Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Tallinna Kadaka lasteaia õppekava

Tallinna Kadaka lasteaia õppekava


ÜLDSÄTTED
Koolieelse Lasteasutuse õppekava koostamise aluseks on Koolieelse Lasteasutuse riiklik õppekava. Õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Käesoleva õppekava alusel toimub õppe– kasvatustöö Tallinna Kadaka lasteaias.

Õppekava määrab kindlaks lasteaia
  • Õppe- ja kasvatustegevuse korralduse;
  • Õpikäsituse;
  • Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning eeldatavad tulemused vanuseastmeti;
  • Lapse eeldatavad üldoskused vanuseastmeti.

Koolieelse lasteasutuse õppekava koostamisest võtsid osa lasteasutuse pedagoogid, kaasati lapsevanemad.

Koolieelse lasteasutuse õppekava läbinud lapsele väljastatakse sellekohane tunnistus ja koolivalmiduskaart. Õppekava mitteläbinutele väljastatakse tõend vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse § 16 p 5.

 
  1. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE  EESMÄRGID

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele.

1.1 Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse
kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut mille tulemusel kujuneb lapsel
  • terviklik ja positiivne minapilt;
  • eetiline käitumine ning algatusvõime;
  • esmased tööharjumused;
  • kehaline aktiivsus;
  • arusaam tervise hoidmise tähtsusest;
  • arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.
 
    1. Lasteaia tegevus keskkonnahariduse alal  arendab  lastes
  • põhjalikumat ümbritseva keskkonna mõistmist
    • oma kodukoha tundmist;
    • elusa ja eluta looduse jälgimist;
    • tutvumist meid ümbritseva tehiskeskkonnaga;
  • oma maa ja rahva kultuuri mõistmist-
    • meie rahvuslike tähtpäevade- ja pühade olemusega;
    • kodu, kodupaiga, kodumaa hoidmist ja armastamist.

Visioon: Olla parim lasteaed kodulinnas.
Missioon: Rõõm, uudishimu ja loovus – iga päeva saatjad.
Põhiväärtus: Avatus.

2. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA
2.1 Tallinna Kadaka lasteaed
  1.  Akadeemia tee 66
  2.  6775680
  3.  [email protected]
  4.  Lasteaed alustas tööd 01.03.1967.
  5. Koolitusluba nr 4582HTM, välja antud 30.05.2007 ministri käskkirjaga nr 498.

2.2 Tallinna Kadaka lasteaed on koolieelne munitsipaallasteaed, mis võimaldab koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist kuni seitsmenda eluaastani.

 2.3 Tallinna Kadaka lasteaias on vastavalt Koolieelse Lasteasutuse Seadusele  moodustatud
  • sõimerühmad kuni 3 aastastele lastele;
  • lasteaiarühmad 3-7 aastastele lastele;
  • keelekümblusrühmad;
  • tasandusrühm.

Lasteaias töötab 11 rühma.

2.4 Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti  ja vene keeles.

2.5 Tallinna Kadaka lasteaed on liitunud Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga, Rohelise Kooli keskkonnaprogrammiga, Kiusamisest Vaba programmiga.

2.6 Lastele pakutakse erinevaid võimalusi osalemiseks huviringides.



3.         LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS JA METOODIKAD
3.1  Lasteaias on õppe- ja kasvatustegevus korraldatud õppeaastati. Õppeaasta  algab 1. septembril ning kestab 31. augustini. Suveperioodil personali puhkuseperioodi ajal liidetakse erinevate rühmade lapsi ning viiakse läbi  õppeaasta jooksul läbitud õppeteemasid kinnistavaid tegevusi.

3.2  Õppe- kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused. Päevakavas võib õpetaja teha muudatusi, kui see tuleb kasuks õppe- ja kasvatustöö paremaks läbiviimiseks.

3.3 Iga õpetaja kavandab aastaks oma rühma õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade eesmärgid ja tulemused. 

3.4    Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi eesmärgid vastavalt eelmise õppeaasta tulemuslikkuse analüüsile ja eesmärkide saavutamiseks planeeritavad tegevused. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik st õpetaja võib teha vajadusel muudatusi.

3.5  Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas, kus põhimõtteks on:
  • laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu, mille tulemusel toimuvad muudatused lapse käitumises, hoiakutes, oskustes ning nendevahelistes seostes;
  • arvestatakse lapse individuaalsust ja arengupotentsiaali, teostatakse õppetööd vastavalt tema võimetele, võttes arvesse keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit ning lähtutakse põhimõttest lähemalt kaugemale, lihtsamalt keerulisemale;
  • toetatakse lapse loovust ja iseseisvust;
  • hoitakse ja edendatakse lapse tervist ning rahuldatakse laste liikumisvajadusi;
  • õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, -looduse ja -asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas. Lapsele antakse võimalus vabalt vaadelda ja uurida teda huvitavaid asju, nähtusi, toiminguid ja ta omab võimaluse rakendada saadud teadmised uute kogemuste ja kujutluste saamiseks;
  • tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimumist, tegevusteks vajalikke  vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist;
  • väärtustatakse humaanseid ja demokraatlikke suhteid, õpetatakse last tundma iseennast, oma tundeid ja  motiive mõistma, aidatakse lapsel seada eesmärke ning luua väärtuste süsteem;
  • luuakse tingimused lapse suutlikkuse arendamiseks, antakse lapsele võimalus
    • kavandada oma tegevust, teha valikuid;
    • seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
    • kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
    • arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
    • hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
    • tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega;
  • luuakse  lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustav keskkond, tagades lapsele turvatunde ning pakkudes eduelamusi;
  • kogu tegevus toimub koostöös lasteasutuse ja kodu vahel. Lapsevanemad kaasatakse rühma tegemistesse ning lasteaia tegevus on vanemale avatud;
  • väärtustatakse lapse kodu, kodukohta, eesti kultuuritraditsioone, rahvuslikke tähtpäevi, jälgitakse aastaaegade vaheldumist ning arvestatakse teiste kultuuride eripäraga;
  • lapse arengu toetajateks on hästi toimiv meeskond.
3.6 Rühma õppe- ja kasvatustöö viiakse läbi lõimitud üldõppena, kus kasutatakse erinevate metoodikate elemente (projektõpe, avastusõpe, seikluskasvatus, Kiusamisest Vaba, Hea Algus).

4. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, PÕHIMÕTTED,  SISU JA LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI

Tallinna Kadaka lasteaia õppe- ja kasvatustöö aluseks on lõimitud igapäevategevused, kus luuakse lapsele igakülgseks arenguks soodsad tingimused.
Õppe- ja kasvatustegevuse seovad tervikuks lapse elust ja ümbritsevast       keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja –tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest.
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine-kõnelemine, lugemine-kirjutamine, vaatlemine-uurimine, võrdlemine- arvutamine, kunstitegevused, liikumis- ja muusikategevused.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse kuues valdkonnas:

            1) mina ja keskkond;
            2) keel ja kõne, sh eesti keel kui teine keel;
            3) matemaatika;
            4) kunst;
            5) muusika;
            6) liikumine.
 

