Tallinna Humanitaargümnaasiumi kodukord
THG kodukord Kehtib alates 30.08.2023)
TALLINNA HUMANITAARGÜMNAASIUMI KODUKORD
TALLINN
2023
Õ/n 01.09.2023 pr nr.1-11/1 lisa 4
Kehtestatud dir kk 12.sept 23 nr 1-3/10 üt
SISUKORD
2. Ühistoimimise normid koolis 4
3. Probleemide lahendamise kord 5
Päevakava põhineb Tervisekaitse nõuetel kooli päevakavale ja õppekorraldusele 7
7.5 Hindeliste tööde planeerimine ja läbiviimine 8
7.7 Õpilaste liikumine gruppides ja klassides 9
7.9 Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste puudumised ja vabastused 10
9. Kooliruumide kasutamise kord 13
9.4 Kord kooli arvutivõrgus ja arvutiklassis 14
10.3 Mobiiltelefon ja nutiseadmed 15
11. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine 16
11.2 Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine 17
12. Õpilaste vastuvõtt ja koolist väljaarvamise tingimused ja kord 18
12.1 Õpilane arvatakse koolist välja: 18
12.2 Gümnaasiumiastme õpilane arvatakse koolist välja kui: 19
13. Õpilase ja vanema teavitamise kord 20
15. Õppevahendite kasutamise kord 23
TALLINNA HUMANITAARGÜMNAASIUMI KODUKORD
Tallinna Humanitaargümnaasiumi kodukord on kehtiv 01. septembrist 2009.a., muudetud ja täiendatud seisuga 30.08.2023
-
Üldsätted
- Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse alusel (PGS)
1.2 Õpilased ja kooli töötajad on kohustatud täitma õppenõukogu poolt heakskiidetud ja direktori käskkirjaga kinnitatud kodukorda (PGS § 68).
1.3 Kool avalikustab kodukorra oma veebilehel ja loob võimalused sellega tutvumiseks (PGS § 69).
- Lähtuvalt erinevatest koolielu reguleerivatest õigusaktidest sätestatakse kooli kodukorras järgmised korrad:
- Kodukorras sätestatakse õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist tervist ohustavatest juhtumitest teavitamine ning nende juhtumite lahendamise kord (PGS § 44).
- Kodukorras sätestatakse haridust omandava õpilase väljaarvamise tingimused ja kord (Õpilaste kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord) ( PGS § 27 lg 3, § 28 lg.4).
- Kodukorras sätestatakse kord, kuidas teavitatakse õpilast ja vanemat päevakavast (PGS § 55).
- Kodukorras sätestatakse õpilase ja tema seadusliku esindaja teavitamise kord hindamise korraldusest koolis ja õpilastele pandud hinnetest ja hinnangutest (PGS § 55).
- Kodukorras sätestatakse õpilase tunnustamise kord (PGS § 57) Õpilase tunnustamise tingimused ja kord).
- Kodukorras sätestatakse põhikooli õpilasele tasuta kasutada antud õppevahendite (õpikud, töövihikud, tööraamatud, töölehed) ning gümnaasiumi õpilastele tasuta kasutada antud õpikute kasutamise ning koolile tagastamise tingimused ja kord (PGS § 20).
- Kodukorras sätestatakse õpilaspileti kasutamise kord koolis ( PKG § 59).
- Jälgimisseadmestiku kasutamine (alus: Andmekaitse Inspektsiooni „Juhend kaamerate kasutamise kohta“) "Jälgimisseadmestiku kasutamise kord" (PGS § 44, lg 6).
-
Ühistoimimise normid koolis
Tallinna Humanitaargümnaasiumis (edaspidi THG) austavad kõik õpetajad, kooli töötajad ja õpilased kõigi õpilaste õigust õppida. Vastastikune suhtlemine on lugupidav.
Õpetaja ja õpilane järgivad ühiskonnas käibivaid üldisi käitumisnorme. THG töötajad ja õpilased esindavad ennast ja oma kooli väärikalt ja ei kahjusta väljaspool kooli mainet sh internetis, meedias jne.
Ühistoimimise normid põhinevad meie kooli väärtustel:
1. Kool on kui perekond
• Austan oma kaaslasi ja olen nende suhtes tähelepanelik.
• Olen abivalmis, leian aega teiste märkamiseks ja mõistmiseks.
• Tunnen rõõmu enda ja teiste saavutustest.
• Väärtustan iseenda ja teiste kultuurilist kuuluvust ja erinevaid identiteete. Teistega suheldes olen avatud, sõbralik ja salliv.
• Olen valmis suhtlema inimestega erinevates keeltes.
2. Areng läbi elu
• Olen aktiivne ja uudishimulik õppija.
• Usun, et paremaks ja targemaks inimeseks kasvamiseks tuleb teha järjepidevalt tööd.
•Olen veendunud, et meis kõigis peitub potentsiaal olla suurepärane, seepärast toetan kaaslasi nende teel.
• Olen valmis proovima ja eest vedama uusi ideid looval viisil.
• Töös ja õppimises lähtun eetilistest põhimõtetest.
• Olen teadlik enda tugevustest ja nõrkustest, vajadusel otsin võimalusi enesetäienduseks.
3. Koostöös peitub jõud
• Teen kaaslastega ühiste eesmärkide saavutamise nimel koostööd ja valin meeskonnatöös eesmärgist lähtuvalt sobivaima rolli.
• Olen aus ja vajadusel avaldan oma arvamust, julgustan ka teisi seda tegema. Aktsepteerin arvamuste paljusust.
• Tean oma õigusi ja kohustusi.
• Mõistan, et minu pingutusest sõltuvad minu saavutused.
• Mõistan oma vastutust kooli maine kujundamisel.
-
Probleemide lahendamise kord
THG-s rakendame õpilase suhtes meetmeid, mis on kirjas PGS § 58 Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes.
3.1 THG õpetajad, klassijuhatajad, kooli tugisüsteem ja juhtkond teevad pidevat koostööd probleemide (õppe- ja kasvatustööga seotud probleemid, kaebused, kiusamise juhtumid) ennetamise nimel.
3.1.1 Õppe- ja kasvatustööga seotud probleemide esmane lahendaja on aineõpetaja ja vajadusel klassijuhataja.
3.1.2 Probleemi lahendamiseks (nt kiusamine) pöördub õpilane ise või tema seaduslik esindaja (lapsevanem) või õpetaja klassijuhataja, kooli psühholoogi või sotsiaalpedagoogi poole juhtumi lahendamiseks. Pöördumine võib olla nii kirjalik kui ka suuline.
3.1.3 Probleemide (õppe- ja kasvatustööga seotud probleemid, kaebused, kiusamise juhtumid) lahendamiseks valitakse sobivad meetmed. Näiteks korraldatakse individuaalne või grupivestlus, ümarlaud, läbirääkimine, koosolek.
3.1.4 Kui probleemi ei suudeta lahendada pöördub õpilane / lapsevanem/õpetaja kooli juhtkonna poole.
3.2 Juhtkonna liige lepitaja rollis kaasab probleemide (konfliktide) lahendamiseks kooli tugisüsteemi esindaja(d), konflikti osapooled ja kasutab kõiki seaduslikke meetmeid ja vahendeid.
