Ettevõtluskoolituse käigus peavad olema omandatud teadmised, järgmistel teemadel:

1. ettevõtluse olemus, ettevõtja isiksuse omadused, äriseadustiku nõuded, ettevõtlusvormid, nende erinevused;
2. äriidee analüüs, äriplaan ja selle koostamise põhimõtted ning äriplaani individuaalne või rühmades koostamine;
3. toode ja turundus (turg, sihtrühmad, nende prognoos, reklaam, müügi- ja jaotuskanalid);
4. finantsplaneerimine (tulud-kulud, prognoosid, kassavoo plaan, kasumiaruanne jmt);
5. raamatupidamise põhialused;
6. maksunduse alused, maksustamine;
7. tööõigus (lepingute tüübid, nende sõlmimine, poolte õigused ja kohustused);
8. töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes;
9. ettevõtjale olulised infokanalid, tugistruktuurid, toetuse taotlemise võimalused.

Põhikirjandus:

• Ettevõtlus õpik-käsiraamat, koostaja Kristi Suppi  https://atlex.ee/wp-content/uploads/2021/09/Ettevotlusopik_2023_tutvustus.pdf
• Töötukassa ettevõtluskoolitus https://www.tootukassa.ee/et/teenused/ettevotlusega-alustamine/evat-taotlemine
• Gümnaasiumi riiklik õppekava https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021?leiaKehtiv ,  Lisa 11 Valikõppeaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe”

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 2
„Gümnaasiumi riiklik õppekava“
Lisa 11
(Vabariigi Valitsuse 23.02.2023 määruse nr 18 sõnastuses)

Valikõppeaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe“
1. Üldalused
1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Majandus- ja ettevõtlusõpetuse kursusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning vastastikustest seostest nii
üksikisiku, ettevõtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil;
2) omandab teadmisi majandusest ja ettevõtlusest, probleemide lahendamise ja uurimise oskusi
ning kujundab ettevõtlikku, keskkonda väärtustavat ning säästvat eluhoiakut, mis võimaldab tal
olla ettevõtlik kodanik, kompetentne töötaja, teadlik tarbija ja eetiline ettevõtja;
3) mõtestab ettevõtlus-, töö- ja karjäärivõimalusi, lähtudes enda huvidest, eesmärkidest,
arengupotentsiaalist, oskustest ja keskkonnast, rakendades loovust, uuendusmeelsust ja
riskijulgust;
4) analüüsib ettevõtete, riikide ja maailmamajanduse kujunemist ning toimimist, mõistab
üksikisiku, ettevõtete ja riikide koostööd ja vastutust globaalsete probleemide lahendamisel ja
jätkusuutliku arengu tagamisel.
1.2. Õppeaine kirjeldus
Majandus- ja ettevõtlusõpetuse valikkursused selgitavad majanduse põhialuseid ja ühiskonnas
toimuvaid majandusprotsesse, ettevõtluse rolli inimeste ja ühiskonna vajaduste ja probleemide
lahendamisel. Kursuste sisu aitab paremini mõista inimese ja keskkonna vastastikuseid seoseid
ning ressursinappust, mis sunnib riike, ettevõtteid ja inimesi tegema väga erinevaid valikuid
ning langetama õiglasemaid otsuseid säästva eluviisi kasuks.
Õpilased saavad teavet ettevõtja ameti ja erinevate elukutsete, elukutsetele esitatavate nõuete
ja erinevate töövormide kohta, analüüsivad tööturu nõudmisi ja pakkumisi, töötaja ja tööandja
(ettevõtja) rolli, õpivad nägema ja hindama oma soove ning võimalusi elukutsevalikuks.
Õpitav materjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ja õpilase igapäevaeluga ning
majanduses toimuvaga seostatult.
Majandus- ja ettevõtlusõpetuse valikaine koosneb kahest kursusest: „Majandusõpetus“ ja
„Ettevõtlusõpetus“, mõlema maht on 35 tundi.
Majandusõpetuse kursus on jagatud seitsmeks suuremaks teemaks: majanduse olemus,
nõudmine ja pakkumine turul, inimene kui ressursside omanik, ettevõtlik töötaja ja rahatark
tarbija, ettevõtlus, raha ja finantsmajandus, valitsuse osa majanduses ja rahvusvaheline
majandus.
Ettevõtlusõpetuse kursus on jagatud neljaks suuremaks teemaks: ettevõtluskeskkond, ettevõtte
alustamine, turg ja turundus ning finantsid
1.3. Võimalusi lõiminguks, üldpädevuste arengu toetamiseks ja õppekava läbivate
teemade käsitlemiseks
Majandus- ja ettevõtlusõpetuse valikkursused võimaldavad lõimingut kõigi riiklikus õppekavas
olevate ainetega. Väga oluline on lõiming matemaatika ja informaatikaga, eesti ja võõrkeelte,
geograafia ja teiste loodusainetega, ajaloo- ja ühiskonnaõpetusega ning need valikkursused
toetavad karjääriõpet ja elukutsevalikut.
Üldpädevusi kujundatakse õpilaste ja õpetajate vahelises koostöös ning lõimingus teiste
õppeainetega. Näiteks: õpilase teabe ja tehnoloogiapädevuse arendamiseks kasutatakse õppes
nüüdisaja tehnoloogilisi vahendeid ja veebikeskkondi; matemaatikapädevust toetavad tabelite,
diagrammide lugemine ja koostamine, majandusarvutused; suhtluspädevust toetavad

