Hooldereformist
Alates 01.08.2023 ei hinda Tallinna linna sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltöötajad enam inimese abivajadust hooldekodus kohapeal.
Juhul, kui inimene soovib üldhooldusteenuse hoolduskulude rahastamist ja/või inimesele ja lähedastele maksta jääva omaosaluse tasumise kohustuse vajaduspõhist ülevõtmist Tallinna linna poolt, tuleb tal pöörduda enne hooldekodusse teenusele minekut oma elukohajärgse linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna (edaspidi hoolekandeosakond) poole ja esitada teenuse saamiseks taotlus.
Tallinna linna üldhooldusteenuse rahastuse saab inimene, kellel on abivajaduse hindamise käigus tuvastatud üldhooldusteenuse vajadus.
Kui sotsiaaltöötajale on edastatud taotlus sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks ja taotluse sisuks on üldhooldusteenuse vajadus, selgitab sotsiaaltöötaja enne inimese viibimiskohas (nt kodus) hindamise alustamist välja ka:
- abivajava inimese sotsiaalmaksuga maksutatava brutotulu/ sisstuleku (nt pension, töövõimetoetus, töötasu);
- abivajava inimese ülalpidamiskohustuslased.
Need ettevalmistused on vajalikud, et abivajaduse hindamisel saaks inimest samaaegselt teavitada tema õigustest ja võimalustest üldhooldusteenuse rahastamisel.
Külastuse käigus hindab sotsiaaltöötaja inimese abivajadust ja õigustust hoolduskulu rahastusele ning vajadusel ka teiste teenuste või toetuste saamiseks. Inimese abivajadust hinnatakse tema tavapärases keskkonnas ehk tema viibimiskohas (kodus või vajadusel haiglas).
Tallinna linn tasub:
Tallinna linn tasub täisealise inimese üldhooldusteenuse eest, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn.Tallinna linn aitab hooldekodukoha eest tasumisel, kui sotsiaaltöötaja on abivajaduse hindamise käigus välja selgitanud, et inimesel on tegelik vajadus üldhooldusteenuse ehk hooldekodus elamise järgi. Tallinn katab igakuisest teenustasust hoolduskulu kehtestatud piirmäära ulatuses ehk kuni 734 euro ulatuses.
Lisaks katab Tallinna linn väiksema sissetuleku ja keskmise vanaduspensionini vahe. Inimese sissetulekuna läheb arvesse riiklik pension, kogumispension, töövõimetoetus ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Väiksema sissetuleku hüvitisele on inimesel õigus siis, kui tema sissetulek on madalam Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensionist. 2022. aasta teise kvartali keskmine vanaduspension oli 599,9 eurot kuus ja 2023. aasta lõpuni on ajutiselt kehtestatud keskmise vanaduspensioni koefitsient 1,06-kordne, mis tähendab, et kui inimese sissetulek jääb alla 635,89 euro, siis ta saab täiendavat hüvitist summas, mis jääb tema sissetuleku ja 635,89 euro vahele.
Näiteks: kui pension on 550 eurot, siis 2023. aastal katab Tallinna linn väiksema sissetuleku vahe summas 124,04 eurot ühes kuus. Kui pension on suurem keskmisest vanaduspensionist, siis tasub Tallinna linn hooldekodu teenustasust hoolduskulu kehtestatud piirmäära ulatuses.
Lisaks võtab Tallinna linn ülalpidamiskohustuslaselt omaosalustasu maksmise kohustuse osaliselt üle kuni 70 euro ulatuses, et vähendada nende makse- ja hoolduskoormust ning toetada tööelus püsimist. Ülalpidamiskohustuslaste omaosalustasu maksmisest vabastatakse lähedane osas, mis ületab 2022. aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni 1,06-kordset suurust vaid juhul, kui inimese sissetulek ei kata omaosalustasu.
Näiteks: Kui inimene valib hooldekodu, mille kohatasu maksumus on 1439 eurot, sh hoolduskulud on 734 eurot ja omaosalustasu 705 eurot ja inimese enda sissetulek on väiksem kui 2022. aasta teise kvartali keskmine vanaduspension ja selle 1,06-ga korrutis, siis sellisel juhul vähendab Tallinna linn perekonnaseadusest ülalpidamiskohustuslasele tulenevat omaosalustasu maksmise kohustust, võttes kohustuse piirmäära 70 euro ulatuses üle.
Inimene tasub:
Üldhooldusteenusel viibiv inimene tasub teenuskoha maksumusest majutus -ja toitlustuskulud ning teenuse osutamisega seotud muud kulud.
Kui inimesel ei ole võimalik täies ulatuses üldhooldusteenuse eest tasuda ja tal puudub vara mida realiseerida, tuleb inimesel esitada vastavasisuline taotlus rahvastikuregistrijärgse linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale.
Taotluses tuleb põhjendada täiendava rahastuse vajadust. Taotlusele lisaks tuleb esitada maksevõimekuse hindamiseks vajalikud dokumendid: sissetulekute ja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid, vajadusel muud dokumendid, mis on asjakohased ning mille kohta ei ole võimalik saada teavet riiklikest andmeregistritest.Kui inimese omandis on vara, mis võimaldab tal ise tasuda teenuse eest, siis võtab linn osaliselt teenuskoha maksumuse tasumise kohustuse üle kuni inimese vara realiseerimiseni, kuid mitte kauemaks, kui kuueks kuuks.
Kui inimene ei ole võimeline puudu jäävat osa tasuma ja inimesel on ülalpidamiskohustuslasi, siis lausub puuduoleva teenustasu maksmise kohustus ülalpidamiskohustuslastel.
Ülalpidamiskohustuslane tasub:
Kui ülalpidamiskohustuslasel ei ole võimalik täies ulatuses ülalpidamiskohustust täita, siis tuleb ülalpidamiskohustuslastel esitama sotsiaalhoolekande osakonnale andmed enda vara kohta, viimase kuue kuu sissetulekuid tõendavad dokumendid ja dokumendid, mis tõendavad eluks vajalike kulutuste tegemist (eluaseme üür või eluasemelaenu tagasimaksed, investeeringud enda tuleviku kindlustamiseks samas ulatuses, nagu neid tehti juba enne ülalpidamiskohustuse teket).Ülalpidamiskohustuslane, kes on võimeline ülalpidamiskohustust täitma täies ulatuses või osaliselt, annab selle kohta kirjaliku nõusoleku, milles märgitakse:
- tasutava omaosalustasu suurus;
- kohustus tasuda omaosalustasu iga kuu kuni teenuse saamise lõpuni;
- kohustus tasuda omaosalustasu suuremas summas, kui paraneb suutlikkus täita ülalpidamiskohustust;
- kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
- nõusolek isikuandmete töötlemise kohta.
Ülalpidamiskohustuslane ei pea osalema hoolduskulude tasumisel, kui teenuse kasutaja on varem jämedalt rikkunud ülalpidamiskohustust või on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamiskohustuslase või tema lähikondse suhtes. Seaduse järgi võib antud juhul vabastada ülalpidamiskohustusest ainult kohus.
Haldusotsused
Haldusotsus vormistatakse ja tehakse teenuse saaja ja hooldekodudele või menetlusosalistele teatavaks peale kõigi inimese abivajadusega seotud asjaolude väljaselgitamist, kuid hiljemalt 2023. aasta juulis.
Infotelefon
Avatud on hooldereformi infotelefon 600 6300, kust saab infot:E 9.00 – 17.30
T-N 9.00 – 16.30
R 9.00 – 15.30
Vaata täpsemalt: