Riigihangete korraldamise üldpõhimõtted
Riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest lähtuvalt peab hankija:
- tagama riigihanke läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse;
- kohtlema pakkujaid võrdselt;
- tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise;
- vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;
- kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul.
Hankija peab kaaluma oma soovid ja vajadused hästi läbi ning väljendama need alusdokumentides selgelt ja ühemõtteliselt. Hankija kehtestatud tingimused peavad olema põhjendatud, proportsionaalsed ja hanke mahust lähtuvad (mitte liiga kõrged ega ka madalad) - see tagab hankelepingut kõige paremini täita suutvate pakkujate kaasamise. Hankija peab hindama pakkumusi menetluse alguses teatavaks tehtud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Tema otsused peavad olema põhjendatud. Hankijal tuleb hankeprotsess dokumenteerida ja dokumendid säilitada.
Isikute võrdse kohtlemise põhimõtte eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahelist konkurentsi. Isikuid tuleb kohelda võrdselt hankemenetluse kõigis etappides - pakkujatele tuleb tagada võrdsed võimalused pakkumuse koostamiseks ja pakkumusi tuleb menetleda ühesugustel tingimustel.
Konkurentsi kunstlik piiramine leiab aset siis, kui hankija põhjendamatult soosib või vastupidi – asetab ebasoosingusse teatud ettevõtjaid. Seda tuleb välistada nii riigihanget ette valmistades kui ka selle käigus.
Huvide konflikt on olukord, kus riigihanke ettevalmistamises või korraldamises osaleva või selle tulemust mõjutada võiva isiku otsesed või kaudsed isiklikud huvid võivad kahjustada tema sõltumatust ja erapooletust. Huvide konflikti sattunud isik peab end hankemenetlusest taandama.
Hankija eesmärgid on kulude kokkuhoid riigihanke ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning hankelepingu sõlmimine tingimustel, mis tagab parima hinna ja kvaliteedi suhte. Ekslik on arvata, et hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutab riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga ainult siis, kui ta lähtub eduka pakkumuse valikul üksnes madalaimast hinnast. Tegelikkus võib olla hoopis vastupidine. Rõõm odavalt saadud asjast võib osutuda üürikeseks.
Lisainfo
Ilona Umal
6404980
[email protected]