2

funktsionaalne lugemine, info analüüs, arutlus- ja esinemisoskuse kujundamine, sõnavara
täienemine erinevate infoallikatega töötamisel, teemakohaste mõistete tundmine;
enesemääratluspädevust toetab enda isikuomaduste ja ettevõtlikkuse hindamine ning analüüs.
Läbivad teemad: Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – ettevõtliku töötaja ja ettevõtja karjäär;
Tehnoloogia ja innovatsioon – uudsete ideede leidmine ja tehnoloogia võimalused nende
elluviimiseks, IKT vahendite kasutamine; Keskkond ja jätkusuutlik areng – ressursside nappus
ja jätkusuutlik kasutus, keskkonnasäästlik tootmine ja tarbimine; Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus – aktiivne osalemine rühmatöös, äriidee või projekti teostamisel; Väärtused ja
kõlblus –tarbija vajaduste mõistmine, ettevõtja eetika; Teabekeskkond ja kultuuriline identiteet
– info leidmine kohaliku ettevõtluse kohta, kultuurilisi eripärasid arvestav ettevõtluskeskkond
1.4. Õppetegevuse kavandamise ja korraldamise põhimõtted
Kahe valikkursuse maht on 35 + 35 tundi. Kooli eripärast lähtuvalt ja teemade süvendatud
käsitlemiseks saab mõlemat valikkursust laiendada 70 tunnini, kokku 140 tunnini.
Õppetegevust kavandades ja korraldades lähtutakse õppekava üldpädevustest, eesmärkidest,
õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate
teemadega. Õpetaja võtab aluseks majandusõpetuse ja ettevõtlusõpetuse valikkursuste kavad ja
õppeprotsessi kirjeldused, arvestab enda pädevust (nt on õpetajal majandusharidus, hea
projektijuhtimise või ettevõtlusalane kogemus), kooli ja piirkonna võimalusi ning õpilaste
ettepanekuid.
Majandus- ja ettevõtlusõpetuses rakendavad õpilased nüüdisaegseid infotehnoloogilisi
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid, kasutavad, analüüsivad ja hindavad
mitmesugust ajakohast statistikat. Õpitav materjal esitatakse võimalikult probleemi- ja
tegevuspõhiselt ning seostatult õpilase igapäevaeluga ja majanduses toimuvaga. Õppeprotsessis
on olulisel kohal uurimuslik tegevus, arutelu, diskussioon, ajurünnak, väitlus; rollimäng,
rühmatöö, projektides osalemine, praktilised ülesanded, õppekäigud ettevõtetesse ja
asutustesse, kohtumised erinevate elukutsete esindajatega koolis ja nende töö jälgimine
töövarjuna töökohal; allikmaterjali, info ja juhtumite kriitiline analüüs, referaatide ja
lühiuurimuste koostamine jms.
Vähemalt viis tundi mõlema ainekava mahust on soovitav rakendada erinevateks kohtumisteks
ja õppekäikudeks vastavalt kohalikele võimalustele. Õppetegevuse kavandamisel on soovitav
planeerida koostööd erinevate partneritega ning võimaluse korral lõimida õpet programmide ja
õppematerjalidega, mis toetavad ettevõtlikkuspädevuse, finantskirjaoskuse ja või ettevõtlusega
tegelemiseks vajalike pädevuste arengut.
Majandusõpetuse valikkursuse maht on 35 tundi, kuid kooli soovil ja võimaluse korral saab
teemasid põhjalikumalt käsitledes jagada kursuse kaheks osaks- mikroökonoomika ehk isikliku
majanduse ja ettevõtluse teemadeks ning makroökonoomika ehk riigi ja rahvusvahelise
majanduse teemadeks, kogumahuga 70 ainetundi. Majandusõpetuse üheks õppevormiks on
majanduse modelleerimise ülesannete lahendamine, mis võimaldab õpilastel omandada
majanduse põhiprintsiipide vahelisi seoseid. Majandusõpetus võib anda sisendi uurimusliku töö
läbiviimiseks gümnaasiumi lõpetamise tingimusena.
Ettevõtlusõpetuse valikkursuse maht on 35 tundi, mida saab vastavalt valitud võimalustele
suurendada 70 tunnini. Ettevõtlusõpetus tugineb ettevõtlusõppe programmi raames välja
töötatud ettevõtluspädevuse mudelile. Ettevõtlusõpetus võib anda sisendi praktilise või
uurimusliku töö läbiviimiseks gümnaasiumi lõpetamise tingimusena.
Ettevõtlusõpetuse kursuse läbimiseks saab kasutada järgmisi võimalusi:
1) õpilasfirma programm, mille raames viiakse läbi praktiline tegevus ettevõtte loomisest kuni
lõpetamiseni;
2) äriplaani või ärimudeli koostamine, mille käigus tehakse teoreetiliselt läbi ettevõtte
loomiseks vajalikud etapid äriideest finantsarvutusteni;
3) õpetaja võib omal valikul kombineerida eelnevaid meetodeid – osa õpilasi osaleb
õpilasfirmas, teised teevad projekte jne;