4.1 VALDKOND MINA JA KESKKOND

4.1.1  Valdkonna Mina ja keskkond  eesmärgiks on, et laps:
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;
2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;
3) väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone;
4) väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult;
5) väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
6) märkab nähtusi ja muutusi looduses.


4.1.2 Valdkonna Mina ja keskkond sisu:
1) sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti rahva tähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine;
2) looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele;
3) tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus, virtuaalkeskkond.

4.1.3 Valdkonna Mina ja keskkond  kavandamise põhimõtted
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatust;
2) suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid;
3) lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust;
4) suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema;
5) suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma.



4.1.4 Lapse arengu eeldatavad tulemused Mina ja keskkond õppekava läbimisel vanuseti
 
Teema Kuni 3 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 3-4 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 4-5 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 5-6 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 6-7 aastase lapse eeldatavad tulemused
Mina Tunneb ära end peeglis ja fotol. Teab oma ees- ja perekonna-nime.
Vastab küsimusele, kas poiss või tüdruk.
Ütleb oma vanuse või näitab seda sõrmedel.
Teab, milline ta on  (poiss, tüdruk, vanus, välimus).
Ütleb  ees- ja perekonna- nime.
Teab,  milline ta on (poiss, tüdruk, vanus, välimus).
Oskab enda tundeid sobivalt väljendada.
Tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huvisid jms.
Perekond ja sugulased Teab, mis on perekond- ema isa, vend õde. Nimetab pereliikmeid.
Teab õdede, vendade nimesid.
Nimetab, kes kuuluvad perekonda ja teab vanavanemaid Kirjeldab oma perekonda. Teab oma pereliikmete nimesid. Kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone.
Kodu Teab, mis ja kes on kodus. Teab oma kodu ja pereliikmeid. Teab oma kodu ja pereliikmeid.
Teab ema ja isa töid kodus.
Oskab kirjeldada oma kodu.
Nimetab kodu asukoha.
Kirjeldab pereliikmete tegevusi ja oma kohustusi.
Oskab kirjeldada oma kodu ja kodukohta.
Teab kodust aadressi ja telefoni.
Lasteaed Teab oma lasteaia rühma ja mängu- väljakut. Oskab nimetada rühma nime.
Suudab leida oma koha rühmas. Nimetab esemeid rühmas. Nimetab kaaslased.
Oskab nimetada lasteaia ja rühma nime.
Teab lasteaias töötavaid inimesi.
Nimetab lasteaia nime.
Oskab kirjeldada oma tegevusi ja mänge.
Teab lasteaia
töötajate tegevusi.
Teab võõras ja ühine tähendust.
Teab lasteaia aadressi, lasteaia töötajate  erinevaid ametinimetusi ja ametite vajalikkust.
Kirjeldab lasteaia ümbrust, teab rühmareegleid ja traditsioone.
Kool




 
        Teab kooli kui õppimise kohta.
Oskab kirjeldada, mille poolest lasteaed erineb koolist.
Ametid, elukutsed, töö Teab ema, isa ja lapse ülesandeid ja toimetusi kodus.
Matkib lihtsamaid töövõtteid.
Nimetab pereliikmete koduseid toimetusi.
Matkib lihtsamaid töövõtteid.
Asetab töövahendid kokkulepitud kohta.
Teab pere tööülesandeid kodus, väljaspool kodu.
Teab lasteaia töötajate ülesandeid.
Oskab nimetada vanemate ameteid.
Kirjeldab üldtuntud elukutseid.
Põhjendab vahendite korrastamise vajadust.
Nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid.
Mõistab töö ja vastutuse tähtsust.
Oskab selgitada raha otstarvet.
Kodumaa teised rahvused Eestis Teab,  mis on sünnipäev. Teab, mis on sünnipäev.
Osaleb tegevustes kodumaale tähtsatel päevadel (kaunistamine, laulmine, peoriided jm).
Leiab lipu värvid.
Tunneb Eesti  lippu.
Nimetab rahvusi oma rühmas.
Teab oma rahvust ja keelt ning tähtsamaid sümboleid.
Oskab nimetada, millal heisatakse riigilipp.
Oskab nimetada erinevaid rahvusi oma kodukohas.
Nimetab Eesti riiklikke sümboleid.
Teab kodulinna sümboleid.
Oskab kaardilt näidata oma kodukohta.
Teab Eesti Vabariigi presidendi nime.
Oskab nimetada teisi rahvusi, keeli, kombeid traditsioone.
Teab Eesti naaberriike.
Täht-
päevad pühad ja kombed
Teab, mis on  sünnipäeva pidu. Räägib oma sünnipäevast. Vastab pühadega seotud küsimustele. Teab rahvuslikke tähtpäevi ja osaleb nende tähistamisel. Oskab kirjeldada tähtpäevi peres.
Oskab kirjeldada tuntumaid rahvakombeid
Teab eesti rahva kombeid ja traditsioone.
Teab tähtpäevi ja nende tähistamise vajalikkust.
Oskab kirjeldada tähtpäevade tähistamist kodus ja lasteaias.
Oskab nimetada riiklikke pühi ja nendega seotud traditsioone.
Üldinimli- kud väärtused.
Üld-tunnusta-tud käitumis-reeglid
Teab, mis on hea, mis on halb. Teab hea, halb tähendust.
Meeldtuleta-mise korral tervitab, jätab hüvasti, tänab, palub.
Oskab arvestada mängukaas-lasega, andestada. Oskab nimetada sõbra positiivseid omadusi.
Oskab sõpra lohutada.
Oskab andeks paluda ja -anda
Oskab luua ja hoida sõprussuhet.  Teab, mis on sõprus, oskab kirjeldada sõbraks olemist ning sõber olla.
Kirjeldab tundeid tülitsedes ja leppides.

