Kui alustada inimtegevuse vanematest jälgedest, siis on huvitav teada, et sellel alal elasid inimesed juba muinasajal. 19. sajandi lõpus leiti Mustamäe tuiskliiva alt tulekivist nooleots ja nuga. 1927. aasta arheoloogilistel kaevamistel tuli päevavalgele tuleasemest pärinev puusüsi ning hulk lihtsaid dekoorita keraamikat. Kütinduse ja kalandusega tegelevate inimeste laagrikoha vanuseks on vähemalt 4000 aastat.

Sajandeid hiljem asus tänapäeva Mustamäe linnaosa kohal Kadaka küla. Aja jooksul see küla laienes, kuid seegi piirnes tänapäeva Mustamäe territooriumiga. 1930. aastate lõpus ulatusid Kadaka küla maad Mustamäe tänava piirkonnas Linnu tee lähistele, Sõpruse pst. juures Sipelga tänava kanti ning Nõmme tee ääreni asusid Kadaka küla põllud. Lääneosas ulatusid Kadaka küla maad praeguse Mäealuse tänava ning Astangu kanti.

Esimesed kirjalikud andmed Kadaka külast pärinevad 1686. aastast, kui Tallinna linnasarase piiride kirjeldusel on tähistatud Harku järvest kagus asunud küla “Kaddaka”. Samuel Waxelbergi 1688. aasta Tallinna sarase plaanil on juba tähistatud Kadaka küla (“Kadaka Byy”) ning mõned taludki “Kadaka Jurry” ja “Kadaka Tomas”. Küla keskosas asus Kadaka talu ja võimalik, et see oli omal ajal kogu küla algtuumik. Holmbergi 1689. aasta linnaplaanil on nimetatud Kadaka mõisa külaga koos (Kadaka Hof).

Üheks kuulsamaks talupidajaks oli Juhan Ploompuu, kes pärast mõisavalitseja ameti pidamist Venemaal tuli 1903. aastal tagasi Eestisse, abiellus ning ostis Kadaka külast 20 hektarit täiesti metsikut soomaad, kuhu visa tööga rajas korraliku väiketalu “Rahula”. Alustada tuli tal kuivenduskraavide rajamisega ning maa puhastamisega suurtest raudkividest ja võsast. J. Ploompuu rakendas oma talus Venemaal omandatud väetamise kogemusi. Tulemused olid head ning ta õhutas Tallinna Põllumeeste Seltsis teisigi teadlikumalt väetist kasutama.

Kuna Kadaka küla asus Tallinna külje all, siis oli mõistetav Tallinna turu nõuete arvestamine. Eeskätt spetsialiseeruti kapsa ja porgandi kasvatamisele. Köögivilja kasvatamine võimaldas tolleaegses mõistes korralikult teenida ka 3-6 ha suurustel väiketalunikel. Oma pere jõududega ei tulnud porgandite rohimise ja harvendamise, kapsaste, peetide ja kaalikate kõplamisega ning juurviljakoristamisega ja teiste töödega toime aga isegi väiketalud. Siin aitas linnalähedus ning Kadaka küla juurviljakasvatajad palkasid linnarahvast tunni- ja päevatöölistena hooajatöödeks. Juurviljamüügi kõrval oli Kadaka küla elanikele teiseks põhiliseks sissetulekuallikaks piima müük.

Kadaka küla ei jätnud puutumata sõdade, okupatsioonide ja revolutsioonide tormilised aastad. Paraku on nende aastate kohta seni vähe andmeid. Sageli iseloomustavad üht või teist aega tagasihoidlikuna näivad detailid. Näiteks kui Juhan Ploompuu  oli 1917. aastal valla miilitsa ülemaks, piisas sellest, et ta nõudis vene madrustelt nende poolt hobuste söötmiseks võetud rukki eest tasu, kui omavoliga harjunud sõjaväelased oleksid ta äärepealt kirvega maha löönud. Teiseks detailiks võiks tuua 1919. aastast külas säilinud muusikariistade, noodikogude ja raamatute nimekirja, millest selgub, et Juhan Ploompuul oli kodus 100 noodivihikut, harmoonium ja klaver ning 320 raamatut, neist 150 eestikeelset, 120 venekeelset ning 50 saksakeelset.

1930.aastate lõpus elas Kadaka külas kokku umbes 400 elanikku. Kadaka külal oli palju tõuse ja langusi. Nagu teisteski külades hakkasid rängad muutused toimuma pärast 1940. aastat. Küla elanikkond vähenes tasapisi. Vaatamata sellele, et Kadaka küla inimestele jäeti 600 m2 suurused juurviljapõllud ja ülejäänud põllusaadusi oli võimalik turul müüa, eelistasid noored linna asuda. Tallinna piir laienes aastate jooksul ning Kadaka küla maad liideti linnaga. Omaette küsimuseks on see, millal kinnistus nendel aladel Mustamäe nimi, sest sellenimeline asula oli tükk maad eemal, praeguse Vana-Mustamäe kohal. Esimesed märgid Mustamäe nime kasutamisest piirkonna kohta pärinevad praegustel andmetel II maailmasõja ajast. 1950.aastatel rajati praeguse Sääse mikrorajooni kohale, sellesse piirkonda, kus praegu asub trollibussi park, Mustamäe aiand. Küllap need nimepanekud olid määravad, miks 1960.aastatel alustatud uuselamurajoon kandis Mustamäe nime.

Autor: Robert Nerman