Tallinna ettevõtluskeskuse ettevõtluskonsultandid nõustavad tasuta äriplaani ja finantsprognooside koostamist. 

Isegenereeruvad finantsprognoosid

Äriplaani struktuur oleneb projekti vajadustest ja tuleneb autori eelistustest, kuid igas korralikus äriplaanis võiksid olla kajastatud vähemalt järgmised osad/peatükid:

Kokkuvõte äriprojektist

Kokkuvõte on 1-2 lehekülge pikk ja see kirjutatakse siis, kui äriplaan ise on valmis.  Kokkuvõte peab andma kiire ülevaate kogu äriplaanist. Kokkuvõttes kirjeldatakse oma projekti ning ärivaldkonda, milles ettevõte tegutseb ja tuuakse välja mida ning milliste vahenditega plaanitakse saavutada.

Ettevõtte üldandmed:

Nimi
Tegevuskoha aadress
Registreerimise aadress
Registreerimise aeg
Reg. number
Telefonid
E-mail
Kodulehe aadress
Osakapitali suurus
Osanikud ning nende osa kapitalist
Juhatuse liikmed
Kontaktisik, tema telefon, e-mail

Äriidee, visioon, missioon ja eesmärgid

Äriidee

Peab selguma, millises äris ollakse (nt transpordiäri, meelelahutusäri, toitlustusäri jne), millist sihtgruppi peetakse oma kliendiks, milliseid selle sihtgrupi vajadusi soovitakse rahuldada, kuidas neid vajadusi rahuldatakse, mille poolest erinetakse konkurentidest

Visioon

Kuhu tahetakse välja jõuda? Visioonon võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet tulevikus näha. Visioon määratakse vähemalt 5 aasta perspektiivis. Visioon peegeldab teatud ideaali ja ei sisalda numbreid, va aastaarv (nt ettevõtte OÜ Mööbel visioon on olla aastaks 2015 Põhjamaade tuntuim mööblitootja, kelle tooted on laialdaselt nõutud). 

Missioon

Kuidas sinna välja jõuda? Ärimissioon – ettevõtte eksistentsi põhiprintsiip: kelle, milliseid vajadusi, kuidas ettevõte rahuldab pikaajalises perspektiivis.

• Lühike, kergesti arusaadav ja meeldejääv, pandlik ning eristav.
• Milles seisneb ettevõtte roll?
• Mida lühemalt õnnestub missioon kirja panna, seda parem!

Nt ettevõtte Mööbel OÜ missioon on pakkuda tööd kaasaegse tehnoloogiaga firmas, koolitada oma ala spetsialiste ning toota kõrgekvaliteedilist toodangut, mida müüakse Euroopa Liidu turgudel, pakkudes rahulolu nõudlikele klientidele.

Eesmärgid

Eesmärkide kirjapanek annab võimaluse aeg-ajalt eesmärkide süsteem üle vaadata ja vajadusel midagi muuta ning aitab viia eesmärgid kõikide töötajateni. Viimane aspekt on aga äärmiselt tähtis, sest eesmärke ei ole võimalik realiseerida kui töötajad neid ei aktsepteeri või isegi ei tea, misssuguseid eesmärke ettevõttes järgitakse. Eesmärkide formuleerimisel on oluline arvestada ka ajalist aspekti.

Äriplaani kontekstis räägitakse:

• lühiajalistest eesmärkidest (kuni 1 aasta);
• keskmise pikkusega (1- 5 aastat);
• pikaajalistest (üle 5 aasta) eesmärkidest.

Tähtis on, et lühiajalised kui ka keskmise pikkusega eesmärgid oleksid välja töötatud pikaajalistest eesmärkidest lähtuvalt ning toetaksid nende elluviimist. Kaugemad eesmärgid sõnastatakse üldisemana. Mida lähemale eesmärgile liigutakse, seda enam see täpsustub.

Mõningad tüüpilised eemärgid, mida väikeettevõtja saab püstitada seoses turu ja klientidega:

• üksikute toodete müügimaht nii naturaalühikutes kui rahalises mahus;
• turu või turusegmendi osa, mida tahetakse võita konkreetse toote/teenuse turul;
• toote/teenuse kohandamine väikeettevõtte tarbeks.