3

4) kool ja õpetaja valivad ise meetodid ja oma õpetamise teekonna, kuidas ainekavas nimetatud
õpitulemusteni jõuda.
Kool ja õpetaja võivad kooli võimalustest ja eripärast lähtuvalt majandust ja ettevõtlust õpetada
lõimitult, ühtse ainekava alusel.
1.5. Hindamine
Valikaine õpitulemuste hindamine lähtub gümnaasiumi riikliku õppekava üldosas toodud
hindamisalustest ja teistest hindamist reguleerivatest dokumentidest, sh kooli õppekavas
sätestatud hindamisjuhendist. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute või numbriliste
hinnetega. Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise korrektsus.
Hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest
arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse
teadmisi ja nende rakendamise oskusi, loovust ülesannete lahendamisel, üldpädevuste
saavutatust, sh õpioskusi. Olulisel kohal on kujundav hindamine, mille kaudu arendatakse
arutluse, põhjendamise ja seoste loomise oskust, õpilase iseseisvat ja rühmatööd, kirjalike tööde
vormistamise nõuetega arvestamist ja üldist korrektsust.
Majandusõpetuse kursuse hinne võib kujuneda kontrolltööde, praktiliste tööde ning iseseisvate
tööde või ettekannete hinnetest ja hindamisel arvestatakse kooli hindamisjuhendit.
Sõltuvalt valitud õpetamismeetodist võib ettevõtluskursuse sooritada lõputöö, õpilasfirma
tegevusaruande, äriplaani esitamise ja kaitsmisega või kontrolltööde, praktiliste tööde ja
hindamisülesannete tulemuste esitamisega iga teema kohta.
1.6. Õppekeskkonna kujundamise põhimõtted
Õppekeskkond toetab kavandatavate õpiväljundite saavutamist, soodustab loovust ning
kriitilise mõtlemise oskust, arendavate ülesannete lahendamist ja praktiliste tegevuste
läbiviimist igapäevaeluga seostatult.
Õpilaste teabe ja tehnoloogiapädevuse arendamiseks kasutatakse õppes tehnoloogilisi
vahendeid, sh IKT võimalusi.
Kool korraldab õpet vastavalt püstitatud eesmärkidele ning selleks valitud meetoditele. Õpet
viiakse läbi klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, kasutada
internetiühendust ning näidata audiovisuaalset materjali.
Õppe sidumiseks igapäevaeluga võimaldab kool õpet ja õppekäike väljaspool kooli (nt
ettevõtetes, asutustes) ning erinevate elualade spetsialistide kaasamist õppe läbiviimisesse.
2. Kursuse kava
2.1. Kursus „Majandusõpetus
2.1.1. Kursuse õpitulemused ja õppesisu
Õpitulemused
Kursuse läbinud õpilane:
1) mõistab ja selgitab majandusringlust ja majandussüsteeme, turumajanduse põhimõtteid ja
kasutab majanduse põhimõisteid;
2) tunneb kodumajapidamiste ressursside ja isiklike oskuste tähtsust toimetuleku eeldusena;
3) teeb eesmärgipäraseid säästlikke valikuid tarbimisel ja finantsteenuste kasutamisel;
4) tähtsustab haridust ja elukestvat õppimist karjääriteel ja tööturul, oskab vormistada
elulookirjeldust ja kaaskirja;
5) tunneb ettevõtluse põhimõisteid, analüüsib ettevõtete rolli turumajanduses;
6) selgitab kvalifitseeritud tööjõu, innovaatilise tehnoloogia ning ressursside efektiivse ja
keskkonnasäästliku kasutamise otsest mõju tootlikkusele;
7) mõistab raha väärtust, analüüsib keskpanga rolli raharingluse korraldajana ning
kommertspankade ülesandeid maksete teostajana ja vahendajana raharingluses;

