Mustamäe II mikrorajooni teede projekti eesmärkideks on: 
•    Koostada lahendus Mustamäe II mikrorajooni kvartalisiseste teede rekonstrueerimiseks, parkimiskohtade rajamiseks ning jalg- ja jalgrattateede remondi teostamiseks.
•    Tänavavalgustuse ja sadevee ärajuhtimise lahenduse koostamine.
•    Töömaale jäävate vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine.

Mustamäe II mikrorajooni teede rekonstrueerimise eskiisi avalik tutvustus toimus 02.11.2022 algusega kell 18.00 Kultuurikeskus Kaja IV korruse koosolekute saalis.
Eskiisi avaliku tutvustusel laekunud ettepanekud ja otsused nendega arvestamise kohta: Eeskiisi avaliku tutvustuse ettepanekud vastustega.pdf

Tutvuge asukohaskeemiga ja asendiplaanidega: Asukohaskeem; Asendiplaan 1;  Asendiplaan 2;  Asendiplaan 3;  Asendiplaan 4;  Asendiplaan 5.    

NB! Tegemist on esmaste joonistega. Projekti kohta tehtud ettepanekuid kaalutakse ning võimalusel arvestatakse nendega edasisel projekteerimisel.

Projekti üldkirjeldus
Käesoleva projekti mahus on ette nähtud koostada rekonstrueerimise projekt Mustamäe II mikrorajooni kvartalisisestele põhiteedele järgmistes lõikudes:
1.    Kultuurikeskus Kaja E. Vilde tee juurdepääsust kuni Kadaka teeni.
2.    Esimeses punktis nimetatud teest kuni Kadaka tee 175 kortermajani, koos nimetatud tee otsast Kadaka teeni minevate jalgteedega.
3.    Esimeses punktis nimetatud teest kuni E. Vilde tee 128-ni.
4.    Kadaka teest kuni Kadaka tee 157 kortermajani, koos Kadaka tee 155 esise alaga.
5.    Kadaka tee 120 kooliga külgnev parkla.
6.    Ehitajate tee lääne poolsel küljel paiknev kergliiklustee E. Vilde teest kuni Ehitajate tee 91a juurdepääsuni.
7.    Kadaka parkmetsa teed.
Kõikidel põhiprojekti mahus lahendatavatel teelõikudel on lisaks tee-ehitusprojektile ette nähtud koostada rekonstrueerimise projekt olemasolevatele vee- ja kanalisatsioonitrassidele, lahendada sademevee juhtimine ning projekteerida kaasaegne tänavavalgustus.

Sõiduteed
Projekteeritud sõiduteed paiknevad olemasolevates asukohtades. Liikluskorraldus valdavalt ei muutu. Liikluse rahustamiseks on ristmike kohtades viidud tee telg nihkesse, et likvideerida kvartalisisesed sirged teekoridorid. Kohtadesse, kus ruum telgede nihutamist ei võimalda on projekteeritud künnised või tõstetud ristmikud.
Ristmike pöördegeomeetria valikul on lähtutud arvutusliku prügiauto manööverdusvajadusest. Prügiauto pöördekoridor on ligikaudu samaväärne ka kaubaauto (kolimisauto) manööverdusvajadusega.
Sõiduteed on projekteeritud asfaltbetoonkattega. Teekatte laius on kahesuunalistes lõikudes valitud 4,5m. Ühesuunalistes lõikudes 3,5m. Teekate on projekteeritud ühepoolse põikkaldega 2,5%. Kalde suund sõltub maapinna loomulikest kalletest ja sademevee suunamise tehnoloogilistest võimalustest, mis täpsustuvad järgmistes projekteerimise etappides. Sõidutee katend täpsustub järgmistes projekteerimise etappides.

