Liigu sisu juurde
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Seikluskasvatusest

Seikluskasvatusest

Lapsed on oma loomult nii füüsiliselt kui vaimselt aktiivsed, sestap tähendab liikumine lapse jaoks õppimisvõimalusi. Eluterve tutvumine maailmaga tähendab seda katsuda, maitsta, kuulata... Ta õpib kogu kehaga end asjadega füüsiliselt suhetesse asetades. 

Kogemusliku õppimise viis iseenesest ei ole midagi uut. Isiksuslikku kasvu läbi elamuste rõhutas juba XX sajandi alguse reformpedagoogika. 

John Dewey "tegemisel õppimise" printsiibi kohaselt on haridusasutuse ja õpetaja rolliks pakkuda lapsele elamusi ja kogemusi, mida saaks siduda eelnevate kogemustega. Need hangitakse aistingute läbi ja kujundatakse mõtlemise läbi indiviidi arendavaks. Õppimine läbi tegevuse võimaldab lapsel endal probleemideni jõuda ja need lahendada. 

David Kolbi kogemusõppe mudel lisab kogetu mõtestamise, niisiis on lisaks vahetule tegutsemisele oluline ka kogetu reflektiivne analüüs.

Ka Johannes Käis rõhutas laste endi üleskerkinud küsimuste tähtsust eluliste kogemuste ja vaatluste põhjal. Õppimine peaks olema lastepärane, eluligidane, huviküllase õpetusega, mis läbi iseseisva töö kasvatab lapse individuaalseid võimeid, arendab meeli, vaimu ja kätt. 

Õues õppimine muutub lasteaiapraktikas tähtsaks metodoloogiliseks vahendiks, mis aitab viia ellu õppekavas sõnastatud eesmärke. Õues õppimisel on võimalik praktiliselt näha esemete, omaduste ja nähtuste omavahelisi seoseid. Õuekeskkonnas õppimise eeliseks on, et kõik meeled on kaasatud, niisiis seome end vahetult olukorraga. 

Seikluskasvatus on osa elamuspedagoogikast, mis püüab toetada inimest oma isiksuse arendamisel ja sel teel parandada ühiskondlikku läbisaamist. Kokkuvõtlikult on seikluskasvatus toimetulekusoskuste õppimine praktiliste harjutuste kaudu. Seikluskasvatuse eesmärk on ennetada õpitud abitust sotsiaalsete ja kommunikatiivsete oskuste näol, kasvatada sotsiaalse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvaid inimesi, kes oskavad näha põhjuslikke seoseid isikliku ja kollektiivse mõtlemise ning tegutsemise vahel. 

Seikluskasvatuslikud tegevused toetavad eelkõige sotsiaalsete ja kommunikatiivsete oskuste arengut ning põimuvad loodushariduslike tegevustega nii linnas kui looduses. Tegevused on sihtgrupile (lastele) kavandatud nii, et töötada tuleb meeskonnana, kus sihile viib teistega arvestamine ja isiklik töö. 

Seikluskasvatus on terviklik lähenemine inimese arengule. Sellele on omane aktiivne tegevus, tulemuste ettearvamatus ja positiivne kogemus, eduelamus. Samuti on seikluskasvatus läbi põimunud Rohelise Kooli programmi põhimõtetega, mille eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks.

Seikluskasvatuse teel on võimalik kogeda ja omandada

  • Rühmatöö oskuseid
  • Õppida tundma kaaslast muutuvas keskkonnas
  • Oskust märgata kaaslast ja teda päriselt kuulata
  • Arendada nii füüsist kui vaimu
  • Julgust avaldada oma arvamust ja enda eest seista.
  • Enesedistslipliini
  • Algatusvõimet ja proovimisjulgust
  • Empaatiat
  • Igakülgset loodusharidust

Seikluse ja mängu ühiste omaduste alusel võib väita, et seiklus on omamoodi mäng ja mäng mingil määral alati seiklus. Seikluses on leitud moodus, kuidas pakkuda inimestele nii vajalikku mängu. Seiklus on aktiivne tegevus, mis puudutab mängija emotsionaalset ja intellektuaalset külge. Nii seiklus kui mäng on vabad tegevused, kus tulemusest olulisemgi on protsess ise.  Seiklusest ja mängust saab emotsioone ja elamusi, seejuures pakuvad nad pinget ja rahuldust, kui tegevus õnnestub.

Kadaka lasteaed kasutab seikluskasvatuse läbiviimiseks alates 2012. a matkamist. Matkal käiakse igal aastaajal, iga kell ja iga ilmaga. Kasutusel on erinevad matkaliigid: vaatlusmatk, koormusmatk, öömatk, suusamatk, ööbimisega matk jne. Olenevalt laste vanusest on matka pikkus ca 4-6 km. Matkade läbiviimisel teeme tulemuslikku koostööd Kaitseliidu Nõmme malevkonnaga, kes õpetavad lastele metsas hakkama saamist ja peamisi "ellujäämisoskusi". 

Matkal tuleb lastel seikluskasvatuse mudeli kohaselt koos ja ühiselt lahendada ettetulevaid ülesandeid (lõkke tegemine, söögi leidmine ja valmistamine, jõe ületamine üle puu, köiega järsakust laskumine...). Seda ei ole võimalik teha üksi, tuleb leida konsensus kaaslastega. Jah, see on raske, vahel isegi väga! Aga ei saa alahinnata rõõmu saavutusest, kui ollakse ühiselt takistused ületatud!

Õpetaja roll matkal on valmistada ette ülesanded ning seejärel olla märkamatu saatja. Ta abistab otseselt vaid siis, kui takistus käib lapsele üle jõu ning tema ülesanne on last innustada ja süstida temasse eneseusku. 

Väärtustame seikluskasvatust kui loodushariduslikku õppimise vormi, mille kaudu lapsed omandavad sotsiaalsed  ja meeskonnatöö oskused. Vaata näiteid seikluslikest õppemängudest.

Loodusbingo

Vaatlusrada

Kotid ritta

Ämblikuvõrk

Taimedetektiivid

Pimekolonn

Vaatlusraam

Sõbra kandmine

Kümmejalg

Mägironimine

Pimerada

Okaspea krabid

Metsa lugemisrada

Palli püüdmine

Varastatud kalamaimud

Aita imekonna

Otsi värve loodusest

Näiteid erinevatest matkadest leiad veel meie videokogust. 

 

 

 

Viimati muudetud 18.03.2024