Teab mõisteid: ausus, austus. Oskab järgida käitumisreegleid.
Mõistab vastutust oma tegude eest.
Suhtumine erinevustes-se Oskab nimetada lapse ja täiskasvanu- te erinevaid vajadusi. Teab, et laps käib lasteaias, ema/ isa tööl. Oskab nimetada/ kirjeldada pereliikmete erinevaid rolle ning  erinevaid vajadusi. Oskab kirjeldada ennast ja oma sõpru.
Oskab nimetada hea käitumise tavasid.
Oskab kirjeldada inimeste erinevusi. Oskab nimetada tervisega seonduvaid abivahendeid. Oskab arvestada oma arvamustest ja huvidest erinevate arusaamadega.
On teadlik erinevatest erivajadustest  ning oskab abi pakkuda.
Digitehnoloogia       Oskab kasutada tehnoloogilisi mänguasju ja meediavahendeid. Oskab tegevustes kasutada tehnoloogilisi vahendeid, peab silmas enda ja teiste turvalisust. Tunneb eakohaseid probleemilahenduse ja programmeerimise algtõdesid.
Tunneb eakohaseid turvalise internetikasutuse põhimõtteid.
Ehitised Teab, mis on kodu.
Oskab nimetada maja, aeda jm.
Tunneb ära oma kodu ja lasteaia ning teenindus- asutused. Tunneb kodumaja, kodutänavat. Oskab kirjeldada kodumaja omapära.
Oskab nimetada erinevaid ruume lasteaias ning teab nende otstarvet.
Oskab kirjeldada vanaaja kodu ja selle sisustust, teab kõrvalhooneid.
Oskab nimetada maja ehituseks vajaminevaid materjale.
Oskab nimetada teenindusasutusi, teab nende vajalikkust.
Oskab nimetada kodukohta ümbritsevaid asutusi.
Kodu-masinad Oskab küsimise korral osutada kodumasi-natele/ nimetada kodumasi-naid. Oskab nimetada kodumasinaid ja elektroonikat. Oskab nimetada kodumasinad ja teab nende otstarvet. Oskab kirjeldada kodumasinaid ja –elektroonikat ning teab nende otstarvet ja ohte. Oskab kirjeldada kodumasinaid ja – elektroonikat, teab nende  otstarvet ja nendega seotud ohte.
Teab ja oskab kirjeldada põllutöömasinad, teab nende otstarvet.
Sõidukid Oskab küsimise korral eristada suurt ja väikest autot. Oskab küsimise korral  nimetada  erinevaid sõidukeid (auto, rong, buss, lennuk, laev, tramm, troll). Oskab eristada liiklus-vahendeid tulenevalt nende liikumiskohast Oskab kirjeldada erinevaid sõidukeid ja teab nende otstarvet. Oskab nimetada ja kirjeldada erineva töö tegemiseks vajalikke sõidukeid (kraanaauto, prügiauto, teerull jne)
 
Jäätmed Teab, et prahti maha ei visata. Teab, kuhu viia prügi/prahti (prügikast, prügikott, ämber). Teab, kuhu viia prügi/prahti (prügikast, prügikott, ämber).
Teab, mis on säästlik tarbimine.
Mõistab prügi sorteerimise vajalikkust. Teab, miks on vaja prügi sortida (paber, plast, patareid ).
Oskab kirjeldada asjade korduva kasutamise võimalusi.
Mõistab asjade säästliku kasutamise vajalikkust.
Tervise väärtus- tamine Valitseb oma keha, liigub juhendamisel kaasa.
 
Teab, mis on tervisele kasulik. Oskab nimetada tervisele kasulikke tegevusi. Oskab nimetada tervist hoidvaid tegevusi. Teab, mis on terve olemine.
Oskab kirjeldada, kuidas hoida tervist.
Teab, mis kahjustab tervist.
Hammaste tervis Teab pesemisega seotud mõisteid. Teab hammaste hooldamise vahendeid.
Oskab harjata hambaid täiskasvanu abiga.
Teab,  miks ja millal tuleb pesta hambaid.
Oskab harjata hambaid täiskasvanu juhendamisel.
Oskab harjata iseseisvalt hambaid.
Oskab nimetada hammaste tervise jaoks vajalikke tegevusi (hammaste pesemine, tervislik toitumine, arsti kontroll jne).
Järgib isikliku hügieeni nõudeid, sealhulgas hammaste hoidmist ja hooldamist.
Tervislik toitumine Oskab nimetada mõningaid toiduaineid. Oskab nimetada toiduaineid. Oskab nimetada toiduaineid ja jooke, mida tuleks süüa iga päev. Oskab nimetada tervisele kasulikke ja kahjulikke toiduained/toite Oskab nimetada, milliseid toiduaineid on iga päev vaja süüa rohkem, milliseid vähem, et olla terve.
Inimkeha tundmine Oskab osutada küsimise korral peale, kätele, jalgadele, silmadele, suule, ninale, kõrvadele. Oskab nimetada inimese näo- ja kehaosi. Oskab nimetada näo ja kehaosi .
Teab puhtuse vajalikkusest.
Oskab nimetada kehaosi ja teab nende vajalikkusest. Oskab selgitada, mis on kopsude ja südame olulisem ülesanne ning teab, millised tegevused aitavad neid hoida tervena.
Ohutus ja turvalisus Teab mõiste ei tohi  tähendust
ja käitub vastavalt (see on ohtlik).
Teab/oskab nimetada esemeid, mis võivad olla ohtlikud. Oskab nimetada esemeid ja kohti, mis võivad olla ohtlikud. Oskab nimetada olukordi, esemeid, kohti, mis võivad olla ohtlikud.
Oskab nimetada tegevusi, mis võivad olla ohtlikud.
Mõistab, miks õnnetuse korral tuleb pöörduda täiskasvanu poole.
Teab ja oskab selgitada, miks ei tohi võõrastega kaasa minna.
Teab ja tunnetab ümbritsevaid ohte.
Teab, millised on turvalise käitumise reeglid erinevates situatsioonides.
Nimetab hädaabinumbri ja oskab seda kasutada.
Teab ja kirjeldab, kuidas tegutseda ohuolukordades.
Selgitab,  kuidas käituda eksinuna.
Kodukoha loodus: veekogud, kodupaiga mets- ja kodu-loomad taimed, seened ja putukad Oskab osutamise korral nimetada metsa, muru, lille, puud.
Tunneb rõõmu looduses viibimisest.
Oskab nimetada õuealal kasvavaid 2-3 puud. Oskab eristada leht- ja okaspuid, neid nimetada.
Tunneb tuntumaid  taimi, seeni.
Oskab nimetada oma kodukoha olulisemat veekogu.
Oskab nimetada tuntumaid seeni ja kirjeldada neid, mis kasvavad kodukoha metsas.
Oskab kirjeldada kodukoha loodust, nimetada ning iseloomustada metsloomi, koduloomi putukaid.
Oskab nimetada teravilju, mida kasutatakse söögiks.
Loomad erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv, areng Oskab osutada tuttavale loomale, linnule.
Oskab vastata küsimusele, kus elab nt koer, hunt.
Oskab nimetada tuttavat looma ja tema kehaosi.
Nimetab tuttavat lindu.
Nimetab mõnda kodu- ja metslooma.
 
