Tallinna päeva etteütluse tekst 2019
2019. a teksti lugesid ette sportlane Kelly Sildaru ja muusik Reket.
Et panna ennast proovile eesti keele õigekirja tundmises, kirjutan 15. mail, Tallinna päeval koos paljude teiste huvilistega etteütlust.
Ei osanud ta rikas fantaasia ka seda aimata, et Mustamäe liivalagendikkudel, kus ta Tallinna vahet kõndis, võib praegu sõita masinatega mööda asfalteeritud Sõpruse puiesteed.
Tallinn, meie kodumaa pealinn, on kandnud mitmeid nimesid: Lindanise, Reval, Kolõvan.
Rühmituse Noor-Eesti ühe looja Gustav Suitsu kreedo „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“ võib tänapäeval parafraseerides pigem kõlada nii: „Olgem eurooplased, aga jäägem ka eestlasteks!“
Endine tipppoliitik/tipp-poliitik astus tõtliku sammuga keskkonnaprobleeme käsitlevale nõupidamisele.
Jaan Krossi romaanitriloogiat „Kolme katku vahel”, mille tegevus toimub XVI sajandi Tallinnas, võiksid olla lugenud kõik tallinlased.
Tänapäeva Eesti sport vajab rohkem erkinoolelikku pealehakkamist, pühendumist, eesmärgikindlust ja heas mõttes jultumustki.
25. jaanuaril 2017. aastal toimunud eesti keele olümpiaadil osales 121 õpilast 9.-12. klassidest.
Vana Toomas, Tallinna üks sümbolitest, paigaldati Raekoja/raekoja torni tippu juba 1530. aastal.
Minu vanavanaisa oli mitukümmend aastat praeguse Eesti kunstiakadeemia ehk lühendatult EKA eelkäija Tallinna kunstitööstuskooli arhitektuuriprofessor.
Reeglipärased ja kokkuleppelised võõrnimed – need keelendid võib jagada edasiandmise viisi poolest kahte rühma.
Tervituskaart linnapealt lõppes sõnadega: „Südamega tehtud töö eest tänades Tõnu Saar, linnapea.“