Tooted ja teenused

Toode/teenus

• Mis on see toode/teenus, mida pakutakse, nende detailne kirjeldus, kes ja milleks neid tooteid/teenuseid vajavad
• Tuuakse välja hinnad, hinnakujunduse alused: mis maksab tootmine, millised on püsi- ja muutuvkulud, millised on kulutused tootele selle jõudmisel kliendini? Võrdlus konkureerivate toodete hindadega
• Toote asetus lisaväärtuse ahelas, st kas on tegemist tooraine, komponendi või valmistootega
• Kas toodet/teenust juba pakutakse turul või on see uudistoode/teenus
• Põhitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused (transport, konsultatsioon, hooldus, remont, tagavaraosad)

Tootearendus

• Kirjeldatakse kuidas on kavas muuta/arendada tulevikus toodete/teenuste nomenklatuuri
• Kirjeldatakse kuidas arendatakse tooteid/teenuseid
• Kirjeldatakse kust võetakse ideid toote/teenuse arendamiseks

Konkurentsieelised

Kui toode/teenus on turul juba tuntud, siis mis on antud toodete/teenuste eelis konkureerivate toodete/teenuste ees (nt: kvaliteet, unikaalsus, vastupidavus, pakend, disain, kasutamise lihtsus, lisateenused, teenindus, kättetoimetamise aeg, maksetingimused jne).

Tegevuseks vajalikud ruumid

Kirjeldatakse ruume, hooneid, maad, mida ettevõte oma tegevuses kasutab ning näidatakse ära nende omanik.  Tuuakse välja, kas ruumid vastavad tootmisele/teenindamisele esitatavatele nõuetele, kas vajavad renoveerimist, kui jah, siis mis see maksma läheb, ruumi suurus, ruumijaotus, mitu töökohta sinna saab luua?
Kui ettevõte üürib oma tegevuseks kasutatavaid ruume, antakse ülevaade rendilepingust. Tuuakse välja rendileandja, rendilepingu kehtivus, rendipinna aadress, rendi suurus, ruumidega seotud üldkulud (üür, elektrikulu, soojusenergia kulu, valvekulud jms). Kirjeldatakse asukoha eelistusi (geograafiline asukoht, teeninduspiirkond).

Teenuse osutamine/tootmisprotsess

• Kirjeldatakse ettevõtte põhiprotsesse: mida peab ettevõte tegema, et üldse toota või teenust osutada.
• Kirjeldatakse detailselt tootmisprotsessi: milliseid toormaterjale on vaja, kuidas tootmine toimib.
• Kirjeldatakse tehnilisi vajadusi: millist tootmis- või kontoritehnikat, transpordivahendeid, vajatakse.
• Kirjeldatakse võimalikke piiranguid tootmisele/teenuse osutamisele (näiteks litsentsid, tegevusload).

Turuanalüüs

Sihtturg

• Kirjeldatakse detailselt turgu
• Hinnatakse, kuidas on turg viimastel aastatel muutunud ja milliseid muutusi ennustatakse tulevikuks
• Kirjeldatakse nõudlust sarnase toote/teenuse järele turul: kui suur on turunõudluse kogumaht, milliseks peaks kujunema ettevõtte turuosa.
• Hinnatakse nõudluse sesoonsust: kas on sesoonne või ei, kuidas planeeritakse "üle elada" kõrghooaja väline aeg.
• Kirjeldatakse turul valitsevat hinnataset, ehk millise hinnaga samalaadse kvaliteediga samalaadset toodet/teenust turul müüakse.

Sihtgrupp

Toote või teenuse turustamiseks peavad sellel olema potentsiaalsed kliendid. Selles alapeatükis kirjeldatakse oma ettevõtte tüüpilisi kliente, kellele plaanitakse oma toodet müüa.

Kui klientideks on ettevõtted, tuuakse välja järgmised andmed:

• klientide asukoht;
• kliendi suurus (käive, kasum);
• töötajate arv;
• pakutavad teenused (nt nõustamisteenus, tootmine, puhastusteenus jne);
• muu iseloomustav (näiteks autokeemia müügi puhul autoparkide suurused, tööriiete müügi puhul töötajate arv ja nõuded tööriietusele jne).

