Nii nagu meedias avaldatud uudis peab olema korrektse ülesehitusega ning vastama uudise kriteeriumitele, peab seda olema ka haridusameti ja haridusasutuste kodulehtedele üleslaetavad uudised. 

HEA UUDISE UUDISKRITEERIUMID

• Olulisus – Kas info on oluline haridustöötajatele, lapsevanematele, õpilastele või teistele sihtrühmadele?
• Aktuaalsus – Kas uudis on ajakohane ja puudutab hetkel olulisi teemasid?
• Selgus ja täpsus – Kas info on arusaadav ja faktipõhine?
• Mõju – Kas see mõjutab haridusasutusi, õpetajaid, õpilasi või lapsevanemaid?
• Objektiivsus – Kas tekst on neutraalne ja põhineb usaldusväärsetel allikatel?​​​​

---

UUDISE ÜLESEHITUS

Uudis peab olema loogiliselt üles ehitatud ja järgima pöördpüramiidi põhimõtet: kõige olulisem info alguses, taustainfo hiljem.

Pealkiri (max 7 sõna)

• Peab olema lühike, informatiivne ja selge.
• Hea pealkiri vastab küsimustele mis? kus? millal?
• Näide: „Tallinna koolides algab märtsist uus innovaatiline õppeprogramm“

Põhilaused (juhtlõik ehk sissejuhatus)

• Vastab küsimustele kes? mida? kus? millal? miks? kuidas?
• See on kõige olulisem osa, kuna enamik lugejaid ei loe uudist lõpuni.
• Näide: „Tallinna Haridusamet käivitab 1. märtsist uue digihariduse programmi, mis toob koolidesse innovaatilisi õppevahendeid ja koolitusi õpetajatele.“

Põhitekst (seletav lõik ja täiendav lõik)

• Selgitab täpsemalt, miks see oluline on, keda see puudutab ja millised on järgmised sammud.
• Võib sisaldada statistikat, ekspertide kommentaare, osalejate tagasisidet või varasemaid edulugusid.
• Näide: „Uue programmi eesmärk on parandada õpilaste digipädevusi ja muuta õppetöö interaktiivsemaks. Haridusameti spetsialisti sõnul saavad kõik osalevad koolid vajalikud vahendid ja juhendmaterjalid. Programmi on kaasatud ka rahvusvahelised eksperdid.“

Lõpp (korralduslik lõik)

• Kust leiavad huvilised rohkem infot?
• Kas on vaja registreeruda, osaleda üritusel või võtta ühendust?
• Näide: „Täiendav info ja registreerimine koolitusprogrammi on avatud 20. veebruarini Tallinna Haridusameti kodulehel.“
• Teksti koostaja nimi ja asutus

Soovitatav uudisloo pikkus haridusameti kodulehele on 160–300 sõna.
Iga uudisega on kaasas vähemalt üks uudise sisu toetav jpg. või jpeg. formaadis horisontaalne (–) foto.

---

UUDISE VORMISTAMISE NÄIDE

Lühike ja tabav pealkiri 

Uudise juhtlõik peab sisaldama kokkuvõtlikult kogu infot. Tavaliselt peab 2-3 lausega ära ütlema, mis toimub, kus toimub ja millal toimub. Informatiivse teate puhul sisaldab sissejuhatav lõik kõige tähtsamat sõnumit.

Seletav tekstilõik ehk põhitekst. Seletab lahti sissejuhatuses esitatud info, täpsustab ja laiendab seda. Ürituste puhul kirjeldab ja tutvustab lõik esinejaid, toimuvaid tegevusi ning tegevuste eesmärke. Siia saab lisada loetelusid, prognoose ja tulemusi jne.

Tsitaat (kui vaja) konkreetse infoga seotud kõneisikult. „Soovitatav on siia panna organisatsiooni seisukoht käsitletava teema kohta, mis on teema motiivid ja tulevikuprognoosid. Tsitaat võiks olla umbes 2-3 lauset pikk ning kirjutatud lihtsas keeles,” lisas kõneisik.

Täiendav seletav lõik (kui vaja). Kui esitatavat infot on rohkem ja see puudutab erinevaid alamteemasid võib seletavaid lõike olla ka mitu. Oluline on kõik vajalik kirja panna, kuid teha seda võimalikult lühidalt.

Korralduslik infolõik (kui vaja). See on eelkõige oluline teadetes, mille tulemusena peavad lugejad kuskilt täiendavat infot saama. Siin võivad olla registreerumisnõuded, lingid, reeglid pildistamiseks või muud oluline info millega arvestada.

Lisainfo:
Esimene kõneisik (nimi)
Ametinimetus
Organisatsiooni nimi
Telefon
e-posti aadress

---

UUDISE AVALDAMINE HARIDUSAMETI KODULEHEL

Milliseid uudiseid avaldatakse Tallinna Haridusameti kodulehel?*

Kodulehel avaldatakse ainult haridus- ja noorsootöövaldkonna olulisemad ja laiemat mõju omavad uudised, mitte iga asutusesisene üritus. Avaldamiseks sobivad uudised peavad vastama vähemalt ühele järgmistest kriteeriumitest:

• Mõju laiemale sihtrühmale – Kas uudis puudutab rohkem kui ühe haridusasutuse õpilasi, õpetajaid või lapsevanemaid?
• Innovatsioon ja uued algatused – Kas see on midagi uut ja huvitavat, mida võiks rakendada ka teistes asutustes?
• Koostöö ja laiem osalus – Kas tegemist on ülelinnalise, piirkondliku või haridusvõrgustikku kaasava sündmusega?
• Oluline poliitika- või strateegiainfo – Kas uudis on seotud hariduspoliitika, uute suuniste või oluliste muudatustega?
• Tähtsündmused ja tunnustamine – Kas uudis kajastab suuremat haridusalast konkurssi, tunnustamisüritust või saavutust, mis väärib laiemat tähelepanu?
• Kasulik info laiemale avalikkusele – Kas uudis annab praktilist infot (nt registreerimine koolitusprogrammidele, konkursid, stipendiumid jne)?

Milliseid uudiseid ei avaldata Tallinna Haridusameti kodulehel?*

• Majasisesed väiksemad sündmused (nt üksiku klassi või rühma tegemised, kui need ei oma laiemat mõju).
• Juba korduvalt esitatud sarnased uudised (nt iga kooli või lasteaia iga väike algatus ei pea eraldi kajastust saama).
• Liiga lühikesed ja vähese sisulise väärtusega uudised (kui uudis ei vasta klassikalisele uudise ülesehitusele ega too olulist lisainfot).
• Uudised, mille sisus esineb rohkelt õigekeele vigu ja mille sisu on ebaselge.
• Uudised, millel puudub sobiv visuaal (kui uudisega ei ole kaasas fotot, see on kehva kvaliteediga, vales pildifailivormingus või on tegu fotokollaažiga).

* Haridusameti kommunikatsiooni peaspetsialist hindab, kas uudis vastab avaldamise kriteeriumitele.
* Majasisesed ja väiksemad uudised avaldab haridusasutus enda kodulehel ja sotsiaalmeedias.