-
Õpilased
4.1 Õpilasel on õigus osaleda kooli õpilasesinduse töös.
4.2 Õpilasel on õigus osaleda hoolekogu ja õppenõukogu töös läbi õpilasesinduse.
4.2.1 Õpilasesindus valib enda liikmete hulgast esindajad õppenõukogusse ja hoolekogusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele.
4.3. Õpilasel on õigus osaleda konsultatsioonides õpiabi saamiseks.
4.4 Tallinna Humanitaargümnaasiumis on heaks tavaks, et õpilane esindab oma kooli spordivõistlustel, ainevõistlustel, olümpiaadidel.
4.5 Õpilasi esindab koolis ja väljaspool kooli õpilase vanem või eestkostja. Vanavanemad ja lähisugulased võivad eriolukordades õpilast esindada vaid vanema kirjalikul loal.
4.6 Õpilane järgib Eesti Vabariigi seadusi ja täidab kooli kodukorda.
4.7 Õpilane täidab koolis kehtestatud ohutusnõudeid ja ei kanna kaasas enda, kaasõpilasi ja koolitöötajaid ohustavaid esemeid.
4.8 Õpilase käitumine on õpilaslik ning tunni ajal ta ei sega kaasõpilasi ja õpetajat.
4.9 Õpilane suhtub kooli varasse heaperemehelikult ja tagastab kooli poolt väljastatud õppevahendid õigeaegselt.
4.10 Õpilane hüvitab koolile teadlikult või hoolimatult tekitatud materiaalse kahju.
4.11 Õpilane on kohustatud osalema õppetöös vastavalt tunniplaanile ja õppekorraldusele. Õpilane peab viibima õppetunni ajal tunniplaani järgses õppetunnis.
4.12 Klassis töötav õpetaja edastab õpilastele klassiruumi reeglid. Õpilane vastutab klassiruumides oma töökoha ja selle ümbruse korrashoiu eest. Määritud pink tuleb ise puhastada ja maha kukkunud olmeprügi prügikasti visata.
4.13 Vahetusjalatsite kandmine koolis on kohustuslik. Õpilase vahetusjalatsid peavad olema sellised, mis ei jäta põrandale tumedaid triipe.
4.14 Õpilased teavitavad õppejuhti, kui aineõpetaja pole 15 minuti jooksul tundi jõudnud.
-
Õpetajad
5.1 Klassiruumis töötavad aineõpetajad vastutavad, et klassiruumid oleks õhutatud, korras ja tahvel puhas.
5.2. Õpetaja ei luba õpilast konsultatsiooni, kui õpilasel on samal ajal tund.
5.3. Õpilase ebakohase käitumise korral on õpetajal õigus koheselt pöörduda juhtkonna poole, samuti on õpetajal õigus pöörduda politseisse.
-
Klassijuhatajad
6.1 Klassijuhataja ülesandeid täitev õpetaja on kohustatud edastama oma klassile infot kooli ürituste, tunni asenduste ja tunniplaani muutmise kohta.
6.2 Klassijuhataja ülesandeid täitev õpetaja osaleb koos oma klassiga kooli klassivälises tegevuses.
6.4 Klassijuhataja ülesandeid täitev õpetaja kutsub kokku lastevanemate koosoleku vähemalt üks kord õppeaastas.
6.5 Klassijuhataja ülesandeid täitev õpetaja viib läbi oma klassi õpilastega arenguvestlusi vastavalt THG arenguvestluste läbiviimise korrale.
6.6 Klassijuhataja ülesandeid täitev õpetaja annab õppejuhile aru oma klassi õpilaste õppeedukusest, käitumisest ning puudumistest.
6.7 Klassijuhataja ülesandeid täitev õpetaja peab viibima sööklas, kui klassil on söögivahetund.
-
Õppetöö korraldus
-
Päevakava
Päevakava põhineb Tervisekaitse nõuetel kooli päevakavale ja õppekorraldusele
7.1.1 Tallinna Humanitaargümnaasiumis õppe-ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund.
7.1.2 Õppetunnid algavad koolis kell 8.15 või hiljem vastavalt tunniplaanile.
7.1.3. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli õppeekskursiooni või õppekäiguna vastavalt kooli õppekavale, päevakavale ja kooli direktori poolt kinnitatud tunniplaanile.
7.1.4. Õpilase päevakava ning selles muudatused tehakse teatavaks õpilasele ja vanemale kooli kodukorras sätestatud korras.
-
Hindamise periood
7.2.1 Põhikoolis on hindamise perioodiks trimester.
7.2.2 Ühes õppeaastas on kolm trimestrit. Trimestri hindamiseks on vajalik vähemalt kolm hinnet (ei pea olema ainult kontrolltööde hinded).
7.2.3 Aastahinne kujuneb kolmest trimestri hindest.
7.2.4 Trimestrite alguse ja lõpu määrab kooli direktor käskkirjaga iga õppeaasta alguses.
7.2.5 Koolivaheajad toimuvad haridus- ja teadusministri määruses kehtestatud ajal.
7.2.6 Gümnaasiumis on hindamise perioodiks kursus (35 akadeemilist tundi). Vastava aine kursuse arv fikseeritakse kooli õppekava tunnijaotusplaanis.
-
Õppekäigud
7.3.1 Õppekavaga seotud õppeekskursioonid, õppekäigud võivad toimuda õppetöö ajal.
7.3.2 Õppekavaga seotud õppeekskursioonid, õppekäigud peavad olema eesmärgistatud ja seotud kooli õppekavaga.
7.3.3 Ekskursioonist tuleb vastava kooliastme õppejuhti informeerida vähemalt üks nädal enne ekskursiooni toimumist ja esitada hiljemalt enne õppekäigule minekut osalevate õpilaste nimekiri. Organiseeriv õpetaja informeerib õppekäigul olevate õpilaste puudumisest koolisööklat vähemalt 1 nädal enne õppekäigu toimumist.
7.3.4 Väljaspool kooli territooriumi toimuvate õppekäikude ja muude tegevuste puhul on õpilaste saatjateks õpetajad. 10 õpilase kohta peab olema 1 õpetaja. Saatvad õpetajad kooskõlastatakse õppejuhiga.
7.3.5 Ekskursiooni marsruudi alguspunkt ja lõpp-punkt on Tallinna Humanitaargümnaasiumi hoone (Koidu 97), kui ei ole kokkulepitud teisiti.
7.3.6 Kui õpilane ei osale õppeekskursioonil/õppekäigul, siis organiseerib vastava kooliastme õppejuht talle võimaluse osaleda paralleelklassiga õppetöös, kus õpilane on kohustatud osalema.
7.3.7 Ekskursiooni juht on õpilaste eest vastutav isik (õpetaja), kes tagab õpilaste turvalisuse kogu ekskursiooni vältel.
7.3.8 Õpilaste väljumine bussist koduteel, enne ekskursiooni alguspunkti tagasi jõudmist, on lubatud üksnes kirjalikul kokkuleppel lapsevanemaga.