Parkimistaskud
Parkimistaskud on projekteeritud muruvuugiga betoonkivisillutiskattega, mis võimaldab sademeveel dreenida läbi katte. Teega pikisuunas paiknevate parkimistaskute haljasala poolsele küljele on projekteeritud 30cm laiune betoonplaatidest murukaitseriba.
Pikisuunaliste parkimistaskute pikkus on 6m ja laius 2,5m. Risti ja diagonaalis paiknevate parkimistaskute laius on 2,6m ja pikkus 5m.
Parkimistaskute ja sõidutee vahele on projekteeritud äärekivi kõrgusega 0cm. Parkimistaskute tagumisele küljele on projekteeritud äärekivi kõrgusega 8cm.

Jalg- ja jalgrattateed
Kõikidele käesolevas projektis kajastuvatele põhiteedele on projekteeritud eraldiseisev asfaltbetoonkattega jalg- ja jalgrattatee. Jalg- ja jalgrattateede ristumiskohtadesse sõiduteede või mahasõitudega üldjuhul äärekive ei projekteerita.
Katend jalg- ja jalgrattateedel vastab Tallinna kergliiklustee tüüpkatendile. Pargialadel on kasutatakse katendi pealmise kihina graniitsõelmeid. Olemasolevad asfaltkattega pargiteed on kavandatud säilitada asfaltkattega. Asfaltkattega teede servadesse äärekive ei projekteerita. Sõelmetest ja betoonkividest kattega teedel kasutatakse konstruktiivsete ääristena metall- või plastikääriseid.
Põhisuundade jalg- ja jalgrattateed on projekteeritud laiusega 2,5m. Muud välja kujunenud jalakäijate liikumissuunad, mis käesoleva projekti alasse jäävad, on projekteeritud laiusega 2,0m.
Jalg- ja jalgrattateed on projekteeritud ühepoolse põikkaldega 2%. Põikkalde suund sõltub konkreetse asukoha maapinna olemasolevates loomulikest kalletest. Üldine põhimõte jalg- ja jalgrattateede põikkalde suuna valikul on, et põikkalde laskuv suund on hoonetest eemale.

Puhkekohad
Projekteeritavate jalg- ja jalgrattateede äärde kavandatakse pinkide ja prügikastidega varustatud puhkekohad. Puhkekohtade arv ja paigutus täpsustub edasistes projekteerimise etappides.

Liiklusohutuse taseme parandamiseks ettenähtud abinõud
Käesoleva projektiga on kavandatud järgmised liiklusohutust parandavad liikluskorralduse muudatused:
•    Liikluskorraldus jääb valdavalt samaks. Kiiruspiirang kvartalis on 20 km/h.
•    Kvartalisisestele põhiteedele rajatakse eraldiseisvad jalg-ja jalgrattateed.
•    Kultuurikeskus Kaja parklast väljuvatele sõidukitele luuakse uus pääs E. Vilde teele, läbi E. Vilde tee 130a kinnistu. Selle tulemusel ei pea sõidukid läbima Maxima kaupluse kauba laadimise estakaadi esist, kus nähtavused on piiratud ning on oht kaupluse töötajatele.
•    Rajatakse nõuetekohased parkimistaskud ja korrastatakse projektala üldine liikluskorraldus. Parkimiskohtade täpne arv ja paigutus täpsustub edasistes projekteerimise etappides.
•    Sõidukiiruse piiramiseks rajatakse kvartalit läbivale põhiteele nihutatud ristmikud ja „šikaanid“. Lisaks rajatakse täiendavaid teekünniseid.
•    Parendatakse sademevete ärajuhtimist teemaalt;
•    Projekteeritakse uus nõuetekohane teevalgustus.

Bussipeatused
Käesoleva projektiga on ette nähtud rajada nõuetekohane bussipeatus E. Vilde tee Nõmme suunale. Peatusesse on projekteeritud asfaltkattega bussiooteplatvorm. Ooteplatvormi pikkus on 41 meetrit, mis võimaldab peatuses peatuda korraga kahel liigendbussil. Bussipeatusesse rajatakse Tallinna tüüpne bussiootepaviljon ning valmidus ühistranspordi reaalaja infotabloo paigaldamiseks. 

Haljastus
Olemasolevaid puid säilitatakse maksimaalselt, täiendava haljastuse lahenduse koostab maastikuarhitekt järgmises etapis arvestades ka avalikustamisel tehtavaid ettepanekuid.