Skip to content
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C

Uudise avaldamine kodulehele

Nii nagu meedias avaldatud uudis peab olema korrektse ülesehitusega ning vastama uudise kriteeriumitele, peab seda olema ka haridusameti ja haridusasutuste kodulehtedele üleslaetavad uudised. 

Kuidas kirjutada kodulehele uudist?

  1. Selge ja huvitav, tähelepanu köitev pealkiri 
  2. Juhtlause/ juhtlõik vastab küsimustele: Kes? Mida? Millal? Kus?
  3. Uudist täpsustav info, mis laiendab juhtlauset
  4. Ilmestav ja selgitav tsitaat sündmuse korraldajalt või tuntud isikult
  5. Kontaktisiku andmed lisainfo saamiseks
  6. Sündmust kajastav veebiaadress (kui on)

Lühike ja tabav pealkiri 

Uudise juhtlõik peab sisaldama kokkuvõtlikult kogu infot. Tavaliselt 2-3 lausega peab ütlema ära, mis toimub, kus toimub ja millal toimub. Informatiivse teate puhul sisaldab liid kõige tähtsamat sõnumit.

Seletav tekstilõik. Seletab lahti liidis esitatud info, täpsustab ja laiendab seda. Ürituste puhul kirjeldab ja tutvustab lõik esinejaid, toimuvaid tegevusi ning tegevuste eesmärke. Siia saab lisada loetelusid, prognoose ja tulemusi jne

Tsitaat konkreetse infoga seotud kõneisikult. „Soovitatav on siia panna organisatsiooni seisukoht käsitletava teema kohta, mis on teema motiivid ja tulevikuprognoosid. Tsitaat võiks olla umbes 2-3 lauset pikk ning kirjutatud lihtsas keeles,” lisas kõneisik.

Täiendav seletav lõik (kui vaja). Kui esitatavat infot on rohkem ja see puudutab erinevaid alamteemasid võib seletavaid lõike olla ka mitu. Oluline on kõik vajalik kirja panna, kuid teha seda võimalikult lühidalt.

Korralduslik infolõik. See on eelkõige oluline teadetes, mille tulemusena peavad lugejad kuskilt täiendavat infot saama. Siin võivad olla registreerumisnõuded, lingid, reeglid pildistamiseks või muud oluline info millega arvestada.

Lisainfo:
Esimene kõneisik (nimi)
Ametinimetus
Organisatsiooni nimi
Telefon
e-posti aadress

Uudiskriteeriumid

Iga uudis ei pea vastama kõigile uudiskriteeriumitele, kuid vähemalt kolm - neli kriteeriumit peaksid olema täidetud iga avalikult üles laetud uudise puhul. 

  • Värskus
    Sündmus, mis leidis aset lähiminevikus. 

Aastaraamatu mõttes ei ole see kriitilise tähtsusega, küll aga on see oluline kodulehel või sotsiaalmeedias avaldatu osas.

  • Päevakajalisus
    Sündmus või fakt, mis on aktuaalne seoses samaaegselt laialt käsitletavate teemadega. Näiteks 1. septembril on päevakajaline kõik, mis on seotud kooli ja lastega. Novembri lõpus ja detsembris on tähelepanu keskmes jõulud ja pereväärtused.

Ka hariduse aastaraamatusse valime lugusid, mis sellel aastal eriti tähtsad tunduvad, näiteks laulu- ja tantsupeoga, üleriigilise teema-aastaga või haridusalal seatud prioriteetidega seonduv.

  • Konfliktsus
    Konflikt tähendab muutust või vastuolu. Enne ei olnud, nüüd on. Nemad arvavad ühte, meie arvame teist. Mingil määral konfliktsust peab olema sees igas uudises. Konflikt võib seega eksisteerida väga erineval tasemel alates sõjast kuni „vanade heade aegade” meenutamiseni.

Hariduse aastaraamatu mõistes vaatleme "konfliktina" näiteks muutusi - uut moodi õppimist, uuendatud õpikeskkonda jne. 

  • Prominentsus
    Toimunud sündmusega on seotud üks või mitu avaliku elu tegelast. Kui konverentsil esineb mõni maailmakuulus lektor või kui kinnisvarafirma kutsub uue maja müügipäevale esinema mõne tuntud laulja, lisab see kindlasti sündmusele uudisväärtuslikkust. 

Kui teie asutust külastab näiteks Eesti president, Taani kuninganna või Inglise kroonprints, on kahtlemata tegu prominentse sündmusega.

  • Emotsionaalne (ja geograafiline) lähedus 
    Inimestele on olulisemad sündmused, mis toimuvad nendele tuttavates paikades või tuttavate inimestega. Kui Indias suletakse mõni kool, on see märksa vähem huvipakkuv kui uudis selle kooli sulgemisest, kus lugeja ise õppinud on. Geograafiliselt ja emotsionaalselt lähedaste sündmustega suudavad inimesed rohkem samastuda.

Lastega seonduv tekitab juba iseenesest emotsioone, kuid hariduse aastaraamatus leiavad koha näiteks heategevuse või heade tegudega seotud lood, (õpi)laste (ja ka õpetajate) suured saavutused, meie sisemist ilu rikastavad sündmused jne.    

  • Mõju
    Kui info mida planeerite edastada mõjutab paljude inimeste igapäevaelu ja otsuseid, on see kindlasti uudisväärtuslik. Uue kaupluse avamine on kindlasti tore, aga see ei mõjuta just paljusid. Uute maksude kehtestamine aga kindlasti. Mõju on eelkõige nendel sündmustel, millega inimestel tuleb paratamatult kokku puutuda.

Aastaraamatu mõistes on mõjukad näiteks lood projektidest-tegevustest, millest on teistel õppida, laiapõhjalistest sündmustest, kuhu on kaasatud ka teised haridusasutused jne.

  • Erakordsus
    Erakordsed on need asjad, mida tavaliselt ei juhtu. Et koer hammustab inimest on üsna tavaline, kui aga inimene hammustab koera, siis on see erakordne. Erakordsust tuleb vaadelda siiski väga suures plaanis, sest valdkondlik erakordsus ei ületa tavaliselt tavameedia tähelepanu, kuid võib siiski huvipakkuv olla erialaajakirjandusele.

Aastaraamatusse sobivad lood, mis räägivad ettevõtmistest, mis väljuvad igapäevastest raamidest ning mis erinevad teiste haridusasutuste tegemistest. 

  

 

Viimati muudetud 06.06.2022