7.3.9 Kõik koolivälised meelelahutuslikud üritused ja ekskursioonid korraldatakse õppetöö välisel ajal.
-
Õppekeskkond
THG õppekeskkonna tingimused põhinevad eesti Vabariigi Valitsuse määrusel Tervisekaitsenõuded koolidele (03.06.2013)
7.4.1 Pikapäevarühma õpilastel on vajalik vähemalt kord päevas viibida värskes õhus. Pikapäevarühma õpetajal tuleb informeerida vanemaid, et õpilastel oleks ilmastikule vastav riietus, et õpilased saaksid õues jalutada. Pikapäevarühma töö määrab Tallinna Humanitaargümnaasiumi pikapäevarühma töökorraldus.
7.4.2 Kõiki kasutatavaid ruume koristatakse koristusteenust pakkuva firma tehnilise personali poolt vastavalt sõlmitud lepingule iga päev.
7.4.3 Koristusteenustest või vajalikest remonditöödest teavitamiseks on kooli valvelauas infovihik või teatada elektrooniliselt.
7.4.4 Vahetundides lubatakse õue (ilma õpetajata) 8.-12. klassi õpilasi. Pärast 2. tundi 11.-12. klassid; pärast 3. tundi 8.-10. klassid. Tingimused: ilma (vihmaga ei luba), käimine esiuksest, jalanõude vahetamine garderoobis, õigel ajal tunnis. 1.-7. klassid leiavad koos klassijuhatajate ja aineõpetajatega võimaluse õue minekuks.
-
Hindeliste tööde planeerimine ja läbiviimine
Hindamine põhineb Tallinna Humanitaargümnaasiumi hindamisjuhendile
7.5.1 Ühe õppepäeva jooksul võib klassis toimuda 1 kontrolltöö. Lisaks kontrolltöödele võib kasutada erinevaid tagasiside vorme.
7.5.2 Kontrolltöö toimumise aeg teatatakse õpilastele ette vähemalt nädal aega enne kontrolltöö läbiviimist ja märgitakse eKoolis kontrolltööde plaani kohe, kui on sisestatud hindeline ülesanne/ kontrolltöö.
7.5.3 Õppenädalas võib põhikooli klassis läbi viia kuni kolm kontrolltööd.
7.5.4 Põhikoolis kontrolltööd ei planeerita üldjuhul esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ja viimasele tunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis ainult esmaspäeval ja/või reedel ning kui õppeaine on tunniplaanis ainult esimese või viimase tunnina.
7.5.5 Kontrolltöö on terve tund kestev töö, milleks õpilane peab kodus valmistuma.
7.5.6 Tunnikontroll on ühe tunni teema (materjali) põhjal tehtav hindeline töö, mis kestab kuni 25 minutit.
7.5.7 Tunnikontrolli ei pea õpilastele eelnevalt ette teatama.
-
Kodused ülesanded
7.6.1 Kodused ülesanded antakse õpilastele kõigepealt õppetunnis ja dubleeritakse E-
koolis. Järgmiseks päevaks antavad kodused ülesanded kannavad õpetajad eKooli samal päeval hiljemalt kell 17.00.
7.6.2 Esimeses klassis koduseid õpiülesandeid ei anta. Lapsevanema teavitamiseks on tunni sisu nähtav eKoolis tunnikirjelduse all.
7.6.3 Pühadejärgseks päevaks ja koolivaheajale järgnevaks esimeseks koolipäevaks koduseid õpiülesandeid ei anta.
7.6.4 Suviseks lugemiseks antav kirjandus on soovituslik. Õpetaja planeerib õppetööd nii, et õpilane jõuab ettenähtud kohustusliku kirjanduse läbi lugeda õppeperioodi jooksul.
-
Õpilaste liikumine gruppides ja klassides
7.7.1 Õpilaste liikumist klassist klassi ja keelegrupist keelegruppi reguleeritakse järgmiste kokkulepete alusel:
7.7.2 Õpilase liikumine toimub lapsevanema põhjendatud avalduse põhjal õppeaasta alguses kahe nädala jooksul;
7.7.3 Avaldused klassi ja keelegrupi muutmise kohta esitatakse direktorile,
mille põhjal otsustab kooli juhtkond õpilase liikumise grupist gruppi.
7.7.4 Otsuse teeb kooli juhtkond võttes arvesse lapsevanema, õpilase ja aineõpetaja arvamust;
7.7.5 Õppeaasta jooksul õpilaste liikumist klasside ja gruppide vahel üldjuhul ei toimu, erandkorras ettetulevad juhtumid vaatab juhtkond koos aineõpetajatega läbi ning teeb vastava otsuse.
-
Tugisüsteem
7.8.1 . Põhikooli õpilaste toetamist reguleerib THG tugisüsteemi kord.
-
Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste puudumised ja vabastused
7.9.1 Puudumine ei vabasta õpilast õppekava täitmisest.
7.9.2 Kui õpilane puudub tundidest kooli esindamise eesmärgil, on kas spordivõistlustel, olümpiaadil, projektis või mõnel muul üritusel, siis teavitab aineõpetaja või klassijuhataja sellest kooli juhtkonda, kes annab selleks vastava loa.
7.9.3 Kui õpilane esindab kooli, siis on ta vabastatud kohustuslikest töödest ja e-kooli “0” ei märgita. Esindmiseks suunav õpetaja teavitab klassijuhatajaid ja aineõpetajaid õpilastest, kes on õppetööst ja/või kohustuslikest töödest vabastatud.
7.9.4 Kui õpilane puudub tundidest kooli esindamise eesmärgil, siis õpetaja teavitab teisi õpetajaid e-posti/e-kooli teel. Klassijuhataja märgib E- kooli puudujate päevikusse ”v-k“ (vabandatud vabandatud kooli ürituse tõttu);
7.9.5 Õpilase puudumise korral koolist teavitab lapsevanem sellest klassijuhatajat kirjalikult.
7.9.5.1 Puudumise põhjuse märgib eKooli ainult klassijuhataja.
7.9.6 Puudumistõend esitatakse läbi eKooli samal päeval. Erandjuhul võib klassijuhataja aktsepteerida puudumistõendeid, mis on esitatud 2 päeva jooksul. Hilisemaid puudumistõendeid ei arvestata.
7.9.7 Klassijuhataja säilitab paberkandjal esitatud puudumistõendi õppeaasta lõpuni.
7.9.8 Kui õpilane peab koolist lahkuma õppepäeva jooksul, siis tohib ta seda teha klassijuhataja, kooliõe või lapsevanema teatise põhjal. Kooliõe ja lapsevanema teatisega peab tutvuma ja kinnitama klassijuhataja. Õpilane edastab klassijuhataja kinnitatud teatise garderoobi või valvelauda.
7.9.9 Klassijuhataja puudumise korral pöördub õpilane lahkumise kinnitamiseks kooli juhtkonna poole
7.9.10 Põhjuseta puudumised tundidest ja põhjuseta hilinemised tundidesse on THG-s keelatud. Põhjuseta hilinenud ja puudunud õpilasele võib koolijuht rakendada mõjutusmeetmeid, näiteks käskkiri. Esildise selleks teeb klassijuhataja. Lapsevanemat informeeritakse rakendatud meetmetest.
7.9.11 Puudumisi ja hilinemisi arvestatakse trimestripõhiselt.
7.9.12 Kui õpilasel on trimestri jooksul põhjuseta hilinemisi 4-6, võib klassijuhataja koostada esildise õpilase mõjutamiseks, mis edastatakse lapsevanemale.
