Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Riigikantselei tunnustas avaliku sektori kõige uuendusmeelsemaid projekte ja inimesi. Majanduskasvu edendava innovatsiooni tunnustuse pälvis Test in Tallinn

Riigikantselei tunnustas avaliku sektori kõige uuendusmeelsemaid projekte ja inimesi. Majanduskasvu edendava innovatsiooni tunnustuse pälvis Test in Tallinn

Riigikantselei tõi esile avaliku sektori innovatsiooni tunnustamisüritusel inimesi, kes on viimastel aastatel paistnud silma uuenduslike lähenemiste elluviimise ja eestvedamisega avalikus sektoris. Välja anti neli auhinda.

Majanduskasvu edendava innovatsiooni tunnustuse pälvis Test in Tallinn, Uuendusmeelse juhi tunnustuse Vanglateenistuse juht ning Justiits- ja digiministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, Innovatsioonimeistri tiitli Sotsiaalministeeriumi ja Rimi koostöös ellu kutsutud toidukaartide süsteemi meeskond ning Innovatsioonihangete eeskuju tiitli Tartu Riigikaitsemaja allianss-hanget eest vedanud meeskond. Toidukaartide süsteem pälvis eelmisel aastal ka Euroopa innovatsiooniauhindade jagamisel esikoha.

Riigisekretär Keit Kasemetsa sõnul näitavad nii tunnustatud projektid kui ka tunnustuse saanud inimesed, et muutused ja areng avalikus sektoris ei sünni pelgalt uuest tehnoloogiast, oluline roll on inimestel, koostööl ja julgusel mõelda raamidest väljapoole. “Eriti rõõmustav on näha, et uuendused pole jäänud ainult plaaniks paberil, vaid on reaalselt ellu viidud ja toovad ühiskonnale ka laiemat kasu,“ ütles Kasemets.

Kõiki tunnustuse pälvinud inimesi ja tehtud projekte iseloomustab leidlikkus ja meisterlik meeskonnatöö. „Sotsiaalministeeriumi ja Rimi üheskoos välja töötatud toidukaartide süsteem näitab seda, et isegi toiduabi jagamise protsessi saab uuendada ja anda uuenduse tegemise kaudu inimestele väärikus ja valikuvõimalused, tehes seda ühtlasi varasemast kulutõhusamalt,” rääkis Riigikantselei avaliku sektori innovatsiooni projektijuht Aivar Hiio. Ta lisas, et Test in Tallinna projekt loob nii Eesti kui ka rahvusvaheliste ettevõtjate, aga ka linna enda jaoks täiesti uusi võimalusi uute lahenduste katsetamiseks.

Hindamiskomisjoni liige ja Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi juht Anne Jürgenson tõdes, et kõik finaali jõudnud projektid on inspireerivad näited sellest, kuidas avalik sektor saab koostöös erasektoriga võtta kasutusele uusi ja tõhusamaid lahendusi. Samuti aitavad need luua eeldusi sarnaste algatuste tegemiseks tulevikus. “Uuenduslikud lahendused aitavad meil ressursside nappuses avaliku sektori teenuste kvaliteeti hoida ja isegi tõsta. Uuendusmeelsus eeldab aga julgust, sest ettenägematust on sel teekonnal palju. Tänaste laureaatide eeskuju julgustab kindlasti paljusid,” lisas ta.   

Avaliku sektori innovatsiooniauhindu jagati esimest korda, nelja kategooriasse esitati kokku 44 kandidaati.
Hindamiskomisjoni kuulusid Anne Jürgenson, Kadri Matteus, Sigrid Rajalo, Ave Habakuk ja Taavi Kotka. Projekte hinnati vastavalt sellele, kuivõrd on projektid aidanud kaasa majanduskasvule kaasa aitamise ja/või avaliku sektori teenuste tõhustamisele, innovaatiliste hankemeetodite kasutamist ühiskonnale tähtsate muudatuste saavutamisel ning inimesi ja juhte, kes on saavutanud uuenduste elluviimisel märkimisväärseid tulemusi või toetanud oma organisatsioonis innovatsiooni edendamist.
Avaliku sektori kõige uuendusmeelsemate projektide ning inimeste ja juhtide tunnustamine kutsuti ellu tulenevalt Vabariigi Valitsuse soovist viia ametnike tähelepanu veelgi rohkem majanduskasvule ning uuendusvajadustele. Samuti sooviga tuua avaliku sektori innovatsioon ning juhtide olulisus muutuste elluviimisel rohkem fookusesse.
 

