Sisehindamise kord
Fail
LISA
Tallinna Humanitaargümnaasiumi direktori käskkirjale 12.02.2025 nr 1-2/12üt
TALLINNA HUMANITAARGÜMNAASIUMI
SISEHINDAMISE KORD
1. Üldsätted
1.1. Sisehindamise kord on kehtestatud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 78 alusel. See reguleerib õppe- ja kasvatustegevuse sisehindamise läbiviimist Tallinna Humanitaargümnaasiumis (THG).
1.2. Sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne kinnitamist hoolekogule arvamuse andmiseks.
1.3. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused, kindlustada kooli järjepidev areng, selgitada välja kooli tugevused ja parendusvaldkonnad.
1.4. Sisehindamise tulemused kajastuvad kooli arengukavas ja tegevuskavas.
1.5. Sisehindamist viiakse läbi vähemalt kord arengukava perioodi jooksul. Iga-aastaselt koostatakse vahekokkuvõte, mis hõlmab järgmisi valdkondi: eestvedamine ja juhtimine; personali juhtimine; koostöö huvigruppidega; ressursside juhtimine; õppe- ja kasvatustegevus.
1.6 Sisehindamise kaudu hinnatakse kooli tegevuste vastavust põhikirjale ja seadusest tulenevatele nõuetele.
2. Sisehindamise läbiviimine
2.1. Sisehindamine on dünaamiline ja ajas muutuv protsess.
2.2. Sisehindamist koordineerib direktor, kaasates vajadusel erinevate valdkondade esindajaid.
2.3. Õppeaasta sisehindamise kokkuvõte arutatakse läbi õppenõukogus. Parendusvaldkonnad lisatakse uue õppeaasta üldtööplaani.
3. Sisehindamise meetodid
Sisehindamise käigus kasutatakse erinevaid meetodeid, sealhulgas:
4. Eesti keele õppe mahu analüüsimine põhikoolis
4.1. THGs jälgitakse eesti keele õppe mõju ja kvaliteeti, et tagada keeleline ja õppealane areng. Erilist tähelepanu pööratakse põhikooli õpilaste eesti keele oskuse arengule, sidudes seda teiste õppeainetega.
4.2. Statistilised näitajad:
Eesti keele tundide arv ja osakaal nädalaplaanis, õpilaste edasijõudmise analüüs, sh hinne ja rahulolu, võrdlus eelmiste aastate tulemustega.
5. Seire ja analüüs: 1. ja 4. klass
5.1. 1. ja 4. klassis hinnatakse õpilaste edasijõudmist järgnevates õppeainetes:
eesti keel, loodusõpetus, matemaatika. Testivormid on sarnased, kuid raskusaste varieerub klassiti.
5.2. Eesti keeles
Funktsionaalne lugemisoskus: hinnatakse tekstist info leidmise ja selle mõistmise võimet.
Kirjalik väljendus: analüüsitakse õpilase oskust struktureerida oma mõtteid ja kasutada õigekirja.
5.3. Loodusõpetuses
Viikase läbi valikvastustega test, mis hindab loodusalase sõnavara ja teadmiste omandamist.
5.4. Matemaatikas
Matemaatilise terminoloogia mõistmine: hinnatakse suuliste ja kirjalike ülesannete kaudu.
Tekstülesannete lahendamine: mõõdetakse õpilase suutlikkust rakendada matemaatilisi teadmisi, sealhulgas loogilist mõtlemist ja keeleoskust.
6. Rahuloluküsitlused
6.1. Küsitlused viiakse läbi detsembris ja mai lõpus. Need on suunatud õpilastele ja lapsevanematele.
6.2. Küsitlused annavad tagasisidet eestikeelse õppe tugevustest ja nõrkustest, mille põhjal tehakse parendusi.
7. Sisehindamise koondaruande koostamine ja kinnitamine
7.1. Sisehindamise vahekokkuvõte koostatakse iga-aastaselt, kajastades tulemusi ja parendusettepanekuid. Sisehindamise koondanalüüs koostatakse enne uue arengukava koostamist.
7.2. Sisehindamise koondaruanne esitatakse arvamuse saamiseks õppenõukogule ja hoolekogule ning vajadusel koolipidajale või Haridus- ja Teadusministeeriumile.
7.3. Direktor kinnitab aruande käskkirjaga.
8. Sisehindamise korra muutmine
Sisehindamise korra muudatused ja uuendused kinnitab direktor käskkirjaga.
LISA
Tallinna Humanitaargümnaasiumi direktori käskkirjale 12.02.2025 nr 1-2/12üt
TALLINNA HUMANITAARGÜMNAASIUMI
SISEHINDAMISE KORD
1. Üldsätted
1.1. Sisehindamise kord on kehtestatud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 78 alusel. See reguleerib õppe- ja kasvatustegevuse sisehindamise läbiviimist Tallinna Humanitaargümnaasiumis (THG).
