Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Tallinna päeva etteütluse tekst 2021

Tallinna päeva etteütluse tekst 2021

Lisatud kommentaarid.


  1. 20. augustil täitub 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest.
    Kommentaar:
    järgarv nõuab punkti;
    Eesti kirjutatakse riigist ja maast rääkides suure tähega.
  2. 1987. aasta kevad algas niinimetatud fosforiidisõjaga.
    Kommentaar:
    järgarv nõuab punkti;
    fosforiidisõda kirjutatakse väikese algustähega, ajajärku iseloomustavad piltlikud rahvapärased nimetused ei nõua suurt algustähte.
  3. Murelikkust tekitasid nii keskkonnateemad kui ka sisseränne -/ : see liitis rahvast Ida-Virumaast Saaremaani.
    Kommentaar:
    nimisõna murelikkus käändevormides on kaks k-d: omastav murelikkuse, osastav murelikkust;
    koolon või mõttekriips rindlause seletava või täpsustava osalause ette;
    kohanime täpsustav täiend kirjutatakse sidekriipsuga.
  4. Meeleavaldusel Hirepargis räägiti esmakordselt avalikult Molotovi-Ribbentropi paktist ja Hitleri - Stalini salasobingu tagajärgedest Baltikumi rahvastele.
    Kommentaar:
    Hirvepark – kohanimi kirjutatakse suure algustähega, liigisõna park kuulub kohanime koosseisu;
    esmakordselt – algvorm esmakordne;
    Molotovi-Ribbentropi pakt, Hitleri-Stalini salasobing – sidekriips pannakse rinnastatud täiendite vahele, kus ta asendab puuduvat sidesõna ja;
    pakt – rahvusvaheline leping;
    Baltikumi rahvad – kirjutatakse suure algustähega (Baltikum = Balti riigid, Baltimaad).
  5. Inimketina tuntud Balti kett läbi Eesti, Läti, Leedu oli baltlaste üksmeele väljendus.
    Kommentaar:
    inimkett – lühenenud tüvega nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku;
    Eesti, Läti, Leedu – kohanimed kirjutame suure algustähega, loetelu eraldatakse komadega;
    Balti kett – riigid kirjutatakse suure algustähega, kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku;
    baltlased tähistab Balti riikides elavaid inimesi ja on nimetus.
  6. Ajalehes Edasi avaldati Eesti majandusautonoomia projekt, mida tuntakse IME programmina.
    Kommentaar:
    kõrvallause eraldatakse pealausest komaga;
    Edasi – perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega;
    Eesti – kohanimed kirjutatakse suure algustähega; -
    majandusautonoomia - lühenenud tüvega nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku;
    IME – suurtähtlühend.
  7. Ärksa meelega noored kandsid T-särki, millele oli kirjutatud Juhan Liivi soovunelm “Ükskord on Eesti riik”.
    Kommentaar:
    omadussõna ärgas omastavas käändes ärksa;
    kandsid – tegusõna algvorm kandma;
    T-särk – kui sõna üks osa on täht, kasutatakse sidekriipsu;
    „Ükskord on Eesti riik“ – käsitleme kui tsitaati.
  8. Alates loomeliitude pleenumist, mis toimus jürikuul 1988, asusid iseseisvusliikumist juhtima ERSP ja loovintelligents.
    Kommentaar:
    kõrvallause eraldatakse pealausest komadega;
    kuude nimetused kirjutame väiketähega ja kokku;
    ERSP – suurtähtlühend.
  9. Sinimustvalge lipu heiskamine Pika Hermanni torni andis märku, et punalipu aeg on ümber.
    Kommentaar:
    sinimustvalge - kindla tähendusega mõiste, mis kirjutatakse kokku;
    kõrvallause eraldatakse pealausest komaga;.
    ehitiste nimed kirjutame läbiva suurtähega.
  10. Õlg õla kõrval laulis rahvas: "Eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind eestlaseks loodi."
    Kommentaar:
    kui saatelause eelneb otsekõnele, pannakse koolon, otsekõne jutumärgistatakse ja lause lõpumärk on enne jutumärke;
    kõrvallause eraldatakse pealausest komaga;
    rahvused kirjutatakse väikese algustähega.
  11. Sageli meenutatakse Heinz Valgu “Eestimaa laulul” peetud kõnet, mis lõppes fraasiga “Ükskord me võidame niikuinii!”.
    Kommentaar:
    kõrvallause eraldatakse pealausest komaga;
    ürituste ja sündmuste pealkirjad kirjutatakse jutumärkides esisuurtähega;
    tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte kellegi tekstist pannakse jutumärkidesse.
  12. 1991. aastal oli Eesti koos teiste Balti riikidega taas maailmakaardil kui suveräänne riik.
    Kommentaar:
    järgarvule järgneb punkt;
    kohanimed kirjutatakse suure algustähega;
    võrdluses kui ees koma ei kasutata;
    suveräänne- kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab liide, jäävad kõik tähed alles.
  13. Eesti iseseisvust tunnustas esimesena geisrite maa Island.
    Kommentaar:
    kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega;
    eeslisandit komaga ei eraldata;
    geiser on kuumaveeallikas.
  14. Taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks valiti ajaloolane, kirjamees ja režissöör Lennart Meri.
    Kommentaar:
    riikide ametlikud nimed kirjutatakse läbiva suurtähega;
    ametinimetused kirjutatakse väikese tähega;
    liittegusõna kirjutatakse kokku.
  15. Loodame, et ka 100/saja aasta pärast on Tallinn tuntud kultuurikeskus, kus peetakse laulupidusid, ning Raekoja platsi jõulukuusk raiutakse Eesti metsast.
    Kommentaar:
    põimlause kõrvallause eraldatakse komadega;
    kohanimed kirjutatakse suure tähega, liigisõna väikese tähega;
    riigist ja maast rääkides kirjutatakse Eesti suure tähega.

Vaata kõikide aastate tekste

Viimati muudetud 04.06.2024