Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Nutifirmad testivad Tallinnas nii kosmosekiirgust kui ka uudseid laadimisjaamu

Nutifirmad testivad Tallinnas nii kosmosekiirgust kui ka uudseid laadimisjaamu

Tablood tänavatel, kuhu saab õnnetuste puhul kriisiinfot kuvada. Maja seinte läbivalgustamine kosmilise kiirgusega. Need on vaid mõned näited nutikatest uutest lahendustest, mida ettevõtted on proovile pannud Katseta Tallinnas programmi raames.

Nii Eesti kui ka välismaised ettevõtjad peavad väga tänuväärseks programmi Test in Tallinn, mis algatati juba mullu, kui Tallinn oli Euroopa roheline pealinn.
Eestis, aga ka laiemalt maailmas on muidu üsna keeruline leida võimalusi oma innovatiivseid tooteid või uudseid lahendusi nii-öelda tegelikus elus päriselt proovile panna. Tallinnas aga saab.

Kavandatavaid maju saab näha “nagu päris”

Praeguse seisuga on koostöös Tallinnaga katsetused läbinud kuus projekti 21-st, ülejäänud on veel pooleli. Neid on nii Eestist kui välismaalt ning kasu saavad mõlemad, ettevõtjad ja linn.
Test in Tallinn innovatsioonieksperdi Mark-Emil Talivere sõnul on linna huvi lihtne. Tuleb otsida lahendusi, millega saab maksumaksja ressurssi kokku hoida – seda nii inimtööjõu ja raha, kui muidugi ka aja näol, sest paljusid protsesse saab nutikate lahenduste abil kiiremaks muuta.
Lihtsalt kokku võttes on linnal seega võimalik katsetamise kaudu tutvuda paljude uute tehnoloogiate ning toodetega. Ja need, mis siis kõige vajalikumad ja ennast testimisel õigustanud, saab kasutusele võtta.

“Näiteks lõpetasime projekti edukalt Soome ettevõttega, kes teeb tavalistest maja projektjoonistest 3D mudelid,” rääkis Talivere.

Linna planeerimine on teatavasti omajagu ajamahukas tegevus, milles tuleb ühtlasi arvestada linnarahva tagasisidega ühe või teise kavandatava ehituse kohta. Üks võimalus 3D mudelit kasutada ongi, et inimene läheb näiteks internetis linna ametiasutuse koduleheküljele ning saab vaadata 3D formaadis ehk reaalsuse-lähedasel kujul, kuidas üks või teine planeeritav hoone hakkaks tänaval nii-öelda päris elus välja nägema. Tekib mitmedimensiooniline ja elav pilt, mis muidugi on palju abiks ka linnaplaneerijatele. Märkimisväärne, et taolised lahendused ei kujune kasutamise mõttes kalliks.

Kuid põnevaid projekte on Test in Tallinn raames teisigi tundma õpitud.
Äsja võis linnavalitsuse hoones Vabaduse väljaku ääres kohata salapäraseid suuri kaste. Tegemist ei olnud mustkunstnike abivahenditega, kuid asjatundmatule inimesele võib nendega seotud tehnoloogia siiski pisut üleloomulikuna tunduda.

Vead avastatakse seina lõhkumata

Siiski on kõige selle taga lugematu arv teadlaste töötunde. Tegemist oli nimelt müüonskanneritega, mille abil on võimalik kosmosest lähtuva loodusliku kiirguse ehk müüonite abil seinu nagu röntgeniga läbi valgustada. Tehnoloogiat arendav ettevõte GScan uuris nende skanneritega linnavalitsuse hoone seinte sisemust: kas leidub armatuuri ning kui jah, siis millises seisus see on. Tegemist oli esimese linnamajaga, varem on uuritud Paldiski radioaktiivsete jäätmete hoidlat.

Nagu ütles innovatsiooniekspert Mark-Emil Talivere, võimaldab taoline tehnoloogia rekonstrueerimist väga palju kiirendada ja lihtsustada: “Pole vaja puurida ega seina lahti võtta.”
Võib ette kujutada, millised perspektiivid see vanemate ehitiste remontimise juures avab – alates sildadest ja viaduktidest ning lõpetades vanemate kortermajadega. Eriti veel, kui tegemist on muinsushoonega. Pole tarvis midagi lammutada oletuste põhjal, vaid saab täpse ülevaate, kus on silma eest peidetuna midagi katki või lagunenud.

Satelliidilt näeb saastunud kohti

Kui veel näiteid tuua, siis üks projekt, millega innovatsiooniekspert Talivere sõnul tänavu pihta hakatakse, on satelliitide kaudu keskkonnaandmete kogumine. “Võimekus satelliitidelt sellist infot saada on juba mõnda aega täiesti olemas, lihtsalt see on olnud suhteliselt kättesaamatu ja kallis tehnoloogia,” selgitas Talivere.

Tema sõnul on tehnoloogiaid arendav Elon Musk suutnud siiski satelliitide orbiidile saatmise nüüdseks tunduvalt odavamaks muuta. Ettevõtjaga koostöös – ja ka tema kulul – suunatakse satelliit piltlikult öeldes Tallinna peale ja vaadatakse, kui palju tekib linnaruumis õhku lämmastikku, väävlit jm keemilisi ühendeid.

Ühtlasi saadakse väga hea pilt linnaosade kaupa: kes ja kus on meil suuremad saastetekitajad ja mis toimub näiteks sadamates, kus reostuse riskid on tõsisemad. “Ei pea sensoreid välja panema, neid kalibreerima, töös hoidma, vaid kõike saab teha laua tagant,” lausus Talivere.
Kui veel mõni näide tuua, siis Test in Tallinn raames on käsil elektriautode uudsete laadimisjaamade proovimine.