1.2. Sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne kinnitamist hoolekogule arvamuse andmiseks.
1.3. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused, kindlustada kooli järjepidev areng, selgitada välja kooli tugevused ja parendusvaldkonnad.
1.4. Sisehindamise tulemused kajastuvad kooli arengukavas ja tegevuskavas.
1.5. Sisehindamist viiakse läbi vähemalt kord arengukava perioodi jooksul. Iga-aastaselt koostatakse vahekokkuvõte, mis hõlmab järgmisi valdkondi: eestvedamine ja juhtimine; personali juhtimine; koostöö huvigruppidega; ressursside juhtimine; õppe- ja kasvatustegevus.
1.6 Sisehindamise kaudu hinnatakse kooli tegevuste vastavust põhikirjale ja seadusest tulenevatele nõuetele.
2. Sisehindamise läbiviimine
2.1. Sisehindamine on dünaamiline ja ajas muutuv protsess.
2.2. Sisehindamist koordineerib direktor, kaasates vajadusel erinevate valdkondade esindajaid.
2.3. Õppeaasta sisehindamise kokkuvõte arutatakse läbi õppenõukogus. Parendusvaldkonnad lisatakse uue õppeaasta üldtööplaani.
3. Sisehindamise meetodid
Sisehindamise käigus kasutatakse erinevaid meetodeid, sealhulgas:
- õpilaste, õpetajate ja lastevanemate koolisisene rahuloluuuring sh toitlustamise tagasiside,
- riiklik rahuloluuuring õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele;
- statistiline analüüs sh väljavõtted EHISest, e-koolist,
- eksamitulemused,
- olümpiaadid
- edasiõppimise andmed,
- andmed e-koolist ( keskmine hinne, kiituskirjad, kiitusega lõpetajad, medalistid, puudumised, täiendav õppetöö)
- tunnivaatlused,
- HEV õpilased, tegevused, toetus
- huvitegevus, keeleringid, pikapäevarühm,
- õpetajate eesti keele oskus,
- vanemate infopäevade tagasiside,
- SWOT-analüüs, auditeerimine ja vaatlus,
- projektitegevus,
- õpilasesinduse tegevus;
- dokumentide analüüs;
- arenguvestlused personaliga,
- vestlused õpilaste ja hoolekoguga
- arenguvestlused
4. Eesti keele õppe mahu analüüsimine põhikoolis
4.1. THGs jälgitakse eesti keele õppe mõju ja kvaliteeti, et tagada keeleline ja õppealane areng. Erilist tähelepanu pööratakse põhikooli õpilaste eesti keele oskuse arengule, sidudes seda teiste õppeainetega.
4.2. Statistilised näitajad:
Eesti keele tundide arv ja osakaal nädalaplaanis, õpilaste edasijõudmise analüüs, sh hinne ja rahulolu, võrdlus eelmiste aastate tulemustega.
5. Seire ja analüüs: 1. ja 4. klass
5.1. 1. ja 4. klassis hinnatakse õpilaste edasijõudmist järgnevates õppeainetes:
eesti keel, loodusõpetus, matemaatika. Testivormid on sarnased, kuid raskusaste varieerub klassiti.
5.2. Eesti keeles
Funktsionaalne lugemisoskus: hinnatakse tekstist info leidmise ja selle mõistmise võimet.
Kirjalik väljendus: analüüsitakse õpilase oskust struktureerida oma mõtteid ja kasutada õigekirja.
5.3. Loodusõpetuses
Viikase läbi valikvastustega test, mis hindab loodusalase sõnavara ja teadmiste omandamist.
5.4. Matemaatikas
Matemaatilise terminoloogia mõistmine: hinnatakse suuliste ja kirjalike ülesannete kaudu.
Tekstülesannete lahendamine: mõõdetakse õpilase suutlikkust rakendada matemaatilisi teadmisi, sealhulgas loogilist mõtlemist ja keeleoskust.
6. Rahuloluküsitlused
6.1. Küsitlused viiakse läbi detsembris ja mai lõpus. Need on suunatud õpilastele ja lapsevanematele.
6.2. Küsitlused annavad tagasisidet eestikeelse õppe tugevustest ja nõrkustest, mille põhjal tehakse parendusi.
7. Sisehindamise koondaruande koostamine ja kinnitamine
7.1. Sisehindamise vahekokkuvõte koostatakse iga-aastaselt, kajastades tulemusi ja parendusettepanekuid. Sisehindamise koondanalüüs koostatakse enne uue arengukava koostamist.
7.2. Sisehindamise koondaruanne esitatakse arvamuse saamiseks õppenõukogule ja hoolekogule ning vajadusel koolipidajale või Haridus- ja Teadusministeeriumile.
7.3. Direktor kinnitab aruande käskkirjaga.
8. Sisehindamise korra muutmine
Sisehindamise korra muudatused ja uuendused kinnitab direktor käskkirjaga.