Oskab nimetada ja kirjeldada tuttavat looma, lindu. Oskab nimetada tuttavat looma, lindu, kirjeldada nende välimust ja öelda, kus nad elavad. Oskab kirjeldada kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi.
Teab, mida toovad kaasa muutused looduses taime- ja loomariigile.
Putukad erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus Oskab näha ja olla ettevaatlik õues olevate erinevate putukate suhtes. Oskab nimetada tuttavaid putukaid (lepatriinu, sipelgas, mesilane).
 
Tunneb pildilt ära erinevaid putukaid ning teab nende elupaiku. Oskab nimetada ja kirjeldada erinevaid putukaid, teab nende elupaiku. Tunneb ja oskab kirjeldada erinevaid putukaid, nende elupaiku.
Taimed: erinevad kasvukohad ja vajadused, välimus, kasv, areng Eristab lille ja puud.
Oskab küsimise korral nimetada tuttavaid puu- ja aedvilju.
Oskab osutamise korral nimetada tuttavaid lilli.
Oskab nimetada tuttavaid puu- köögivilju, puid, lilli. Oskab nimetada  ja eristada puu- köögivilju.
Oskab nimetada ja eristada põllu- ja aialilli.
Oskab nimetada ja kirjeldada tuttavaid puu- ja köögivilju ning põllu- ja aialilli. Oskab nimetada ning kirjeldada aias ja metsas kasvavaid taimi, marju, puid.
Öö ja päev, nende vaheldu mine ja sellega seotud muutused looduses Eristab ööd ja päeva. Oskab küsimise korral nimetada ja  kirjeldada ööd ja päeva. Eristab ning nimetab päeva ja ööd ning seostab enda tegevusega. Eristab ning  nimetab päeva ja ööd ning seostab enda ning loomade ja lindude tegevusega. Kirjeldab oma sõnadega loodust ja inimesi erinevates tsüklites: ööpäev, nädal, aastaring.
Aastaajad: nende vaheldu-mine ja sellega seotud muutused looduses ning loomade ja inimeste tegevuses Eristab ilmastiku nähtuseid (aastaaegade erinevaid tunnuseid- lumi, päike jm.) Oskab nimetada talve ja suve iseloomulikke nähtusi. Oskab nimetada  aastaaegu Oskab nimetada aastaaegu ja neid iseloomustada. Seostab muudatusi looduses aastaaegade vaheldumisega ning oskab neid kirjeldada.
Oskab nimetada inimeste  tegevusi olenevalt aastaajast.
Oskab nimetada loomade  tegevusi olenevalt aastaajast.
Ilmastik. erinevad ilmastiku-nähtused Eristab ilmastiku- nähtuseid Oskab nimetada erinevaid ilmastiku-
nähtuseid.
 Eristab oskab ja nimetada ilmastiku- nähtuseid. Oskab nimetada ilmastiku-nähtuseid ja kirjeldada neid.
Teab õhu vajalikkusest.
Selgitab ilmastikunäh-tuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;
Inimese mõju loodusele, loodushoid, säästev areng Teab, et midagi maha ei visata. Leides looduses prahti,  toob selle kokkulepitud kogumiskohta (prügikast, prügikott, ämber).
Teab, et lilli nopitakse vajadusel ja pannakse vaasi.
Teab, et inimene saab abistada talvel loomi ja linde.
Teab, kuidas hoolitseda toalillede eest.
Mõistab joogi-vee ja elektri targalt tarbimise vajalikkust.
Teab, et inimene saab talvel loomi aidata.
Mõistab, miks on vaja istutada puid ja põõsaid ja taimi.
Oskab hoida enda umber puhtust.
Suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning käitub keskkonna- sõbralikult.
Kirjeldab, millised on inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud loodusele.
Teab, kuidas loomi talvel aidata.
Teab, kuidas viga saanud või inimese hüljatud looma aidata.
Teab prügi sorteerimise vajalikkusest ning oskab sortida lihtsamat prügi.
Valguse, tempera-tuuri, vee, õhu ja toitainete tähtsus taimedele ja loomadele Teab vee tähtsust taimedele. Teab, et inimesed, taimed ja loomad vajavad kasvamiseks vett ja toitu. Teab erineva temperatuuri mõju inimesele, taimedele, loomadele (külm- soe). Oskab kirjeldada erineva temperatuuri mõju taimedele, loomadele ja inimestele. Oskab selgitada valguse, temperatuuri, vee, toitainete ning teab õhu tähtsust taimedele, loomadele ja inimestele.
Valgusfoor ja tänava ületamine Eristab valgusfoori tulesid (osutab/nimetab). Teab valgusfoori tulede tähendust.
Teab mõisteid sõidu- ja kõnnitee.
Teab valgusfoori tulede tähendust.
Oskab ületada tänavat jälgides valgusfoori tulesid, sebra.
Teab valgusfoori tulede süttimise järjekorda ning nende tähendust.
Teab, kuidas sõiduteed ületada.
Oskab ületada jalgrattaga sõiduteed.
Teab hädaabi numbrit 112.
Oskab kirjeldada oma koduteed kodust lasteaeda.
Teab, kuidas ületada ristmikku.
Teab liiklemise erinevusi maal, linnas.
Oskab kasutada hädaabi numbrit 112.
Liiklus-märgid Eristab valgusfoori tulesid (osutab/nimetab). Teab liiklusmärkide tähtsust. Oskab nimetada enimkasuta-
tavaid liiklusmärke.
Teab liiklusmärkide tähendust. Teab, kuidas käituda ühissõidukist väljudes.
Teab rattaga, rulluiskudel ja rulaga sõitmise nõudeid.
Sõidukid Eristab liiklus-vahendeid ja eriotstarbeli-si sõidukeid (osutab/nimetab).
.
Nimetab liiklus- vahendeid ja eriotstarbelisi sõidukeid.
 
Teab liiklus
vahendite erinevusi ning eriotstarbeliste sõidukite ülesandeid ja tähtsust.
Teab, kuidas ühissõidukis käituda.
Oskab nimetada eriotstarbeliste-le sõidukitele iseloomulikke tunnuseid ja nende abi inimestele. Oskab rühmitada eriotstarbelisi sõidukeid vastavalt nende kasutusalast.
Mõistab transpordi vajalikkusest inimestele.
Helkur, turvatool ja -vöö Tunneb helkurit. Teab helkuri kasutamise vajalikkust. Teab helkuri ja turvavöö vajalikkust. Mõistab turvavöö ja turvatooli vajalikkust sõidukis.
Oskab kirjeldada liiklemise ohtusid erinevates ilmastiku-oludes. Oskab selgitada kus ja kuidas helkurit kanda.
Mõistab turvavöö ja turvatooli vajalikkust sõidukis.
Oskab kirjeldada liiklemise ohtusid erinevates ilmastiku-oludes. Oskab selgitada kus ja kuidas helkurit kanda.