Ettevõtte ElectroAir regionaalne müügijuht Stanislav Suvorov märkis, et varem võttis neil ühe testimiskoha leidmine peaaegu neli kuud. Vaja oli sobivate näitajatega elektrivõrku, kuid kõik kohad olid kinni ja lõpuks leiti see Elvas. Kuid nüüd, Tallinna abiga, on saanud testimistöö juba suure hooga käima, sest suuremas linnas leidub rohkem võimalusi elektritaristule ligi saada.

Ettevõtte pakutav lahendus võimaldab elektriautode omanikel mitte ainult laadida oma sõidukeid, vaid ka energia tagasi võrku lasta. See aitab tasakaalustada elektrivõrku ja muudab elektriautod passiivsetest tarbijatest aktiivseteks osalejateks energiasüsteemis. Katsetatakse ka targa laadimise võimalusi, et võimalikult palju kasutada odavamat energiat.

Üks Test in Tallinnas raames ellu viidud projekt on aga juba tuttav paljudele linlastele. Nimelt leedtablood Balti jaama ja Vabaduse väljaku tunnelite juures, mis näitavad praegu kellaaega ja avaliku varjumispaiga logo. Teatavasti on mõlemad tunnelid arvel kui varjumispaigad kriiside puhuks, olgu see loodusõnnetus või sõjaline rünne.

“Mis muudab paneelid innovatiivseks, on see, et me proovime need koos päästeameti ja siseministeeriumiga integreerida operatiivse kriisiinfo edastamise süsteemi,” selgitas OÜ Ampron üks omanikest Gen Vagula. “Kui tekib oht ja inimesi peaks suunama varjumiskohtadesse, siis paneel suudab seda infot edastada. Sama põhimõttel, nagu praegu käib ohuteavitus SMS-idega.”

Praegu on linnaga kokku lepitud, et ekraanid jäävad üles aastaks, seejärel otsustatakse edasi. Põhimõtteliselt on taoliste tabloodega võimalik varustada peatused, suuremad tänavaristid jm käidavad kohad. Oluline, et tablood võivad saada toidet päikesepatareilt ja toimivad seega elektrikatkestuse korral edasi.

Alaline tegevussuund, mitte ajutine projekt
Nüüdseks on Tallinnale taotlusi ühte või teist uudset toodet või lahendust katsetada tulnud peale Eesti veel 14 riigist, sh Soomest. Kõige olulisem turunduskanal on seda projekti Tallinna poolelt ohjava Talivere sõnul suust-suhu soovitused. Just nii enamik ettevõtteid Test in Tallinna ka üles leiab. Soome puhul on aidanud ühel sealsel ettevõtjal kontakti luua Helsingi linnavalitsuse soovitused.

Test in Tallinn ei ole seejuures kaugeltki mitte ühekordne projekt, vaid hoopis alaline tegevussuund.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles mullu, kui Test in Tallinn projekt välja kuulutati, et see on näide, kuidas Euroopa rohelise pealinna tiitel ja Tallinna liikumine rohelises suunas ei ole pelgalt ajutine ega kommunikatsiooniprojekt.

“Tallinn on suurte projektide osas orienteeritud tulevikule,” märkis ta. “Uued, esitletavad tehnoloogiad, mida Tallinnas pakutakse, on mõeldud selleks, et neid rakendada ning elu huvitamaks, keskkonnasäästlikumaks ja mugavamaks teha.”

 

Tallinn kujuneb hüppelauaks ka Aasia nutitoodetele

Enne kui üks või teine uudne lahendus või toode jõuab proovimiseni Tallinnas, tuleb teha läbi teatav sõelumine, mis sisaldab muuhulgas kohtumist asjatundjate komisjoniga.
Innovatsiooniekspert Mark-Emil Talivere sõnul tehakse projekti kohta enne testimist andmekaitse- ja riskihinnangud. Ühtlasi peaks testitav tehnoloogia kattuma mõne Tallinn 2035 arengukavas seatud eesmärgiga ehk siis olema seotud Tallinna arengu mõne tulevikusuunaga.

Ettevalmistuse käigus vaatab projekti veel üle komisjon, kuhu kuuluvad kõikide linnaametite juhid. ElectroAiri uudsete laadimisjaamade puhul näiteks tõusis komisjonis alguses mure, et testimine võib anda konkurentsieelise. Kuid ettevõte suutis tõestada, et nii see ei ole.
Paratamatult tekib küsimus, et sageli tullakse võib-olla pakkuma liiga tavalisi tooteid või lahendusi. Kuid selleks ongi komisjon, et pakutavat vaagida.

“Ennekõike otsime innovatiivseid lahendusi, ja kui kellelgi on midagi innovatiivset, siis reeglina tal ei ole väga suurt konkurentsi,” ütles Talivere.

Testimine Tallinnas kui n-ö polügoonil toob linnale üldiselt palju rahvusvahelist tuntust, ja mitte ainult Euroopas.

Ka Aasia firmadele pakutakse, et kui teil on mõni uudne tehnoloogia või toode, tulge proovige seda kõigepealt Tallinnas. Kui on soov selle tootega edaspidi Euroopas läbi lüüa, on suur pluss, kui seda on juba mõnes linnas katsetatud, ja seega leiab Tallinnast suurepärase hüppelaua.

Pildil: Gen Vagula Ampron OÜ  Foto: Jelena Rudi
 

Sarnased uudised