7.9.13 Kui õpilasel on põhjuseta hilinemisi 7 ja rohkem, koostab klassijuhataja koolijuhile esildise õpilase väljakutsumiseks koos lapsevanemaga ja käskkiri kantakse klassitunnistusele.
7.9.14 Kui õpilasel on põhjuseta puudumisi trimestri jooksul 7 tundi, koostab klassijuhataja esildise õpilase väljakutsumiseks koolijuhi juurde ja sellest informeeritakse lapsevanemat.
7.9.15 Kui õpilasel on põhjuseta puudumisi 8 ja rohkem, koostab klassijuhataja koolijuhile esildise õpilase väljakutsumiseks koos lapsevanemaga ja rakendatakse vajalikke mõjutusmeetmeid.
7.9.16 Kui õpilasel on 35 ja rohkem põhjuseta puudutud tundi ja talle on eelnevalt kohaldatud mõjutusmeetmeid, võib kool pöörduda lastekaitsetöötaja poole abi saamiseks.
7.9.17 Kui põhikoolis õppivale õpilasele on trimestri jooksul määratud mõjutusmeetmeid, võib õpilase käitumishinnet alandada ühe hinde võrra; mitme meetme puhul on õpilase käitumishinne antud trimestris mitterahuldav.
7.9.18 Õpilasele, kes on gümnaasiumis puudunud 30% kursusest, võib määrata õpetaja kokkuvõtliku kursusetöö, sõltumata puudumise põhjusest. Kursusehinde alus on sel juhul kursusetöö, eelnevaid hindeid ei arvestata.
7.9.19 Õpetaja võib määrata põhikoolis kokkuvõtva töö puudutud ajal läbivõetud materjali kohta, kui õpilane on sõltumata põhjusest puudunud ainetunnist 50% .
7.9.20 Põhikoolis toetatakse koolist puudunud õpilast konsultatiivse õpiabiga ning alles seejärel hinnatakse.
7.9.21 Kehalisest kasvatusest vabastavat tõendit omav õpilane on vabastatud füüsilisest koormusest, kuid ta peab tunnis viibima. Õpetaja peab andma õpilasele tööülesande, mis ei ole seotud õpilase füüsilise koormusega (nt referaat, arutlus või võimalusel värskes õhus viibimine).
7.9.21 Kehalisest kasvatusest vabastavat tõendit on õpilane kohustatud näitama lisaks klassijuhatajale ka kehalise kasvatuse õpetajale.
7.9.23 eKooli märkimisel kasutatakse järgmisi tähistusi:
a - õpilane puudub tunnist põhjuseta – p;
b - õpilane puudub põhjusega – v (vabandatud);
c - õpilane puudub kooliürituses osalemise tõttu – v-k (vabandatud kooli ürituse tõttu);
d - õpilane puudub koolist haigestumise tõttu – h (haige).
7.9.24 Pikema, varem teada oleva puudumise korral kirjutab lapsevanem klassijuhatajale teate, milles märgib ära ka lapse koolist eemal olemise põhjuse. Pikemast puudumisest informeerib klassijuhataja aineõpetajaid. Puudumine ei vabasta õpilast õppeülesannete täitmisest.
7.9.25 Väljaspool kooli toimuvad treeningud ei vabasta põhikooli õpilast kehalise kasvatuse tundidest.
7.9.26 Gümnaasiumiastme õpilase võib põhjendatud taotluse esitamisel (õpilase poolt esitatud ja spordialaliidu kinnitusega) vabastada kehalise kasvatuse kursusest kas täielikult või osaliselt. Taotlus esitatakse direktorile.
7.9.27 Gümnaasiumiastme õpilase võib põhjendatud taotluse esitamisel (õpilase poolt esitatud ja vastava huvikooli lõputunnistusega) vabastada muusika või kunsti kursusest kas täielikult või osaliselt. Taotlus esitatakse direktorile.
7.9.28 Gümnaasiumi õpilasel on alates 2023/24 õa-st võimalik 12. klassis parandada põhjendatud taotluse alusel gümnaasiumi ühe kursuse hinnet. Parandamise periood mai- juuni.
7.9.29 Gümnaasiumi koolieksamist on võimalik taotleda vabastust tingimusel, et kõik gümnaasiumi kursused valitud suunaeksamil on sooritatud suurepäraselt ehk hindele “5”, arvesse ei lähe parandatud kursusehinded. Vabastust on võimalik taotleda õpilasel, kes on saavutanud ainealaseid kõrgeid tulemusi Tallinnas (1.-3. koht) või vabariigis (1.-6. koht). Taotluseks võib ettepaneku teha kooli juhtkond.
-
Dokumendid
-
Õpilaspäevik
8.1 Põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilase puhul on päeviku omamine ja selle täitmine soovitatav. Infovahetuse esimene keskkond on eKool.
-
Õpilaspilet
Õpilaspileti kasutamise kord koolis (PKG § 59)
8.2.1 Õpilaspilet on õpilase õppimist tõendav dokument. THG-s on kasutusel elektrooniline õpilaspilet, mille väljaandmist korraldab kooli sekretäri ja kooli poolt määratud vastutav isik. E-õpilaspileti tellimine käib läbi e-kooli, kust saab tellida nii esmaseid, kui ka korduvaid õpilaspileteid. Esmane õpilaspilet on tasuta. Korduv õpilaspilet on tasuline.
8.2.2 Õpilaspileti väljaandmine toimub haridus- ja teadusministri määruse ”Õpilaspileti väljaandmise kord ja õpilaspileti vorm” 13.08.2010 nr 42 alusel.
8.2.3 Koolist lahkumisel muutub õpilaspilet kehtetuks.
8.2.4 Õpilaspileti kehtivuse kohta saab teavet e-kooli kaudu sisse logides.
-
Kooliruumide kasutamise kord
-
Kord sööklas
9.1.1 Koolis toitlustatakse õpilasi kooli sööklas.
9.1.2 Igal õpilasel on õigus riigi poolt tasustatud koolilõunale.
9.1.3 1.-8. klassides saadab õpilased sööklasse aineõpetaja.
9.1.4 Klassijuhataja jälgib oma klassi nende söögivahetunni ajal.
9.1.5 Söögivahetundides peavad sööklas korda korrapidaja-õpetajad vastavalt kehtestatud graafikule.
9.1.6 Tallinna Humanitaargümnaasiumis õpilased söövad sööklas ainult neile määratud vahetunnil ja ei sega sööklas teisi õpilasi.
9.1.7 Õpilane viib oma kasutatud toidunõud ise ära.
9.1.8 Õpilased söövad ainult sööklas, üldjuhul kaasa võetud sööki süüakse sööklas (va erijuhud, näiteks klassiüritused).
9.1.9 Klassiruumis on tunni ajal kõigil lubatud soovi korral juua ainult vett.
-
Kord garderoobis
9.2.1 Garderoobid avatakse 7.30 ja suletakse 18.15. Päeva jooksul on garderoobide uksed lukus ja neid avatakse vastavalt vajadusele.