4

8) mõistab üksikisiku ja ettevõtte kohustusi riigi ees, maksude tähtsust ühiskonna toimimisel
ning valitsuse poliitikat majandusliku stabiilsuse, riigikaitse, ühishüviste ja sotsiaalse
turvalisuse tagamisel;
9) hindab Eesti majanduse arengusuundi ja võimalusi rahvusvahelises majanduses, mõistab
jätkusuutliku majanduse globaalseid eesmärke ja probleeme, väärtustab keskkonda.
Majanduse olemus (5 tundi)
Õppesisu
Soovid ja vajadused. Nappus ja kompromiss, alternatiivkulu. Majandusringlus. Majanduse
põhivalikud: Mida? Kuidas? Kellele? Tootmistegurid: loodusressursid, inimressursid ja kapital.
Tootmisvõimaluste piir. Turumajanduse alused: eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents.
Majandussüsteemid: turu-, käsu-, tava-, ja segamajandus. Majandusteaduse harud mikro- ja
makroökonoomika.
Põhimõisted: nappus, alternatiivkulu, kompromiss, kasumimotiiv, tootmisvõimaluste piir,
konkurents, mikroökonoomika, makroökonoomika
Nõudmine ja pakkumine turul (3 tundi)
Õppesisu
Nõudlus, pakkumine, tasakaaluhind, nõudluselastsus, hinnamõju. Pakkumise ja nõudluse
tabelid ja graafikud. Nõudluse ja pakkumise muutused, neid mõjutavad tegurid. Turuhind ja
turu tasakaal, defitsiit ja ülepakkumine.
Põhimõisted: Nõudlus, pakkumine, tasakaaluhind, nõudluselastsus, hinnamõju, defitsiit,
ülepakkumine.
Inimene kui ressursside omanik, ettevõtlik töötaja ja arukas tarbija (6 tundi)
Õppesisu
Isiklik ja pere eelarve. Pere ressursside rakendamine. Arukas rahakasutus, säästmine,
laenamine, investeerimine, pension ja kindlustus. Tarbija ja arukas tarbimine, tarbijakaitse.
Tööjõud ja tööhõive tööturul, tööpuuduse liigid. Nõuded haridusele ja pädevusele töökohal,
oskuste ja kogemuste tähtsus, elukestev õpe ja isiklik areng. Tööle kandideerimine,
elulookirjelduse ja kaaskirja koostamine, töölevõtu vestlus. Erinevad lepingulised töövormid.
Palgad. Maksud ja maksed töötasult. Töötaja, juhi ja alluva rollid. Töösuhteid reguleerivad
õigusaktid.
Põhimõisted: investeerimine, liitintress, tööturg, töötaja, tööandja ja töötu, CV ja kaaskiri,
tööleping, käsundus- ja töövõtuleping, renditöö, kaugtöö, sotsiaalmaks, tulumaks,
töötuskindlustusmakse, pensionikindlustusmakse.
Ettevõtlus (5 tundi)
Õppesisu
Kasumimotiiv ja ettevõtlikkus. Äriideed ja ettevõtte edutegurid. Innovatsiooni, tehnoloogia,
tootlikkuse ja kvalifitseeritud tööjõu tähtsus ettevõtluses. Ettevõtte vormid Eestis. Ettevõtte
alustamine ja rahastamine. Toodete ja teenuste hinna kujunemine. Turg ja turundus. Ettevõtete
väärtpaberid ja börs. Vastutustundlik ja sotsiaalne ettevõtlus. Ringmajandus. Ettevõtluse roll
majandusringluses ja riigis.
Põhimõisted
Ettevõtlikkus ja ettevõtlus, äriidee, ärimudel ja äriplaan; FIE, osaühing, aktsiaselts, täis- ja
usaldusühing, tulundusühistu, frantsiis, iduettevõte; MTÜ ja sihtasutus; vastutustundlik ja
sotsiaalne ettevõtlus; ringmajandus; algkapital, omakapital ja võõrkapital, börs; omahind,
innovatsioon ja tootlikkus, mastaabisääst, kvaliteet; turundus, sh digiturundus, sihtrühm ja
väärtuspakkumine; ettevõtte tasuvus ja kasum. Ettevõtte palgafond ja maksud- käibemaks,
sotsiaalmaks, tulumaks.