Kui klientideks on eraisikud, peaks tooma järgmised tüüpiliste klientide kohta kehtivad andmed:

• sugu (vajadusel osakaaluna: 30% mehed ja 70% naised);
• vanus;
• haridus (põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus);
• elukoht (üürikorter, oma korter, oma maja);
• ametikoht (tööline, keskastme juht, tippjuht);
• sissetulek (selle suurus ja kas ostudeks kasutab vaid isiklikku sissetulekut) või ka kellegi teise sissetulekuid);
• muud (nt arvutikoolitusfirma puhul on mingil hulgal klientidest ilmselt kodus arvuti, autosõidu koolitaja klientidel on osadel auto olemas jne).

Kui klientideks on erinevad sihtgrupid (näiteks 30% ettevõtted ja 70% eraisikud) tuleb koostada mõlema iseloomustus.

Eelpooltoodud andmetele tuginedes saab paika panna oma müügiprognoosi - kui palju ja millise hinnaga plaanitakse oma toodet klientidele müüa.

Konkurents

Kirjeldatakse ettevõtte põhilisi konkurente.

• Tuuakse välja konkurentide kohta käiv üldinfo -  konkurentide nimed, kaua nad on turul tegutsenud, millisel aadressil toimub tootmine/teenuse osutamine, kodulehe aadress, töötajate arv, jaotuskanalid, müügimeetodid. Võimalusel antakse ülevaade konkurentide käibest ning teistest finantsnäitajatest.
• Seejärel kirjeldatakse otsese konkurendi toodet või teenust, esitades järgmised andmed: toode/teenus, selle kvaliteet, garantii, hind, maksetingimused, tarneajad, sihtgrupp, turuosa suurust ja turunišš, maine. Tuuakse välja konkurendi tugevad ja nõrgad küljed.
• Kirjeldatakse, mille poolest loodav ettevõte sarnaneb konkurentidele, mille poolest on erinev.

Turundusplaan

Turundusplaan võib olla äriplaani osa. Turundusplaan peab sisaldama turundustegevuste elluviimise kava (ajakava, elluviijad, tähtajad, eelarve ja oodatavad tulemused).

Planeerida tuleks järgmised turundusmeetmed:

• Reklaam - kus reklaamitakse, põhjendatakse, miks turundusstrateegia koostaja arvab, et tema sihtturg loeb seda ajalehte/ajakirja, vaatab seda telekanalit, kuulab seda raadiojaama jne. Kui sageli reklaamitakse? Mis see maksab? Kuidas tulemusi kontrollitakse?
• Promotsioon – promotsioonivahenditeks on igasugused kingitused, meened, mis seonduvad antud firma toote või teenusega. Milliseid promotsioonivahendeid kasutatakse ja miks just neid? Kust need tellitakse ja miks just sealt? Kellele ja kuidas neid jaotatakse? Miks just neile ja miks just selliselt? Kui palju neid aastas või kuus tellitakse? Kui tihti neid tellitakse? Mis need maksavad?
• Messide külastamine – kui kavatsetakse käia messidel, siis mõeldakse eelnevalt läbi, kas messe lihtsalt külastatakse või messidel osaletakse. Mis messid need on, kus ja millal toimuvad, mis maksab seal osalemine?
• Turundusmeetodite alla lähevad veel näitused, üritused, allahindlused, artiklid jne

Personal ja juhtimine

Juhtkond

• Kirjeldatakse juhtkonna pädevust: töökogemus, haridus, isiklikud andmed. Töökogemuse all viidatakse ettevõtlus- ja juhtimiskogemusele ning töökogemusele sarnases ettevõtlusvaldkonnas. Tuuakse välja haridus ning antud tegevusalaga ja ettevõtlusega seotud kursuste ning koolituste läbimist puudutav info.
• Tuuakse välja juhatuse kohustused ja vastutus: kes mida otsustab.
• Kirjeldatakse ettevõtte organisatsiooni struktuuri.
• Kirjeldatakse palgasüsteemi ja tulemustasu olemasolul selle kujunemist.

Personal

• Kirjeldatakse ettevõtte tööjõuvajadust ja hetkel olemasolevat personali.
• Analüüsitakse ettevõtte tööjõuvajadust lähemate aastate jooksul: kui palju ja millise kvalifikatsiooniga inimesi vajatakse.
• Kirjeldatakse palgasüsteemi ja tulemustasu kujunemist.