9.2.2 Isiklike asjade säilimise eest vastutab õpilane ise. Õpilaste ja õpetajate kadunud asjade eest kool materiaalselt ei vastuta. Leitud asjad viiakse valvelauda, hinnalised asjad kooli juhtkonna kätte.
9.2.3 Klassijuhataja kontrollib oma klassi garderoobi ja vajadusel informeerib juhtkonda ja majanduspersonali tekkinud probleemidest.
9.2.4 Garderoobi jäetakse üleriided, välisjalatsid ja kehalise kasvatuse riided. Kõik muu koolipäevaks vajalik võetakse kaasa või hoitakse isiklikus kapis, mille kasutamise saab tellida lapsevanem vastavast firmast.
9.2.5 Õppetarvete (õpikud, töövihikud jms) hoidmine garderoobis ei ole lubatud, selleks on kapid.
9.2.6 Õpilased ei istu tundide ajal garderoobis ega garderoobiboksides ning ei jää sinna istuma, et oodata tundi või veeta aega pärast tunde. Huviringi või treeningut saab oodata garderoobi koridorides.
9.2.7 Garderoobis on söömine ja joomine keelatud.
9.2.8 Garderoobis on keelatud ruumi ja teiste õpilaste omandi rikkumine ja/või ümberpaigutamine. Rikkumise avastamisel tegeleb küsimusega edasi klassijuhataja ja juhtkond.
-
Kord kabinettides
9.3.1 Kõikides kooliruumides peavad õpilased täitma nende ruumide kasutamise erinõudeid
9.3.2 Ruumi kasutamise nõuded teeb teatavaks vastavas kabinetis töötav õpetaja.
-
Kord kooli arvutivõrgus ja arvutiklassis
9.4.1 Arvutiklassis vastutab korra eest arvutiõpetaja või tundi läbi viiv aineõpetaja. Õpilased viibivad arvutiklassis koos õpetajaga.
9.4.2 Õpetaja avab ja sulgeb arvutiklassi, jälgib, et kõik õpilased logiksid tunni lõpus arvutitest välja.
9.4.3 Kooli arvutitesse logivad õpetajad ja õpilased ainult oma isikliku kasutajakontoga. Iga kasutaja vastutab oma kasutajakontol toimuva eest ise.
9.4.4 Kasutajakonto saab õpilane esmalt klassijuhataja, infojuhi või haridustehnoloogi/arvutiõpetaja käest. Kasutajakontosid haldab ja paroole uuendab infojuht
9.4.5 Kooli WIFI-võrk on mõeldud õppetöö läbiviimiseks. Õpilastel on lubatud õppeeesmärkidel oma isiklike seadmete kasutamine kooli WIFI-võrgus.
9.4.6 E-õppekeskkondade kasutamine koolis. Õpilased kasutavad õppetöös e õppe keskkondadesse sisselogimiseks e-kooli kontot või kooli e-posti aadressi.
-
Käitumine ja välimus
-
Välimus
10.1.1 Õpilaste välimus on õpilaslik, see tähendab et õpilane järgib riietumisel üldisi eetilisi norme, lubamatud on liialt avatud ja paljastavad riietusesemed.
10.1.2 Õpilase riietus on korrektne ja puhas.
10.1.3 Spordirõivaid (ka dressipükse) kantakse ainult selleks ettenähtud üritustel või kehalise kasvatuse tunnis.
10.1.4 Susside ja rannajalatsite kasutamine vahetusjalanõuetena ei ole soovitatav.
10.1.5 Pidulikuks riietuseks Tallinna Humanitaargümnaasiumis on tume - valge riietus.
10.1.6 Koolis ei kanta/ei eksponeerita nähtavaid kehakaunistusi (needid, ninarõngad jms, mis võivad olla koolis ohtlikud).
-
Käitumisnormid
10.2.1 Kõik THG koolipere liikmed st õpilased, õpetajad ja koolitöötajad käituvad vaimse ja füüsilise turvalisuse põhimõtetest lähtuvalt (PGS §44).
10.2.1.1 Kooli territooriumil ja õppehoones on keelatud ropendamine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine.
10.2.2 Kooli territooriumil ja õppehoones on keelatud suitsetamine, veipimine, alkohoolsete jookide, mokatubaka ja narkootiliste või psühhotroopsete ainete jne omamine ja tarbimine.
10.2.3 Õpilane täidab koolis kehtestatud ohutusnõudeid ja ei kanna kaasas ennast, kaasõpilasi ja koolitöötajaid ohustavaid esemeid.
10.2.4 Õpilane ei puudu tunnist ilma mõjuva põhjuseta.
10.2.5 Õpilane ei hiline tundi ilma mõjuva põhjuseta.
10.2.6 Õppetöös osalev õpilane ei sega kaasõpilasi ja õpetajat.
10.2.7 Tunni ajal on söömine, joomine (välja arvatud tervisest tulenevatel juhtudel) ja nätsu närimine keelatud. Näritud närimiskumm pannakse prügikasti.
10.2.8 Õpilase ebakohase käitumise korral ning töörahu säilitamiseks aineõpetajal on õigus kõrvaldada õpilane tunnist, saates teda õppejuhi juurde (või direktori, sotsiaalpedagoogi või psühholoogi juurde) koos tööülesandega.
10.2.9 Õpilase tunnist kõrvaldamise korral on aineõpetaja kohustatud viivitamatult teavitama sellest klassijuhatajat ning läbi e-kooli vanemat.
10.2.10 Tööülesanne peab olema tunni lõpuks sooritatud ja õpetajale kontrollimiseks esitatud.
10.2.11 Kooli territooriumil on mistahes esemete ja toodete müük keelatud. Välja arvatud kooli juhtkonna ning lastevanemate initsiatiivil korraldatud heategevuslike ürituste (nt laatade) korral.
10.2.12 Õpilased käituvad tunnis ja väljaspool tundi üksteisega sõbralikult, ei solva kaaslasi sõnade ja tegudega ning jälgivad kõlblusnorme.
10.2.13 Õpilased suhtuvad heaperemehelikult kaasõpilaste varasse, ei lõhu, ei põleta, ei riku ega varasta. Õpilane, kes eksib reegli vastu, kas kohaldatakse kooli mõjutusmeetmeid või antakse edasi kas politseile/päästeametile, kes omakorda kohaldavad vastavaid mõjutusmeetmeid.
-
Mobiiltelefon ja nutiseadmed
10.3.1 Tallinna Humanitaargümnaasiumis on reegel, et õpilaste ja ka õpetajate mobiiltelefoni helinaks on “hääletu” ja õppetunni ajal telefonile ei vastata ega tehta kõnesid ja ei saadeta sõnumeid.
10.3.2 THG-s on A ja B korpuse II korruse algklasside korrus mobiiltelefonivaba
10.3.3 Koolis on ilma nõusolekuta keelatud isikute filmimine, pildistamine ja lindistamine. Kaasõpilaste ja kooli personali filmimine, pildistamine ja lindistamine ilma nende nõusolekuta on keelatud. Kooli personal võib õppe- ja ajaloo säilitamise otstarbel filmida, pildistada ja lindistada. Salvestiste avaldamine on vastavalt lapsevanemate nõusolekule.