5

Raha ja finantsmajandus (5 tundi)
Õppesisu
Raha funktsioonid ja roll majanduses. Pangandussüsteem, keskpanga ja kommertspankade
ülesanded raharingluses. Finantsasutuste pakutavad teenused. Eesti ja eurosüsteemi
rahanduspoliitika. Finantssüsteemi toimimine- raha väärtuse muutumine ja hinnastabiilsuse
tagamine, inflatsiooni ja deflatsiooni mõju majanduses. Tarbijahinnaindeks.
Põhimõisted: raha funktsioonid, raha aegväärtus, eurosüsteem, hinnastabiilsus, inflatsioon,
deflatsioon, tarbijahinnaindeks, krüptovara.
Valitsuse osa majanduses (5 tundi)
Õppesisu
Valitsuse roll majanduses ja ülesanded turu reguleerimisel. Riigieelarve moodustamine, tulud
ja kulud. Eesti riigi eelarve, eelarve puudujääk ja riigivõlg. Erinevad maksusüsteemid, nende
eelised ja puudused. Otsesed ja kaudsed maksud Eestis, maksupoliitika. Fiskaal- ja
monetaarpoliitika. Majanduse tsüklilisus, valitsuse roll riigi stabiilse arengu tagamisel.
Põhimõisted: välismõjud, ühishüvised, riigieelarve; proportsionaalne, progressiivne ja
regressiivne maksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud; fiskaal- ja monetaarpoliitika,
majandustsüklid.
Rahvusvaheline majandus (5 tundi)
Õppesisu
Riikide võrdlemine ja rühmitamine erinevate majandusnäitajate alusel: sisemajanduse
kogutoodang, inimarengu indeks, tarbijahinnaindeks. Rahvusvaheline majandus, riikide
suhteline ja absoluutne eelis, spetsialiseerumine. Kaupade eksport, import,
kaubanduspiirangud. Rahvusvahelised maksed -valuutad, valuutaturg ja vahetuskursid,
maksebilanss ja jooksevkonto. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid, Euroopa Liit ja
vabakaubandus. Globaliseerumine maailmamajanduses, riikide erinev arengutase ja tööränne,
ressursside ammendumine ja keskkonnaprobleemid. Jätkusuutlik majandus ja õiglane
kaubandus.
Põhimõisted: sisemajanduse kogutoodang (SKT), inimarengu indeks (IAI), tarbijahinnaindeks
(THI); suhteline ja absoluutne eelis, spetsialiseerumine; vabakaubandus ja
kaubanduspiirangud- tollimaks, kvoodid, standardid, dumping; maksebilanss ja jooksevkonto;
globaliseerumine, jätkusuutlik majandus, õiglane kaubandus;
2.2. Kursus „Ettevõtlusõpetus“
2.2.1. Kursuse õpitulemused ja õppesisu
Õpitulemused
Kursuse läbinud õpilane:
1) mõistab, analüüsib ja hindab erisuguseid võimalusi ettevõtluseks;
2) on ettevõtlik ja tunneb ettevõtluse põhimõisteid;
3) teab, mida teha oma ettevõtte asutamiseks ja juhtimiseks;
4) suhtub positiivselt ettevõtlusesse ning oskab hinnata endas ettevõtjale vajalikke omadusi ja
neid arendada;
5) saab aru turgude toimimisest ja kavandab turundusstrateegia;
6) koostab lihtsa ärimudeli, hindab vajalikke ressursse ja kavandab nende kasutamist;
7) mõistab ja selgitab majandusringlust ja maksusüsteemi, teeb eesmärgipäraseid valikuid
finantsteenuste kasutamisel.
Ettevõtluskeskkond (5 tundi)
Õppesisu