4.2 VALDKOND KEEL  JA  KÕNE


4.2.1 Valdkonna Keel ja kõne eesmärgiks on, et laps:
1) tuleb toime igapäevases suhtlemises;
2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;
3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused.
 
4.2.2  Valdkonna Keel ja kõne sisu:
1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;
2) suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;
3) lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.

4.2.3 Valdkonna Keel ja kõne põhimõtted
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel;
2) peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõnelda; laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga;
3) suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse žanriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist;
4) õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult;
5) mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt.




4.2.4 Lapse arengu eeldatavad tulemused Keel ja kõne õppekava läbimisel vanuseti
 
Sisu-plokid Kuni 3 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 3-4 aastase
lapse arengu eeldatavad tulemused
4- 5aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 5- 6 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 6- 7 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused
Suhtle-mine Suhtleb täiskasva-nuga
esemetega tegutsemise ajal.
Kasutab suheldes mitte-verbaalseid vahendeid (osutamist) koos üksikute sõnadega.
Vastab täiskasvanu küsimusele ja korraldusele tuttavas situatsioo-nis.
Osaleb dialoogis: esitab küsimusi, väljendab oma soove ja vajadusi, vastab vajaduse korral rohkem kui ühe lausun-giga.
Kommen-teerib enda ja kaaslase tegevust 1-2 lausungiga.
Mõistab teksti, mis on seotud tema kogemuse ja tegevusega.
Kasutab õigesti mõningaid viisakus-väljendeid.
Loeb peast või kordab järele 1-2 realist luuletust.
Algatab ise  suhtlust.
Suhtleb  eakaaslastega koostegevuses.
Kommenteerib enda ja kaaslase tegevust (räägib, mida tehti 2-3 lausungiga).
Räägib 2-3 lausungiga mõnest hiljuti kogetud emotsionaalsest kogemusest.
Jutustab pildiseeria järgi, öeldes iga pildi kohta ühe lausungi. Kasutab erinevat intonatsiooni ja hääletugevust sõltuvalt suhtluse märgist (teatamine,
küsimine, palve jm.)
Kasutab õigesti mõningaid viisakus-väljendeid.
Algatab ja jätkab täis-kasvanuga dialoogi ka väljaspool tegevus-situatsiooni, nt vahetab vesteldes muljeid oma kogemuste põhjal, esitab tunnetus-liku sisuga küsimusi (nt miks ta nii tegi? Kuidas teha?).
Kasutab rollimängus erinevat intonat-siooni ja hääle-
tugevust.
Kasutab õigesti mõningaid viisakus-väljendeid.
Kirjeldab täiskasvanu abiga olupilti ja annab edasi pildiseerial kujutatud sündmust.
Annab kuuldud teksti sisu edasi täiskasvanu suunavate küsimuste abil.
Jutustab nähtust, tehtust ja möödunud sündmus-test 3-5 lausungiga (nt mida ta tegi kodus pühapäeval)
Loeb peast kuni 4 realisi liisusalme/
luuletusi.
Mõistab teksti, mis pole otseselt seotud tema kogemusega.
 
Räägib iseendast ja esitab küsimusi täiskasvanu kohta (nt kus ja kellega ta   elab? Kas tal on lapsi?)
 Mõistab suhtlemisel nalja, narritamist.
Püsib teemas, vajaduse korral läheb kaasa teiste algatatud teema muutusega.
Annab edasi kuuldud teksti (nt muinasjuttu) sündmuste järgnevust, põhjusi ning tegelaste käitumist täiskasvanute suunavate küsimuste/korralduste abil.
Jutustab pildi või kogemuse põhjal seotud lausungitega.
Jutustades seob lausungeid peamiselt sõnadega ja siis, siis, ja.
Suunab kõnega kaaslaste tegevust ja oskab anda sellele hinnanguid.
Kasutab dialoogis erinevaid suhtlus-
strateegiaid (nt veenmine, ähvardamine) sõltuvalt suhtluse eesmärkidest.
Valib intonatsiooni ja sõnu olenevalt kaassuhtlejast (laps, täiskasvanu ja/või suhtlusolukorra-st (kodu, võõras koht).
Mõistab kaudseid ütlusi (nt ruumis on aken lahti; otsest ütlust: pane aken kinni;  kaudset ütlust: mul on jahe).
Jutustab olu- ja tegevuspiltide järgi, kirjeldab tuttavaid esemeid ja nähtusi, andes edasi põhisisu ning olulised detailid.
Jutustamise ajal oskab  parandada ja täpsustada oma teksti.
Tuletab mõttelüngaga tekstis iseseisvalt puuduva info.
Räägib sellest, mida hakkab tegema (plaanib välikõnes tuttavaid tegevusi).
Laiendab jutustades täiskasvanu suunamisel teksti (tuletab eelnevat ja järgnevat tegevust, sündmust).
 
Gram-matika Kasutab tuttavas situatsioonis ja tegevuses grammatiliselt vormistamata 1-2 sõnalisi lauseid (nt Miku õue st Mikk tahab õue minna).
Kasutab üksikuid käände- ja pöördevorme juhuslikult mõne sõna puhul (nt ainsuse omastav, osastav, tegusõna 3. pööre)
Kasutab sõnu enamasti ühes, üksikuid sõnu juhuslikult 2-3 vormis.
Väljendab kõnes mõnda järgmistest suhetest: eitus (ei taha), kuuluvus (tädi lusikas), asukoht (emme siia), omadus (auto katki), subjekti-objekti suhe (issi, anna pall).
Mõistab ja kasutab tuttavas tegevuses ja situatsioonis3-5 sõnalisi lihtlauseid.
Kasutab kõnes enamikku käände vorme.
Kasutab kõnes õigesti tegusõna käskivat kõneviisi, oleviku vorme (nt sõidab, laulavad).
Kasutab kõnes õigesti tegusõna ma- ja da- tegevusnime (nt hakkame mängima, ei taha mängida).
 
