Aasta õpetaja galal pälvis riikliku elutööpreemia kabeõpetaja Heinar Jahu
Saates "Hommik Anuga" sõnas Jahu, et saadud preemia on tunnustus kabele.
"See on väga suur üllatus. Ma ei suuda väljendada, mida see mulle ja kabele tähendab. See on kabele tunnustus," kirjeldas Jahu.
"Arvan, et ma ei ole seda ära teeninud. Ma olen tavaline lastega tegeleja, kes proovib lastele õpetada mingisugust harrastus, et lapsed tänaval oma aega ei raiskaks, vaid teevad midagi sihipärast."
Jahu sõnul on kabe hea, sest see arendab loogilist mõtlemist, distsipliini ning mõttetegevust nii, et osatakse laual käike kaugele ette arvestada. Samuti tuleb kabe lastele kasuks koolitundides, sest see mõjub hästi ka matemaatilisele mõtlemisele. "Olen vanematelt kuulnud kommentaare, et pärast kaberingis mängima hakkamist on lastel matemaatika paranenud."
Kabe kõige nõrgemaks kohaks on Jahu sõnul istumine. "Laps peab jooksma, mängima, mürama, aga mina panen lapse istuma ja veel ütlen, et ole vait ka," nentis ta, ning lisas, et selleks, et kabeturniiridel hea olla, peab ka füüsiliselt treenitud olema.
"See laps, kes on füüsiliselt nõrk, ei suuda ka kabeturniiri hästi mängida. Tuleb tegeleda mingi teise alaga – paljud minu õpilased käivad korvpallitrennis, ujumas ja jalgpallis. Tuleb olla füüsiliselt tugev."
Jahu usub, et kabe võlu peitub selles, et mängu reeglid ja vahendid on lihtsad, kuid mäng on see-eest keeruline. Kuna reegleid on vähe, saab kabe mängijatele enamasti väga ruttu selgeks.
"Viie minutiga on kabereeglid selged ja sellepärast saame korraldada lasteaialastele turniire, kuhu tulevad ka need, kes enne ei ole eriti mänginud. Seal samas näitan ära ja kes omandab kiiremini, saavutab parema tulemuse," selgitas Jahu. Lasteaialastega on mängitud ka täiskasvanute vastu ning võidetud on isegi riigikogulasi.
Kabe juurde jõudis Jahu enne kooli. "Isa valmistas vineerist laua, tegi ilusa ruudulise laua, treis kabenupud ja meil oli kabe kodus laua peal. Kui külalised või naabrid käisid, siis ikka mängiti. Isa ja ema mängisid omavahel ka, aga isale ei meeldinud, et ema oli natuke kõvem mängija," meenutas ta.
Jahu ise arvab, et ta ei ole enam kõva mängija, ning praeguseks ajaks on Eestis mitu uut suurmeistrit. "Ma olen kaotanud oma 9-aastasele õpilasele Kevin Kurikule. Ja mitte nii, et ma ei tea, kuidas, vaid ta mängis mu üle. Mul on selle üle muidugi hea meel, sest järelikult on ta midagi õppinud. Ta on võib-olla kõige noorem mu õpilastest, kes on mind võitnud."
Allikas: "Hommik Anuga"