6

Ettevõtlikkus ja ettevõtlus; ettevõte, ettevõtja roll ja vastutus; ettevõtluskeskkond, ettevõtluse
võimalused ja riskid; äriidee ja selle kavandamine, rühmatöö tähtsus (ülesanded, vastutus,
tööjaotus, aja planeerimine); ettevõtluse rolli ja olulisuse mõtestamine ühiskonna toimimisel.
Põhimõisted
Ettevõtlikkus, ettevõtlus, äriidee, tööandja, ettevõtluskeskkond, SWOT analüüs
Ettevõtte alustamine (9 tundi)
Õppesisu
Ettevõtlusvormid, ärimudeli või äriplaani koostamine ja analüüsimine, ettevõtte asutamise
tingimused ettevõtte põhikirja jt asutamiseks vajalike dokumentide koostamine, ettevõtte
tegevuse planeerimine, ressursid (tööjõud, tooraine, kapital), kasum, ettevõtte tasuvus ja selle
hindamine enda ärimudelis.
Põhimõisted
Ettevõtluse põhivormid FIE, osaühing, aktsiaselts täis- ja usaldusühing, tulundusühistu,
frantsiis, iduettevõte; MTÜ ja sihtasutus ettevõtluses; sotsiaalne ja vastutustundlik ettevõtlus,
ringmajandus; algkapital, ressursid, investeerimine, ärimudel ja äriplaan, strateegiline
juhtimine, missioon, visioon; väärtuspakkumine, ettevõtte tasuvus.
Turg ja turundus (10 tundi)
Õppesisu
Nõudlus, pakkumine ja turu tasakaal, konkurents, turunduse eesmärgid ja -tegevused. Toote ja
teenuse, tarbija ja turu analüüs, sihtrühma määratlemine ja turundustegevuste valimine.
Konkurentsi analüüs ja turueeliste selgitamine. Turundusmeetmed ja reklaam. Ärieetika.
Põhimõisted
Turundus, müügistrateegia, reklaam, turu segmenteerimine, sihtrühm, digiturundus; nõudlus,
pakkumine ja turu tasakaal, konkurents, bränd ja kaubamärk.
Finantsid (7 tundi)
Õppesisu
Ärimudeli või Õpilasfirma tulude ja kulude arvestus, ressursside säästlik kasutus, püsi- ja
muutuvkulud, omahind ja müügihind, töö tootlikkuse ja kvaliteedi tähtsus hinna kujunemisel;
majandusarvestuse põhimõtted ja reguleerivad õigusaktid, eelarve, bilansi ja kasumiaruande
koostamine.
Põhimõisted
Finantseerimine ja investeerimine, eelarve, püsi- ja muutuvkulud, omahind, tootlikkus, bilanss,
aktiva, passiva, käive, maksud ja maksed.