10.3.4 Lapsevanematel on lubatud kooli üritusi salvestada (filmida, fotografeerida, jne) isiklikul otstarbel ja ainult oma last. (Alus Isikuandmete kaitse seadus, seletuskiri AKI juhend kaamerate kasutamise kohta).
10.3.5 Õppetunni ajal hoiab õpilane telefoni kotis.
10.3.6 Tunnis on keelatud muusika kuulamine ning kõrvaklappide kõrvas hoidmine.
10.3.7 Õpetajal on õigus klassis sisse seada koht, kus saab turvaliselt tunni jooksul hoiustada elektroonilisi seadmeid (nt karp, korv).
10.3.8 Õpetajal on õigus hindamisel võtta arvesse seda, kui õpilane eirab õpetaja poolt nutiseadmetele kehtestatud reegleid.
10.3.9 Kui õpetajal on põhjendatud kahtlus, et õpilase töö on valminud tehisintellekti abil, on õpetajal õigus nõuda töö uuesti tegemist koolis väljaspool tundide aega.
10.3.10 Punktide 10.3.5 – 10.3.8 rikkumise korral toob õpilane mobiiltelefoni, selle lisaseadmed, arvuti ja muud tehnilised vahendid, mis ei ole tunnis õpetaja poolt lubatud, hoiule õppejuhi kätte.
10.3.11 Kui õppejuhti ei ole koolis, siis hoiustab eseme keegi juhtkonna liikmetest. Eseme toob õpilane ise (võimalusel õpetaja on saatja) ja talle väljastatakse eseme hoiule võtmise protokolli koopia, mille allkirjastavad eseme hoiustanud isik ja eseme omanik.
10.3.12 Eseme hoiule võtmisest teavitatakse koheselt ka vanemat. Hoiule võetakse kooli kodukorra järgi kõik esemed, mis ei ole koolis kasutamiseks ette nähtud (nt terariistad, e-sigaretid, laserid jms).
10.3.13 Hoiule võetud eseme saab kätte lapsevanem või hooldaja hoiule võtmise protokolli koopia esitamisel.
-
Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine
-
Külalised
11.1.1 Kooli valvelauatöötaja ei tohi õpilaste turvalisuse huvides kooli siseruumidesse lubada ilma juhtkonna loata ühtki kõrvalist isikut.
11.1.2 Koolis viibivatest külalistest peab olema teadlik kooli juhtkond.
11.1.3 Kooli valvelauatöötajal on õigus küsida õpilaselt õpilaspiletit ja külastajalt isikut tõendavat dokumenti.
11.1.4 Külalised registreeritakse kooli valvelauas.
11.1.5 Kooli siseruumides peavad külalised kandma vahetusjalatseid või kilesusse.
11.1.6 Lapsevanem saab aineõpetajatega kohtuda, kas koolis korraldatavates infotundides või olles õpetajatega eelnevalt kohtumise kokku leppinud.
11.1.7 Lapsevanem ootab õpetajat valvelaua juures ja ei sisene üksinda kooli siseruumidesse.
-
Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine
Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord Tallinna Humanitaargümnaasiumis (lähtuvalt PGS §44).
11.2.1 Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Vägivalla ennetamiseks on koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Ruumide ja territooriumi kasutamine on korraldatud võimaluse piires selliselt, et see aitaks ennetada õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist. Kool töötab päevakava (tunniplaan) alusel, vahetundides on tagatud õpilastele järelevalve, kooli sisse ja välja pääseb üksnes kehtestatud korra alusel.
11.2.3 THG on õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks paigaldanud kooli territooriumile jälgimisseadmestiku.
(turvakaamerad). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lg 5 kohaselt on koolis videovalve kasutamine lubatud üksnes õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava
olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks ja kooli vara kaitseks.(Isikuandmete kaitse seadus § 14 lõige 3)
11.2.4 Turvakaamerate salvestisi vaadatakse läbi direktori poolt ainult erandjuhtumitel süüteo tuvastamiseks. Turvakaamerate salvestisi ei või kool kasutada ega ilma tungiva vajaduseta välja anda. Turvakaamera salvestise võib välja anda õigusrikkumise menetluses õigusrikkumist seaduse kohaselt menetleva asutuse nõudmisel.
11.2.5 Direktor fikseerib kirjaliku aktiga igakordse juurdepääsu salvestisele, fikseerides kuupäeva ja kellaaja ning eesmärgi, mis tingis salvestise vaatamise vajaduse.
11.2.6 Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest peab teavitama klassijuhatajat, õppejuhti ja koolidirektorit.
11.2.7 Koolidirektoril on õigus nõuda oma kooli töötajalt, kes on süü- või väärteo tunnistajaks, kirjalikku seletust süü- või väärteo kohta ja kooli töötaja on kohustatud sellise seletuse andma. Seletust ei nõuta, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega.
11.2.8 Seletuse andmisest keeldumine, samuti seletuses teadvalt valeandmete esitamise eest võib kooli töötajale määrata distsiplinaarkaristuse.
11.2.9 Seletuskirja kantakse vähemalt alljärgnev: süü- või väärteo toimumise aeg ja koht, kirjeldus, seletuskirja kirjutamise aeg, nimi ja allkiri.
11.2.10 Õpilaselt, kes on toime pannud süü- või väärteo, kooli töötajate poolt seletuskirja ei võeta.
11.2.11 Kool ei käsitle õpilasi ka süü- või väärteo tunnistajatena.
11.2.12 Süü- või väärteo toime pannud isiku vastutusele võtmise korral ei alandata sama teo eest käitumishinnet.
11.2.14 Kooli töötajad ei tohi õpilase iseloomustamisel viidata kustunud või ennetähtaegselt kustutatud karistusele.
11.2.15 Kooli direktor võib kooli nimel pöörduda politseisse, kohtusse ühe nädala jooksul, arvates päevast, mis järgneb päevale, mil ta sai teada või pidanuks teada saama süü- või väärteost.
11.2.16 Kui koolidirektor leiab, et isikut, kes pani toime teo, ei saa mõjutada pedagoogilise vestluse kaudu, teeb ta vastava esildise ning saadab selle alaealise elukohajärgsele lapse heaolu spetsialistile koos taotlusega kohaldada alaealise mõjutusvahendite seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid. Enne lapse heaolu spetsialisti poole pöördumist selgitatakse õpilasele ja tema seaduslikule esindajale teo olemust ja alust.
11.2.17 Kui koolidirektor pedagoogilise vestluse tulemusena jõuab järeldusele, et õpilane on oma teost aru saanud või on oma käitumist muutnud, siis võib alaealiste komisjonile jätta esildis tegemata.
11.2.18 Kui kooli territooriumil viibivad alkoholi-või narkojoobes või suitsetavad isikud, siis tuleb koheselt pöörduda politsei poole, kes rakendavad vastavad meetmed vastavalt Politsei ja piirivalve seadusele.
-
Õpilaste vastuvõtt ja koolist väljaarvamise tingimused ja kord
Õpilaste vastuvõtt toimub vastavalt PGS §27 ja §28, THG õpilaste vastuvõtu korrale ning Tallinna linnas kehtestatud reeglitele.