Kasutab kõnes eri tüüpi lihtlauseid, sh koondlauseid.
Kasutab kõnes lihtsamaid suhteid väljendavaid rindlauseid (sidesõnad ja, aga).
Kasutab kõnes õigesti tegusõna lihtmineviku vorme (nt sõitis, laulsid).
Kasutab kõnes enamikku käände vorme.
Kasutab kõnes lihtsamaid põimlauseid. Kasutab kõnes -nud ja -tud kesksõnu (nt söödud-söönud).
Kasutab kõnes omadussõna võrdlus- astmeid (suur-suurem-kõige suurem).
Kasutab tingivat kõneviisi (mängisin, mängiksin).
Ühildab sõnu arvus (karud söövad) ja käändes (ilusale lillele; punase palliga).
Kasutab kõnes õigesti enamikku nimisõna käändevorme mitmuses (ilusatel lilledel).
Kasutab kõnes õigesti saava ja rajava käände vorme (saab lauljaks, jookseb kivini).
Märkab grammatikavigu  kõnes/tekstis  (nt lugeb - loeb; mõmmi maga - mõmmi magab; lillene - lilleline; seen kasvab all kuuse- seen kasvab kuuse all) ning osutab neile.
Kasutab kõnes enamasti õigesti umbisikulist tegumoodi (loetakse, pesti).
Kasutab kõnes kõiki käändevorme ainsuses ja mitmuses, sh harva esinevaid (nt olev kääne: arstina).
Kasutab kõnes kõiki käändevorme harva esinevates funktsioonides (nt kohakäänded ajasuhete väljendamiseks: hommikust õhtuni).
Kasutab kõnes õigesti osastava ja sisseütleva käände erinevaid lõpuvariante (nt palju linde, konni, autosid).
Kasutab kõnes enamasti õigesti laadivaheldus-likke sõnu (poeb-pugema; siga-sead).
Kasutab õigesti põimlauseid, mis väljendavad põhjust (…., sest ….), tingimust (kui …., siis), eesmärki (…., et …).
   
Sõnavara













































Hääldamine
Kasutab oma kogemustega seostuvaid konkreetse tähendusega sõnu (umbes 50) tuttavas situatsioonis.
Kasutab tegusõnu, mis väljendavad tegevusi, millega ta ise on kokku puutunud.
Kasutab nimisõnu, mis väljendavad tajutavaid objekte, nähtusi.
Kasutab kõnes mõningaid üldnimetusi (nt lapsed, riided).





















Hääldab õigesti mõnda üksikut lühikest sõna.
Hääldab sõnades õigesti häälduslikult lihtsamaid häälikuid nt a,e, i, o,u,p,m,t,l.
Kasutab oma kõnes tuttavaid 2-3 silbilisi sõnu õiges vältes ja silbi-struktuuris.
Hääldab õigesti enamikku häälikuid (erandid võivad olla r,s,k,õ,ü).
Mõistab ja kasutab kõnes nii üld- kui ka liiginimetusi (nt kuusk, kask-puud; tuvi, kajakas-linnud).
Kasutab kõnes objektide osade/detailide nimetusi (käpad, saba, rool).
Kasutab kõnes mõningaid liitsõnu (tuttmüts, kelgumägi) ja tuletisi (täpiline, laulja).
Kasutab kõnes värvust, suurust jt hästi tajutavaid tunnuseid tähistavaid omadussõnu.
Kasutab tagasõnu (all, peal, sees, ees, taga) ruumisuhete tähistamiseks.



















Kasutab oma kõnes tuttavaid 2-3 silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris.
Hääldab sõnades õigesti lihtsamatest häälikutest koosnevaid konsonantühendeid (nt –nt, -lt, -mp jne.).









 
Kasutab kõnes mõningaid vastandsõnu (nt lühike-pikk, must-puhas).
Kasutab kõnes mõningaid iseloomu-omadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu (nt arg, kaval, igav).
Kasutab kõnes aega väljendavaid nimisõnu hommik, päev, õhtu, öö.
Moodustab vajaduse korral sõnu uudiste või võõraste objektide, nähtuste või tegevuste tähistamiseks (nt tikkudest maja-tikumaja; nuga õuna koorimiseks-õunanuga).








Hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid
Hääldab õigesti 3-4 silbilisi tuttava tähendusega  sõnu.
Hääldab õigesti kõiki hääliku-
ühendeid 1-2 silbilistes tuttava tähendusega sõnades.
Hääldab õigesti sageli kasutatavaid võõrsõnu (nt taburet, banaan, diivan).
Kasutab kõnes õigesti aega väljendavaid määrsõnu eile, täna, homme.
Mõistab samatüveliste sõnade tähenduste erinevusi (joonistaja, joonistus, jooneline).
Kasutab õigesti sihilisi ja sihituid tegusõnu (nt veereb-veeretab; sõidab-sõidutab).
Nimetab ühe õpitud kategooria piires vähemalt 2 sõna (nt lilled: tulp, roos).



























Kordab järele ja hääldab ise õigesti kõiki emakeele häälikuid ja tuttava tähendusega sõnu.
Selgitab kuuldud kujundlike väljendite (tuul ulub, kevad koputab aknale) tähendust oma sõnadega ja/või toob enda kogemusega seotus näiteid.
Kasutab kõnes mõningaid abstraktse (s.o mittekogetava vastega) tähendusega sõnu (nt mõtlen, arvan, julge, lahke).
Kasutab kõnes inimesi ja inimeste tegevust iseloomusta-
vaid sõnu.
Liidab ja tuletab analoogia alusel tuttavas kontekstis keelenormi järgides sõnu.
Kasutab õigesti aja-ja ruumisuhteid väljendavaid sõnu (nt vahel, kohal, otsas, varem, hiljem, enne, pärast).
Mõistab abstraktseid üldnimetusi õpitud valdkondades (nt sõidukid, elusolendid, tähtpäevad, kehaosad).
 
 
   

Kordab õigesti järele tähenduselt võõraid sõnu.
Hääldab õigesti võõrhäälikuid (f, š) tuttavates sõnades (nt Fanta, šokolaad).
   
Kirjalik kõne Vaatab koos täiskasvanuga pildiraamatuid, keerab ise lehte, täiendab täiskasvanu juttu osuta-misega pildile või kommen-teerib  pilti.
Kuulab sisult ja keelelt jõukohaseid etteloetud tekste.
Eristab kuulmise järgi tuttavaid häälikuliselt sarnaseid sõnu üksteisest (nt tass- kass, pall- sall, tuba- tuppa).
Matkib lugemist ja kirjutamist, kritseldades kriidi või pliiatsiga.
Tunneb täiskasvanu häälimise või rõhutatud hääldamise järgi kuulmise teel ära hääliku, häälikute reas.
Tunneb ära ja nimetab üksikuid tähti.
Kuulab ettelugemist olles seejuures aktiivne (osutab piltidele, küsib, parandab ettelugejat tuttava teksti puhul).
Kirjutab õigesti üksikuid sõnu trükitähte-dega (nt oma nime).
Tunneb kuulates iseseisvalt ära hääliku häälikute reas ja sõnades (v.a häälikuühendites).
Häälib täiskasvanu abiga (järele korrates, abivahendeid kasutades) 1-2 silbilisi sulghäälikuta ja häälikuühendita sõnu.
Kordab täiskasvanu eeskujul eri vältes kahest sõnast koosnevaid ridu (nt koli-kolli III v; koli-kooli III v; koli-kooli Ii v).
 
