Töötervishoid ja tööohutus seisneb töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamises töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö kohandamises töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamises.

Töötervishoid ja tööohutus on üks kõige olulisem Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika valdkond.

Eesti Vabariigis reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda Riigikogus 16. juuni 1999 vastu võetud Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) ning selle alusel kehtestatud õigusaktid. Ettevõtetes teostab töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide täitmise üle järelevalvet Tööinspektsioon.

Töökeskkonna ja töösuhete küsimustele leiab vastuseid Tööinspektsiooni Tööelu portaalist. 

Tööandja tagada on töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras.

Tööalase heaolu loomiseks on vaja järjekindlalt ja süsteemselt mõjutada töökeskkonda. See tähendab töötajate tervise ja ohutuse eest hoolitsemist nii, et ennetada võimalikult suurel hulgal töötajate terviseriske. Sellekohased meetmed nõuavad aga pidevat väljatöötamist ning tõhusat rakendamist.

Riskianalüüs on ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise alustala, mille abil selgitatakse välja kui palju mõjutavad töötajate tervis töökeskkonna ohutegurid ja kas töökeskkonnas esineb õnnetusohte. 

Riskianalüüsi käigus määrab tööandja kindlaks töökeskkonna ohutegurid, mis võivad töötaja tervist mõjutada, hindab ohu suurust ehk riske ning määrab abinõud riskide ennetamiseks või vähendamiseks. Vajadusel mõõdetakse ohutegurite (nt müra, vibratsioon, õhu keemiline koostis jms) parameetreid.

Riskianalüüsi uuendatakse ja vaadatakse üle, kui töötingimused muutuvad, ilmneb uut infot tööprotsesside ohtlikkuse kohta, toimub tööõnnetus või töötajal diagnoositakse tööga seotud haigestumine. 

Töötajatele tuleb tutvustada riskianalüüsi tulemusi ja selle alusel koostatud riskide vähendamise tegevuskava ning selgitada, millised on tööga kaasnevad tervisriskid ja kuidas end nende eest kaitsta (töökorralduslikud abinõud, ohutud töövõtted, isikukaitsevahendid jms). 

NB! 1. septembris 2021 muutus tööandjatel kohustuslikuks esitada riskianalüüs Tööinspektsioonile digitaalselt (Tööinspektsiooni iseteeninduses  või e-kirjaga)

Riskianalüüsi läbiviimisest saab lähemalt lugeda tööelu portaalist. 

Töötajate tervisekontroll. Tööandja on kohustatud korraldama tervisekontrolli töötajale, kelle tervist võib töötaja töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad (nt kuvariga töö, raskuste käsitsi teisaldamine, bioloogiline ohutegur vm). Tervisekontrolli vajadus ja sisu sõltub ettevõtte töökeskkonnas esinevatest ohuteguritest, mille riski suuruse selgitab välja töökeskkonna riskianalüüs. Tervisekontrolliga seotud kulud kannab tööandja.

Töötajate tervisekontrolli viib läbi Terviseameti poolt litsentseeritud töötervishoiuarst. Töötervishoiuarsti poolt läbiviidava tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit ja töötingimuste sobivust töötajale ning diagnoosida tööst põhjustatud haigestumised ja kutsehaigestumised.

Tervisekontrolli korraldamise kohta saab lähemalt lugeda tööelu portaalist.

Olulised töökeskkonnaalased õigusaktid:

• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
• Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

• Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord
• Töötajate tervisekontrolli kord
• Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine

• Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
• Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
• Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Lehekülge haldab

Age Tamm, tervisedenduse vanemspetsialist

Tel  616 4010 / 53 22 6049

E-post [email protected]