Liigu sisu juurde
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Pedikuloos

Pedikuloos

Inimese peatäi
 Mis on inimese peatäi?
Inimese peatäi e. Pediculus humanus capitis on verdimev parasiit, kes elab vaid inimese peas
juustega kaetud alal, kus on talle sobilik elukeskkond st. õige temperatuur ja niiskus. Täi on
umbes seesamiseemne suurune väike parasiit, mis levib inimeste hulgas kiiresti ja kergesti. Täi
toitub inimese verest, süües 5 korda päevas, korraga 35-45 minutit. Täid ei ela ilma verd
imemata üle 24-48 tunni. Ideaalkliima on täile temperatuur +30 0 C ja 70% niiskus. Täile on
surmav temperatuur alla +22 0 C ja üle +44 0 C, seda aga mitte täi tingule, kes võib kammis või
riietes säilitada eluvõimet kuu aega.
 Mitu täid on tavaliselt peas?
Tavaliselt on peas alla tosina elusa täi, kuid sadu tinge. Lemmikpiirkonnaks on kõrvatagused ja
juustepiir kaelal. Emane täi muneb ööga 5-10 muna juuksejuurtele, kokku elu jooksul 100-350
muna, kleepides oma kehanõrega tingu ehk täimuna tugevalt juukse külge. Ting areneb
täiskasvanud täiks 30-35 päeva, läbides kolm moondeperioodi. Madalal temperatuuril täi
arenguperiood pikeneb. Noored täid peavad ellujäämiseks saama 24 tunni jooksul verd imeda,
muidu nad hukkuvad.
 Millised sümptomid on täide olemasolul?
Tavaliselt on täid peas olnud juba kaks kuud, enne kui pea sügelemine annab märku, et midagi
on korrast ära. Lükates juuksed lahku ja vaadates juukseid peanaha lähedal, on näha juuste
küljes valkjaid tinge, tavaliselt just kõrvade taga ja kaelal. Peatäidest võib olla tingitud ka
lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga.
 Kuidas täi levib?
Täi ei lenda ega hüppa, levib vaid otsese kontaktiga nakatunud inimestelt, nende juustest,
kammilt, mütsilt, kõrvaklappidelt, käterätilt jms. Ilma peremeheta jääb täi ellu kuni kaheks
ööpäevaks. Tingud, mis on maha kukkunud, on veel 10 päeva elus, kui on sobiv temperatuur ja
niiskus.
 
Kas koduloomadelt võib saada peatäi?
Ei, loomadel on omad täid, mis inimesele ei levi ja inimese peatäi ei kohane ka koduloomadega.
Nii ei ole ei kassidel ega koertel samasuguseid täisid nagu on inimese peatäi. Ainukese loomana
võib inimese peatäi olla sigadel.
 
Kuidas käituda, kui leidsid lapse peas täid?
Kõige sagedamini on täid 3-11 aastastel lastel, kuivõrd nad on kõige rohkem kehalises kontaktis
teistega.
 Ilma ravita täidest lahti ei saa.
 Määri juuksed apteegis saadavaga pedikuloosivastase peamäärdega vastavalt pakendis
olevale infolehele või pese pedikuloosivastase šampooniga.
 Korista tolmuimejaga põrandad, vaibad, pehme mööbel, seejärel puhasta ja vaheta ka
tolmuimejas tolmukott, kuna tingud, mis on maha kukkunud, on veel 10 päeva elus.
 Pese riideid võimalikult tulise veega.
  Kõik, mida pesta ei saa, nagu kaabud, paksud mantlid, aseta kaheks nädalaks suletud
kilekotti.
  Kui sul on auto, siis ei tohiks unustada ka autos istmekatteid puhastada.
Vaata Tervisekaitseinspektsiooni kodulehekülg:
https://www.terviseamet.ee/et/peat%C3%A4i

Pedikuloos – täitõbi
Väga oluline, et lapsevanem kohe edastab info klassijuhatajale või kooli tervishoiutöötajale. Haigusest
teatamist ei tohiks karta – kõik tervisekontrollid on individuaalsed , peatäidesse tuleks suhtuda kui
tavalisse nakkushaigusesse, mis ohustab igaüht.

Keda täitõbi ohustab?
Arvamused, et täid tekivad mustusest, on ekslikud. Täinakkus võib tekkida ka piinlikku
puhtust armastaval inimesel. Nakkuse võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest ja
sotsiaalsest kuuluvusest. Ekslik on ka arvamus, et täid hüppavad, lendavad või et täisid
levitavad koduloomad – koerad, kassid. Peatäidega nakatumine toimub enamasti otseselt
pea-pea kontaktil täitõve haigega.
Sagedamini esineb täitõbe 3-11 aastastel lastel, kes nakatuvad otseses kokkupuutes teiste
laste peadega või kammide, patsikummide ning mütside vahendusel.
Millal täitõbe kahtlustada?
Esmaseks kaebuseks võib olla kukla- ja kõrvataguste nahapiirkonna sügelemine. Verest
toituv peatäi eritab haava sisse vere hüübimist takistavat sülge, mis põhjustabki peanaha
ebameeldivat sügelust. Lükates juuksed lahku ja vaadates juukseid peanaha lähedal, on
näha juuste küljes valkjaid tinge, tavaliselt just kõrvade taga ja kaelal. Peatäidest võib olla
tingitud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga.
Peatäisid maailmas üha rohkem
Viimastel aastatel on täheldatud, et kogu maailmas peatäide esinemissagedus suureneb,
ulatudes juba sadade miljoniteni. Peatäide esinemissageduse suurenemise üheks
põhjuseks peetakse globaalset kliima soojenemist. Soojapoolsed ja lumevaesed talved ning
rohked vihmased ilmad sunnivad lapsi rohkem aega toas veetma, väljas mängitakse üha
vähem ja seega on täide levikuks loodud soodsad tingimused.
Teiseks oluliseks põhjuseks, miks peatäidega nakatumiste arv suureneb on asjaolu, et täid
kohanevad ravimitega ja ei hukku enam
Haigusest teatamist ei tohiks karta, peatäidesse tuleks suhtuda kui tavalisse

nakkushaigusesse, mis ohustab igaüht.
Praktilisi nõuandeid

 Kammimine omab täitõve diagnoosimisel olulist tähtsust, sest visuaalne kontroll ei
ole piisavalt usaldusväärne.
 Peanaha sügelus tekib sageli alles nädalaid peale peatäidega nakatumist, mistõttu
võib täinakkus jääda pikka aega avastamata. Seetõttu on oluline regulaarselt
kontrollida oma pereliikmeid.
 Ravige kõiki nakatunuid samaaegselt.
 Ehkki tavaliselt levivad peatäid otseselt pea-pea kontaktil täitõve haigega, tuleks
taasnakatumise vältimiseks pesta pesumasinaga (veetemperatuur vähemalt 60oC)
haigega kontaktis olnud riideesemed – mütsid, sallid, kraega riided, voodipesu jne.
 Masinpesuks mitte sobivaid esemeid peaks hoidma vähemalt 2 nädalat suletud
kilekotis või viima keemilisse puhastusse.
 Juukseharju, kamme ja patsikumme tuleks samuti töödelda kõrgel temperatuuril või
siis lihtsalt ära visata.
 Nakkuse piiramise seisukohast on väga oluline teavitada sellest ka lasteaeda ja
kooli, et kontrollida teisi lapsi, leida kontaktsed ja piirata nakatumist.

Infoleht lapsevanematele

Viimati muudetud 11.10.2022