Keelekümblusprogramm
Keelekümblus on kakskeelset haridust rikastav õppevorm nii eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks.
Keelekümbluse eesmärgiks on omandada võrdselt head oskused nii emakeeles kui eesti keeles ja võõrkeeltes. Keelekümblust rakendatakse Eestis riikliku programmina Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel ja toetusel. Keelekümbluse erisuste rakendamisvõimalus on sätestatud koolieelse lasteasutuse ja põhikooli riiklikes õppekavades.
Eestis on keelekümblusprogrammiga võimalik liituda järgmistel tasanditel:
- varase keelekümbluse puhul lasteaias või 1. klassis ning
- hilise keelekümbluse korral 6. klassis (mõned koolid on alustanud ka 5. klassist).
Varase täieliku keelekümbluse programmis õpetatakse alguses kõiki õppeaineid täielikult eesti keeles. Vene keele tunnid algavad koolis 2. klassi teisel poolaastal. Vene keele osatähtsus õppekeelena suureneb järk-järgult, kuni moodustab 6. klassis 44%. Kuuendal õppeaastal toimub 44% õppest eesti ja 44% vene keeles, 12% õppest aga kolmandas keeles.
Hilise keelekümbluse korral on 6. klass üleminekuaste, kus üksnes 33% õppest on eesti keeles. 7. ja 8. klassis suureneb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 76% õppekavast, ülejäänud 24% õppest hõlmavad vene keel, emakeel ja võõrkeel. 9. klassis moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained 60% õppekava mahust.
Lasteaias rakendatakse täielikku või osalist keelekümblust, kooliprogrammides on sihiks seatud täielik keelekümblus.
Tallinnas on keelekümblusprogrammiga liitunud munitsipaalõppeasutustest 14 kooli ja 25 lasteaeda.
Programmiga liitumine on nii asutusele ja õpilasele vabatahtlik. Õpilased valitakse programmi eeskätt vanemate sooviavalduste laekumise järjekorra alusel.
Lapsevanematele on antud võimalus valida kõigi Eestis rakendatavate programmide vahel ja otsustada just sellise mudeli kasuks, mis tundub enim sobivat (nimekiri lisatud).
Keelekümblusprogrammis osalevate laste vanemad on moodustanud Keelekümbluslapsevanemate Liidu. Liit annab välja oma ajalehte, propageerib keelekümblust lastevanemate hulgas, korraldab konkursse parimale keelekümblusõpetajale ja keelekümbluskeskkonnale.
Eesti keelekümblusprogrammi tegevusi alustati 1998. aastal, keelekümblusklasse on avatud alates 2000. aastast, mil keelekümbluse pilootkoolidena avas esimese klassi neli kooli: Tallinna Läänemere Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Kohtla-Järve Ühisgümnaasium, Narva Vanalinna Riigikool.
Keelekümblusprogrammi rakenduslugu loetakse edulooks, keelekümblusklasside õpitulemused on kooskõlas rahvusvaheliste kogemustega.
- Keelekümblus on Eestis enim uuritud õppeprogramm. Uuritud on nii õpitulemusi, rakendamist, õpilaste ja vanemate hinnanguid programmile, programmi jätkusuutlikkust, lasteaia laste koolivalmidust jne
- Kõik teadusuuringud kinnitavad, et õppimine keelekümblusprogrammis (ainete õppimine teises keeles) ei vähenda aineteadmisi, pigem on keelekümblusõpilaste keskmised tulemused kõrgemad kui tavaklasside õpilastel.
- Rahvusvahelistel konverentsidel, sh 2008. aasta konverentsil Tallinnas on tunnustatud ja tunnustatakse programmi läbimõeldust ja rakendustuge.
- Sõltumatu uuringu andmeil saab Eesti kümblusprogrammi tulemusi võrrelda Kanada ja Soome samalaadsete programmide tulemustega.
- Eesti keelekümblusprogrammi lahendusi tutvustatakse lõimitud aine- ja keeleõppe kontekstis (http://www.ccn-clil.eu).
Varasemalt MISA kaudu juhitud keelekümblustegevusi viib alates 1. jaanuarist 2013 ellu Sihtasutus Innove juurde loodud keelekümbluskeskus.