Nimetab ja kirjutab enamiku tähti.
Häälib õigesti 1-2 silbilisi ka sulghäälikuid sisaldavaid häälikuühenditeta sõnu.
Eristab häälikuühendita sõnas kuulmise järgi teistest pikemat häälikut.
Veerib 1-2 silbilisi sõnu kokku, pikemaid sõnu loeb aimamisi (järgneva kontrollita).
Jagab kuuldud lause sõnadeks, kasutades sõnade arvu märkimiseks abivahendeid.
Muudab täiskasvanu eeskujul sõna vältestruktuuri (nt koll-kool; linna III v –lina; tibu-tippu).
Loeb üksikuid sõnu kindlas situatsioonis (nt poe- ja tänavanimed, sildid).
Kirjutades märgib õigesti 1-2 silbiliste häälikuühenditeta sõnade häälikstruktuuri (nt lähen koli).
Tunneb ära luuletuse ja muinasjutu kui kirjandusžanri.
   







4.3 VALDKOND EESTI KEEL KUI TEINE KEEL


4.3.1 Valdkonna Eesti keel kui teine keel eesmärgiks on, et laps:
1) tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu;
2) soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega;
3) tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest;
4) kasutab lihtsamaid eestkeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtlemises.

4.3.2 Valdkonna Eesti keel kui teine keel sisu:
1) kuulamine;
2) kõnelemine;
3) Eesti kultuuri tutvustamine.

4.3.3 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt);
2) pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke vahendeid;
3) suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suhtlemisel, luuakse selleks lapsi huvitavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda (kauplus, teater, spordivõistlus, õppekäik jm);
4) korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste tegevustega- liikumine, laulmine, käeline tegevus, vaatlemine jm;
5) vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas või kodus ( emakeeles);
6) valitakse mitmekesiseid pildirikkaid ja lihtsa keelega raamatuid ettelugemiseks ja ühiseks lugemiseks;
7) pedagoog rõhutab õige kõne mudelite kasutamist ning osutab vigadele delikaatselt, sõna või fraasi korrektsena korrates.

4.3.4 Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti
3-4 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 4-5 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 5-6 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 6-7 aastase lapse eeldatavad tulemused
Mõistab kõnes mõnda eesti keeles enim kasutatud sõna Mõistab kõnes igapäevast tegevust puudutavaid sõnu Mõistab lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet Mõistab lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet
Tunneb ära igapäevakõnes enim kasutusel olevaid sõnu Tunneb ära igapäevakõnes enim kasutusel olevaid sõnu Tunneb ära ja mõistab õpitud sõnu ja väljendeid ja kasutab neist mõningaid Tunneb ära ja mõistab õpitud sõnu ja väljendeid ning kasutab neid oma kõnes;
Saab aru igapäevategevustes antavatest korduvatest korraldustest  ja püüab toimida  vastavalt Saab aru korraldusest ja püüab toimida vastavalt Saab aru korraldusest ja toimib vastavalt Saab aru korraldusest ja toimib vastavalt
  Saab aru lihtsast küsimusest Saab aru lihtsast küsimusest ja vastab kas ei või ja Saab aru lihtsast küsimusest ning vastab sellele õpitud sõnavara piires
Saab aru lihtsamatest viisakusväljenditest Saab aru lihtsamatest viisakusväljenditest ning vastab kas ei või ja Kasutab kõnes viisakusväljendeid Kasutab kõnes sobivaid viisakusväljendeid
Teab mõningaid sõnu õpitavast luuletusest tunneb ära  mõningaid eestikeelseid luuletusi ja laule Teab eestikeelseid luuletusi ja laule Teab peast eestikeelseid
luuletusi ja laule
Teab  oma kodukohta teab kodulinna Oskab nimetada oma kodulinna Oskab nimetada mõningaid Eesti kohanimesid, tuntud inimesi




4.4 VALDKOND MATEMAATIKA


4.4.1 Valdkonna Matemaatika  eesmärgiks on, et laps:
1) rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki;
2) järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal;
3) tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma      igapäevategevusi;
4) mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;
5) mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;
6) tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid;
7) näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.


4.4.2 Valdkonna Matemaatika sisu:
            1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine;
            2) suurused ja mõõtmine;
            3) geomeetrilised kujundid.


4.4.3 Valdkonna Matemaatika põhimõtted
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) suunatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemete erinevusi ja sarnasusi, oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada;
2) harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ja kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;
3) seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunates sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning kompimisaistingut;
4) suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm);
5) toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu.

4.4.4 Lapse arengu eeldatavad tulemused Matemaatika õppekava läbimisel vanuseti
Üldteema Kuni 3 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 3-4 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 4-5 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 5-6 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 6-7 aastase lapse eeldatavad tulemused
Hulgad,
loenda-mine,
arvud ja
arvuta-mine
Rühmitab esemeid
ühe sarnase tunnuse
(värvus, kuju, suurus
vms) järgi hulgaks.
Leiab erinevate esemete hulgast palju ja üks.
Loendab esemeid kolme
piires ning vastab
küsimusele mitu on?


.
 
Otsustab, kas nimetatud ese kuulub (ei kuulu) moodustatud hulka.
Paaride moodustamisega
(üks-ühesesse vastavusse
seadmisega) saab teada,et et esemeid on võrreldavates
hulkades sama palju,
ühepalju ehk võrdselt.
Loendab 5 piires ja tunneb arvude rida 5ni.
 
Rühmitab esemeid,
olendeid kahe erineva
tunnuse alusel (rühma
lapsed on poisid ja tüdrukud).
Võrdleb esemete hulki paaridesse seades
ning otsustab, mida on
rohkem kui, vähem kui.
Tunneb arvude rida 10-ni.
 
Loendab 12 piires, teab arvude rida 12 ni.
Oskab nimetada antud arvule eelnevat/ järgnevat arvu.
Tunneb numbrimärke.
Võrdleb arve (on suurem kui, on väiksem kui)
Paneb kokku kahe hulga esemed ja liidab.
Võtab ühest hulgast esemeid ära ja lahutab.
Mõtestab arvude rida 12ni.
Liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb ja kasutab vastavaid sümboleid (+, -, =).
Oskab koostada matemaatilisi jutukesi kahe etteantud hulga järgi.
 
Suurused ja
mõõtmine
eb ja leiab esemetes
erinevusi (suur- väike).
 
Võrdleb (järjestab) kahte eset suuruse (suurem - väiksem),
pikkuse (pikem - lühem),
laiuse (laiem - kitsam) järgi ning kasutab mõisteid.
 
Järjestab esemeid
kõrguse järgi (kõrgem - madalam).
Järjestab 3 eset suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi.
 
Järjestab kuni 5 eset suurustunnuse järgi.
Leiab vaadeldavast objektist silma järgi suurema-väiksema-sama suure ning kontrollib objekte kõrvutades.
Hindab kõrgust silma järgi.
Mõõdab pikkust, laiust ja kõrgust kokkulepitud mõõtevahendiga
Järjestab raskuse ja paksuse järgi.
 