-
Õpilane arvatakse koolist välja:
12.1.1 kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse;
12.1.2 kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja ta ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt taotlust;
12.1.3 kui koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama;
12.1.4 kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
12.1.5 kui õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
12.1.6 kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;
12.1.7 kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud»; kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
12.1.8 kui õpilane omandas haridust koolis, mis korraldab õpet vanglas või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis ning ta vabastati vanglast või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaeg lõppes;
12.1.9 kui õpilane on täitnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus;
12.1.10 õpilase surma korral.
-
Gümnaasiumiastme õpilane arvatakse koolist välja kui:
12.2.1 ta rikub korduvalt kodukorda.
12.2.2 kui 12. klassi õpilane ei täida gümnaasiumi lõpetamise tingimusi.
12.2.3 Õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem esitab hiljemalt 30. juuniks kooli direktorile taotluse õpilase kooli õpilaste nimekirja jätmiseks järgmisel õppeaastal.
12.2.4 Õpingute jätkamisel Eestis asub õpilane õppima klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi.
12.2.5 Õpilase koolist väljaarvamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister „Õpilaste kooli vastuvõtmise üldiste tingimuste ja korra ning koolist väljaarvamise korraga“
12.2.6 12. klassi õpilast õppe- ja eksamiperioodil koolist välja ei arvata.
12.2.8 Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor.
-
Õpilase ja vanema teavitamise kord
Põhineb (PGS § 55)
13.1 Kooli päevakava on õppepäeva vältel koolikohustuse täitmiseks koolis õpiülesannetega seotud tegevuste ja pikapäevarühmas korraldatavate tegevuste toimumisjärjestust ning nende ajalist kestust kajastav loetelu.
13.2 Tunniplaan on päevakava osa ja koostatakse lähtuvalt riiklikus õppekavas sätestatud õpilase nädalakoormusest, riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavast, õppeainete raskusest ning eeldatavatest õpitulemustest.
13.3 Päevakavaga saab õpilane ja vanem tutvuda kooli kodulehe kaudu.
13.4 Päevakava ja muudatused selles tehakse õpilasele ja lapsevanemale teatavaks klassijuhataja kaudu. Esmased infokanalid on eKool ja kooli koduleht.
13.4.1 Õpetajale saadetud kirjadele vastab õpetaja üldjuhul 2 tööpäeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul. Kiiret lahendamist nõudvale olukorrale tuleb reageerida kohe.
13.4.2 Telefon ei ole esmane infokanal. Telefonivestluseks määrab õpetaja ise sobilikud ajad.
13.4.3 Õpetajaks isiklikuks kohtumiseks tuleb eelnevalt sõlmida kokkulepe.
13.5 Õpilase ja tema seadusliku esindaja teavitamise kord hindamise korraldusest koolis ning õpilastele pandud hinnetest ja antud hinnangutest põhineb (PGS § 55).
13.6 Tallinna Humanitaargümnaasiumi õpilaste hindamisjuhend on avalikustatud kooli kodulehel. Õpilaste hindamise põhimõtted ja käitumisnormid on sätestatud THG hindamisjuhendis.
13.7 Trimestri või kursuse algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks vastava õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi ning hindamise kriteeriumid. Õpetaja lähtub õpilaste teavitamisel õpetaja töökavast, mille ta on koostanud kooli õppekava üldosa ja ainekava alusel.
13.8 Klassijuhataja teeb õppeaasta algul õpilastele teatavaks õpilaste käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted ja kriteeriumid.
13.9 Õpilane ja tema esindaja saavad trimestri või kursuse jooksul teavet õpilaste hinnetest eKooli vahendusel.
13.10 I kuni III kooliastme õpilast ja tema seaduslikku esindajat teavitab kool kokkuvõtlikest aastahinnetest ning käitumis-ja hoolsushinnetest klassitunnistuse kaudu.
13.11 Hinnetelehed ja tunnistused on nähtavad eKoolis
13.12 Õpilasel on õigus saada aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta.
13.13 Hinnatava töö sooritamise ajal puudumise või selle ebaõnnestumisega seotud probleemide korral, aga ka järele vastamisega seotud korraga seotud küsimustes saab teavet hindamisjuhendist, mis on avalikustatud kooli kodulehel või vastava aine õpetajalt.
13.14 THG aineõpetajatel on õppenädalas üldjuhul kaks konsultatsioonitundi. Õpilane tuleb konsultatsiooni konkreetse küsimusega. Hinde parandamise soovist teavitab õpilane õpetajat enne, et õpetajal oleks võimalus töö ette valmistada.
13.15 Õpetaja ei keeldu konsultatsioonis õpilase abistamisest. Õpilane ei kasuta konsultatsiooniaega selleks, et tunniplaanijärgses ainetunnis õppetööst kõrvale hiilida põhjendusega, et õpib konsultatsioonis. Konsultatsioon on õpilase toetamiseks aines ettetuleva raskuse ületamiseks.
13.16 Kui õpilane on olulise töö eest saanud “0” (“0” on informatsioon tegemata või esitamata olulisest tööst). Töö olulisuse otsustab õpetaja.
13.16.1 “0” võib panna õpilasele, kes puudub olulise töö ajal või nõutava materjali esitamise päeval. Õpilasel on “0” likvideerimiseks aega 1 nädal.
13.16.2 Kui selle aja jooksul pole õpilane sooritanud nõutavaid ülesandeid, muudetakse “0” hindeks “1” ja hinde juurde kirjutatakse kommentaar ning parandamiseks on aega 10 päeva.
13.16.3 Õpilasel on õigus pöörduda õpetaja poole iga puuduliku hinde parandamiseks 10 õppepäeva jooksul pärast hinde teatamist.
13.16.4 Õpilasel, kes 10 õppepäeva jooksul ei soovi oma puudulikku hinnet parandada, märgitakse Ekooli puuduliku hinde juurde vastav kommentaar, mis tähendab, et õpilane ei avaldanud hinde parandamiseks õigel ajal soovi ning rohkem hinnet parandada ei saa.
13.16.5 Kui õpilane määratud tähtajaks tööd ei esita, siis on õpetajal õigus hinnata tööd märgiga “0” ja selle parandamiseks kehtib THG Kodukorra punkt 13.16 - 13.16.2
13.17 Tegemata koduse ülesande või tunnis mitte töötamise eest ei panda õpilasele „0“, vaid hinnatakse hindega „1“ või „2“. Saadud puuduliku hinde parandamine, kui õpilane selleks soovi avaldab, toimub 5 õppepäeva jooksul.
13.17.1 Tegemata koduse ülesande või tunnis mitte töötamise eest saadud puuduliku hinde parandamiseks on järgmised võimalused, mida õpetaja saab kasutada:
- Õpilane esitab 5 õppepäeva jooksul tegemata töö. Õpetajal on võimalus esitatud töö hinnata või negatiivne hinne kustutada.
- Õpetaja kutsub õpilase konsultatiivsesse õpiabisse, kus õpilane täidab samasuguse või sarnase tööülesande. Õpetajal on võimalus esitatud töö hinnata või negatiivne hinne kustutada.
- Puuduliku hinde asemel kirjutab õpetaja eKooli märkuse (õpilane ei tööta tunnis kaasa, kodune töö tegemata).
13.18 Koduse ülesande või tunnitöö eest saadud puuduliku hinde parandamisel märgitakse hinde parandus eKooli tärniga ja kommenteeritakse.