2025. aasta avaliku sektori innovatsiooniauhindade võitjad

Uuendusmeelne juht: Rait Kuuse
Vanglateenistuse juht ning justiits- ja digiministeeriumi asekantsler Rait Kuuse pälvis tunnustuse oma inimkeskse juhtimisstiili eest, mida iseloomustab väärtuspõhisus, avatud suhtlus ja usaldus meeskonna vastu. Tema eestvedamisel on vanglasüsteemis toimunud märkimisväärne kultuurimuutus, mis innustab ideede katsetamist ja loob tugeva turvatunde töötajatele. Ta on eeskuju kogu avalikule sektorile, näidates kuidas ka tugevalt hierarhilises süsteemis on võimalik saavutada sisulist ja püsivat muutust.

Innovatsioonimeister: Toidukaartide süsteem – Sotsiaalministeerium ja Rimi
Tea Varrak, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna toimepidevuse juht
Aire Johanson, Sotsiaalministeeriumi toiduabi nõunik
Katrin Bats, Rimi Eesti vastutustundliku ettevõtluse juht
Heidi Tõnisson, Rimi Eesti

Innovatsioonimeistri tiitli pälvis Sotsiaalministeeriumi ja Rimi koostöös loodud toidukaartide süsteem, mis pakub inimestele võimalust valida ise poest endale sobivad toiduained. See on oluline muutus varasemalt kasutusel olnud toidupaki süsteemi kõrval. Algatus on eeskujuks edukale koostööle avaliku ja erasektori vahel, kaasates erinevaid osapooli. Projekt saavutas Euroopa innovatsiooniauhindade jagamisel esikoha sotsiaalse ühtekuuluvuse kategoorias.

Majanduskasvu edendav innovatsioon: Test in Tallinn – Tallinna linn
Mark-Emil Talivere, Tallinna Strateegiakeskuse innovatsiooniekspert
Jaanus Vahesalu, Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtluskeskuse juht
Pille Põesaste, Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtluskeskuse ettevõtluskonsultant

Test in Tallinn platvorm võimaldab ettevõtetel katsetada uusi lahendusi reaalsetes linnatingimustes, ilma et linn peaks sellesse eraldi investeerima. Algatus annab võimaluse testida oma ärimudelit praktilises keskkonnas ja lõppkasutajate peal, avades sellega võimalusi turule sisenemiseks ja koostööks. Programm toetab innovatsiooni ja ettevõtlust, pakkudes eriti väikestele ja alustavatele ettevõtetele võimalust arendada oma lahendusi päriselu keskkonnas.

Innovatsioonihangete eeskuju: Riigikaitsemaja allianss-lepingumudel
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse meeskond:
Peeter Karja, Lõuna portfellijuht
Lauri Naaber, ehituse projektijuht
Erik Kalde, arhitekt
Ave Nael, hanke projektijuht
Simona Šois, õigusnõunik

Innovatsioonihangete eeskuju kategooria võidu pälvis Riigikaitsemaja projekt, kus rakendati Eestis seni harva kasutatud alliansshankemudelit. See lähenemine põhineb koostööl juba planeerimisfaasis, madalamal hinnakriteeriumil ning meeskondade võimekuse hindamisel reaalsete probleemide lahendamisel. Tegemist on julge ja sisulise lähenemisega, mis loob usaldust, tõstab koostöö kvaliteeti ja tugevdab innovatsioonivõimekust.

 

Allikas: Riigikantselei