SWOT – analüüs

SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. SWOT analüüsi nimi tuleb inglisekeelsete sõnade esitähtedest: S - strenghts (tugevused); W - weaknesses (nõrkused); O- opportunities (võimalused); T - threats (ohud)

Alustava ettevõtte puhul on sisemiseks tugevuseks palgatud töötajad, soetatud tehnika või piisavad finantsid, mida ära kasutades saate te realiseerida oma äriplaani.

Ettevõtte sisemisteks tugevusteks on näiteks: unikaalne toode, pikaajaline turuliidri seisund, kaasaegne tehnoloogia, koolitatud personal, tugev logistiline lahendus, lähedus toorainele ja seetõttu madalad varumiskulud, madalad püsikulud, kogenud ja kompetentne juhtkond jne.

Ettevõtte sisemisteks nõrkusteks on näiteks: puudulik kvaliteedijuhtimine, kehv kvaliteet, suured üldkulud, madala kvalifikatsiooniga tööjõud, tootmis- ja/või tootearendusalase oskusteabe puudumine, toode on moraalselt vananenud, toote või kaubamärgi halb maine ostjate seas, madal krediidivõime jne.

Ettevõtte välisteks võimalusteks on näiteks: uute ja odavate transpordivõimaluste tekkimine, riigipoolne tugi tegevusalale, uue ostjagrupi tekkimine, konkurentide tagasitõmbumine turult jne.

Ettevõtte välisteks ohtudeks on näiteks: turu kasvu peatumine, rahvastiku vähenemine piirkonnas ja seeläbi klientide või tööjõu puudus, kogenud konkurentide agressiivne turuletulek, kulude kasv seoses muutustega seadusandluses, ostjate eelistuste muutumine jne.

Tavaliselt mahub analüüs ühele leheküljele. Iga osa kohta kirjutage lühidalt, täpselt ja selgelt 3-10 tugevust, nõrkust, võimalust või ohtu. Soovitav piirduda iga näitaja puhul 1-2 lausega. Nõrkuste ja ohtude puhul tuua välja võimalused nende maandamiseks.

Finantsplaneerimine

Finantseerimine

• Investeeringu põhjendus (mida, miks, kust ja, mis hinnaga plaanitakse soetada)
• Kirjeldatakse ettevõtte/projekti käivitamiseks vajalikku finantseeringut.
• Kirjeldatakse rahastamise allikaid (nt olemasolev raha, laenud pereliikmetelt, sõpradelt, pangalaen, liising, riiklik toetus (stardiprogramm), tarnijate pikaajaline krediit).
• Riskid rahastamisallikate kasutamisel (nt starditoetust ei anta, ei suuda pangalaenu tagasi maksta jmt).

Finantsprognoosid

Kõik finantsprognoosid esitatakse kolme aasta kohta, esimesel aastal detailselt kuude kaupa ja järgneval kahel aastal detailselt aasta kaupa.

• Tulude ja kulude prognoos 3 aasta peale toodete/teenuste kohta. Kui ettevõte toodab mitut erinevat toodet või osutab mitut erinevat teenust, siis nende osatähtsused nii tulude kui kulude aspektist vaadatuna tuleb eraldi lahti kirjutada.
• Prognoositud kassavoogude aruanne. Kassavoogude aruanne arvestab igakuiselt kõiki sissetulevaid ja väljaminevaid rahasummasid. Kui teatud perioodil on ette näha raha defitsiiti tuleb korrigeerida müügiprognoosi, tegevuskulude aruannet või planeerida lisa rahastamisallikaid.
• Prognoositud kasumiaruanne
• Prognoositud bilanss

Arvestades asjaolu, et ettevõtte finantside planeerimisel on olulise tähtsusega eelkõige nende sisu tundmine ettevõtja enda poolt, mitte niivõrd vormiline külg, soovitatakse ja pakutakse EASi poolt võimalust ja kasutada finantsprognooside koostamisel kassavoogudel põhinevaid isegenereeruvaid aruandeid (xls). Prognoosid leiate EAS kodulehelt aadressil http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/alustamine/Start2014/prognoosid2016.xls

Lisainfo: 

Kätlin Veik
ettevõtluskonsultant
Tel: 640 4388
E-post: [email protected]