13.19 Õpilasel, kes 5 õppepäeva jooksul ei soovi oma koduse ülesande või tunnitöö puudulikku hinnet parandada, märgitakse eKooli puuduliku hinde juurde vastav kommentaar, mis tähendab, et õpilane ei avaldanud hinde parandamiseks õigel ajal soovi ning rohkem hinnet parandada ei saa.
13.20 Õpilasel, kes viibib ainetunnis ei ole õigust ilma mõjuva põhjuseta keelduda kontrolltöö või tunnikontrolli kirjutamisest. Kui õpilane keeldub tunnis töö kirjutamisest, siis õpilast hinnatakse hindega ”1” ning kommenteeritakse e-koolis. Sellisest olukorrast teavitatakse vajadusel õppejuhti ning tulemuse kontrolliks leitakse teistsugune vastamisvorm.
13.21 Hinnet ”3”ja ”4” üldjuhul ei parandata.
13.22 Vaidlusküsimuste lahendamine
13.22.1 Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või lapsevanema nõudmisel aineõpetaja, klassijuhataja ja/või direktor (õppejuht)
13.22.2 Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja hindekriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.
13.22.3 Kooli kodukorra täitmine on seotud õpilase käitumise hindamisega aineõpetaja ja klassijuhataja poolt. Käitumishindega “eeskujulik“, “hea “ või “ rahuldav “ hinnatakse põhikooli õpilast, kes täidab kodukorra nõudeid. Käitumishindega “mitterahuldav “ hinnatakse põhikooli õpilast, kes ei täida kooli kodukorras õpilasele suunatud nõudeid.
-
Õpilaste tunnustamine
Aluseks on (PGS § 57)
14.1 Õpilast tunnustatakse õpingute jooksul vastavalt “Haridus- ja teadusministri kehtestatud määrusele “Õpilase tunnustamise tingimused ja kord” 09.08.2010 nr 37. 14.2 Kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustamine.
14.2.1 Kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustatakse põhikoolilõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne on «väga hea». 11.2.2. Põhikooli lõpetamise kiitusega otsustab kooli õppenõukogu.
14.3 Kuld- ja hõbemedaliga tunnustamine.
14.3.1 Kuldmedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinne on «väga hea» sh koolieksam ja uurimistöö.
14.3.2 Hõbemedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kellel kuni kahes õppeaines on kooliastmehinne vähemalt «hea» ja ülejäänud õppeainetes «väga hea».
14.3.3 Gümnaasiumilõpetaja kuld- või hõbemedaliga tunnustamise otsustab kooli õppenõukogu.
14.4 Koolipoolne tunnustamine on koolis antav kiitus õpilastele nende saavutuste eest õppetöös, klassivälises tegevuses ja eeskujuliku käitumise eest.
14.5 THG õppenõukogu on otsustanud, et:
14.5.1 Põhikoolis tunnustatakse kooli kiituskirjaga õpilast, kellel on kõikides ainetes aastahinneteks viied ning käitumine ja hoolsus eeskujulik. Kiituskirjaga tunnustatakse ka õpilast, kellel on kõikides ainetes aastahinneteks viied, käitumine ja hoolsus on eeskujulik ja üks aine- kunst, muusika, kehaline kasvatus või tööõpetus on neli.
14.6 Tunnustuse avaldamise vormid THGs:
14.6.1 Kiitus eKooli.
14.6.2 Direktori käskkiri kiituse avaldamiseks.
14.6.3 Suuline kiitus (tunnustuse avaldamine üldkogunemisel).
14.6.4 Kooli tänukiri ja/või kooli logoga meene antakse õpilasele, kes on edukalt esindanud kooli erinevatel üritustel, olümpiaadidel, võistlustel jne
14.6.5 Ainealane tänukiri õpilasele, kes näitab mõnes õppeaines suurepäraseid tulemusi.
14.6.6 Kooli tänukiri õpilasele, kes on aktiivne (klassivälises tegevus, õpilasüritused, organisaator jms).
14.6.7 Kooli diplom või meene sportlike saavutuste eest.
14.7 12. klassi lõpus saavad parimad sportlased kooli logoga medali.
-
Õppevahendite kasutamise kord
Põhikooli õpilasele tasuta antud õppevahendite (õpikud, tööraamatud, töövihikud) ning gümnaasiumi õpilastele tasuta kasutada antud õpikute kasutamise ning koolile tagastamise tingimused ja kord (PGS § 20).
15.1 Õpingute alusdokument on kooli õppekava. Õpetaja töökavas on loetletud õppeaine.
15.2 Õppekirjanduse kogust kooli raamatukogus laenutatakse teavikuid klassikomplektina 1. klassi klassijuhatajale. 2.-12. klassi õpilastele laenutatakse teavikud individuaalselt õpilasele.
15.3 Igale põhikooli õpilasele väljastatakse kooli raamatukogu poolt ka töövihikud, mille tellimise vajalikkus on kokku lepitud. Tasuta saadud töövihikud on kuni õppeaasta lõpuni kooli vara ning neid tuleb vastavalt kasutada.
15.4 Gümnaasiumiõpilase õppematerjali (töövihikud vm lisamaterjal) rahastatakse vanemate või hooldaja poolt.
15.5 Õpilane peab kandma õppevahendite säilitamiseks vajalikud kulud (ümbrispaberid, kaaned). Tagastamisel on õpilasel õigus need eemaldada, kui see ei kahjusta õppevahendit.
15.6 Õpilane ei vastuta õppevahendi otstarbelise kasutamisega seotud muutumise või halvenemise eest (loomulik vananemine, kulumine kasutamise tagajärjel).
15.7 Õpilane peab kasutusaja lõppemisel tema kasutusse antud õppematerjalid raamatukokku tagastama.
15.8 Kui õpilane lahkub koolist (läheb õppeaasta keskel teise kooli, põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel) ei väljastata õpilasele dokumente enne kui kõik õppevahendid on raamatukokku tagastatud. Raamatukogu väljastab selle kohta vastava tõendi.
15.9 Õpiku kaotamise või rikkumise korral:
15.9.1 Kaotatud või rikutud õpiku on õpilane, lapsevanem või koolitöötaja kohustatud asendama sama õpikuga või kokkuleppel raamatukoguhoidjaga mõne teise õpikuga või tasuma selle turuväärtuse.
15.9.2 Õpilase tekitatud ainelise kahju hüvitab vastavalt õpilane või lapsevanem vastavalt raamatukogu kasutuseeskirjas ette nähtud hüvituskorrale.
15.9.3 Koolitöötaja tekitatud ainelise kahju hüvitab koolitöötaja vastavalt raamatukogu kasutuseeskirjas ette nähtud hüvituskorrale.
15.9.4 Raamatukogule tekitatud kahju hüvitamise nõuded tasuta kasutusse antud õpiku muutusest või rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks aeguvad kuue kuu jooksul õpiku tagastamisest.
15.9.5 Õpilase või koolitöötaja nõuded kulude hüvitamiseks või parenduseks aeguvad kuue kuu jooksul peale õppevara tagastamist.
THG kodukorra lisa ÕPPETÖÖ DISTANTSÕPPE TINGIMUSTES