivi 2012/27/EL rakendamist ja selle eesmärk on suurendada avaliku sektori võimekust plaanida ja rakendada säästva energia poliitikat ja meetmeid. Projekti raames arendasid partnerid koostöös uut tüüpi energiastrateegiat, luues kaheksale partnerlinnale visioonid ja tegevuskavad, kaasates ka kohalikke sidusrühmi. Sidusrühmade hulka kuulusid strateegiast kasu saajad, nagu elanikud ja partnerid uurimisrühmadest ja tööstusest.

Projekti käigus loodi kõigile partneritele uut tüüpi energiastrateegia, nn Energia teekaart. Tallinna Energia teekaarti kuuluvad:

-   tegevuskava „Targad hooned”;
-   tegevuskava „Tark liikuvus”;
-   eluasemevaldkonna tulevikustsenaarium;
-   transpordivaldkonna tulevikustsenaarium;
-  portfell, mis koosneb uute projektide ideedest ja kavadest säästva energiamajanduse meetmete rakendamiseks.

Projekti praktiline kasu Tallinna linnale:

-  võimaluse võrrelda Tallinna linna säästva energiamajanduse alalise tegevuse edukust teiste projektis osalevate omavalitsuste tegevusega ja teiste Euroopa piirkondade energiamajandustegevusega;
-  leida viise ja võimalusi säästva energiamajanduse parandamiseks Tallinna linnas;
-  kaks projekti käigus loodavat tegevuskava „Targad hooned” ja „Tark liikuvus”;
-  portfelli, mis sisaldab tulevikuprojektide kavu ja ideid, sh võimalikud rahastusallikad ja projektipartnerid;
-  korraldada vastava valdkonna uuringuid;
-  parandada valdkonna ametnike erialateadmisi sh strateegilise arengu planeerimisel.

Kõikidesse seni projekti teostatud sammudesse on kaasatud võimalikult lai ring poliitikuid, linna asutusi, ülikoolide teadlasi, ettevõtteid ja erinevaid huvirühmi, et saavutada nende huvide arvestamine Tallinna linnale kahes valdkonnas oluliste visioonide esitamiseks ja meetmete ajakava nende elluviimiseks.