Teab igapäevaelus kasutatavaid pikkusmõõte
cm, m ja km; massimõõtu kg ning mahumõõtu liiter; rahaühikuid euro ja sent ning kasutab neid mängutegevustes

Mõõdab pikkust, raskust ja vedelikku kokkulepi-tud mõõte-vahendiga.
 
Geomee-trilised
kujundid
Leiab samasuguse
kujundi peale-, kõr-vuti- või sisseasetamise teel.
Kompimise-veere-tamisega eristab üm-margusi ja kandilisi esemeid, ringi ja ruutu.
Eristab kolmnurka ja
nelinurka ning leiab
kujunditega sarnaseid
esemeid rühmatoast, õuest ja tänavalt.
 
Näeb ja oskab kirjeldada
ruudu ning ristküliku
sarnasusi ja erinevusi
ning leida sarnaseid
kujundeid ümbritsevast
 
Koostab mustreid, laob pilte kujunditest.
Rühmitab kujundeid vormi, suuruse, värvuse vm järgi.
Eristab ruumilisi kujundeid (kuup, kera, risttahukas, püramiid) tasapinnalistest kujunditest (ruut, ring, ristkülik ja kolmnurk).
Orientee-
rumine ajas
Vestleb ööle ja päevale
Iseloomu-likkusest ning
matkib tegevusi
mängus.
 
Leiab aastaaegadele
iseloomulikke tunnuseid
(piltidel, vestluses vm).
Eristab hommikut ja õhtut (kirjeldab tegevusi).
 
Teab ööpäeva osi hommik - päev - õhtu- öö; kirjeldab tegevusi ja sündmusi eile - täna -
homme.
 
Kirjeldab tegevusi erinevatel nädalapäevadel ja teab nädalapäevade järjestikuseid nimetusi.
Eristab mõisteid kiiresti-aeglaselt, varsti, hiljem, kohe.
Teab kuude nimetusi ning enda sünnikuud ja –päeva.
Määrab kellaaega täistundides ning koostab päevakava.
Kasutab kõnes õigesti sõnu enne, praegu, hiljem-varem, noorem-vanem.
Orientee-
rumine ruumis
Orienteerub oma kehal
ja näitab, mis asub ülal - all, kõrval, ees - taga.
 
Määrab teiste laste ja
esemete asukohta enda
suhtes: ülal - all, ees – taga (minu ees, minu taga jne).
 
Määrab enda asukohta
teiste laste ja asjade
suhtes (seisan Alo taga;
olen tahvli ees).
Määrab vasakut ja
paremat poolt.
 
Määrab eseme asukohta teise eseme suhtes: all-peal, kohal, keskel, äärel, vasakul-paremal.
2.Orienteerub ruumis (õues) juhendite järgi.
Orienteerub tasapinnal (paberil).














4.5 VALDKOND KUNST

4.5.1 Valdkonna Kunst eesmärgiks on, et laps:
1) tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;
2) kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma;
3) vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid;
4) kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja -võtteid;
5) kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt;
6) vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.

 
4.5.2 Valdkonna Kunst sisu:
1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul;
2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine;
3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;
4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist.

 
4.5.3 Valdkonna Kunst kavandamise  põhimõtted
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus väljendada oma maailmanägemist;
2) suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab laps vaatlustel tehtud tähelepanekuid;
3) kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne;
4) arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ja loovalt kombineerida;
5) julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus;
6) viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade õppe- ja kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või kombineeritakse erinevaid materjale;
7) suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hinnangut.
 



4.5.4 Lapse arengu eeldatavad tulemused Kunsti õppekava läbimisel vanuseti
Sisu-plokid Kuni 3 aastase lapse arengu eelda-tavad tulemused 3-4 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 4-5 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 5-6 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 6-7 aastase lapse eeldatavad tulemused
Kujuta-mine ja
väljen-damine
Tunneb rõõmu kunstitegevuses osalemisest
Leiab kritselduste hulgast nime(tuse) andmist või loo jutustamist väärivaid kujundeid.
Leiab ümbrit-sevas juhenda-mise toel sinise, kollase, punane ja rohelise värvi.
 
Tunneb rõõmu kunstitegevuses osalemisest.
Leiab kritselduste hulgast nime(tuse) andmist või loo jutustamist väärivaid kujundeid.
Leiab ümbritsevas juhendamise toel sinise, kollase, punane ja rohelise värvi.
 
 Leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud viisil; Kujutab natuurist inspireeritud asju, objekte jne isikupäraste sümbolitega, mis olemuselt täienevad ja muutuvad keerukamaks.
Jutustab oma piltides nii tuttavatest asjadest ja kogetud sündmustest, kui ka oma fantaasiatest.
Kasutab emotsioonide, nähtuste, esemete jne kujutamiseks värvitoone oma seostest ja tunnetest lähtuvalt.
Valib mõtte teostamiseks sobivaimana tunduvad vahendid.
Võrdleb heledamaid ja tumedamaid värvitoone ning tunneb sinist, kollast, punast, rohelist, valget, musta, pruuni ja roosat.
Kasutab loovalt geomeetrilisi kujundeid ja nende kombinatsioone keerukamate objektide ülesehitamiseks.
Püsib töös valitud teemas, seda isikupäraselt tõlgendades.
Jutustab temaatilistes töödes tegelaste tegevustest, omavahelistest suhetest ning tegevusajast ja
–kohast.
Rõhutab kõige tähtsamat oma töös värvi, suuruse või asukoha valikuga.
Tunneb ümbritsevas esinevaid värve ja nimetab erinevaid värvitoone (hallikas, taevasinine jne).
Kujun-damine Kaunistab (täppidega, joontega) ruumilisi ja tasapinnalisi esemeid (nt lillepotti, paberit, taskurätti, papptaldrikut, palli, sokki, plastiliinist plaati, kivi jne). Kaunistab ringi,joonte ja täppidega ruumilisi ja tasapinnalisi kujundeid Väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid; Koostab elementidest lihtsa kordumisskeemiga mustririba eseme äärise kaunistamiseks (tass, taskurätt jne).
Kujundab õpetajaga koos tähtpäevakaardi sündmuse meeleoluga sobivate motiividega.
Valib kaunistusmotiivi ja kannab juhendamisel šablooni või templi abil selle omavalitud kohale esemel (kruusil, taldrikul, pluusil).
Märkab mustri rütmi ja suudab seda jätkata.
Kujundab kaunistusmotii-vi või mustrit, arvestades kaunistatavat eset.
Selgitab omavalmistatud (voolitud, volditud, meisterdatud) esemete otstarvet ja nimetab koha, kuhu see sobib.
Aitab kujundada tähtpäevaga seotud peolauda ja ruumi.
Vooli-
mine
Õpetajat jäljendades muljub ja näpistab, rullib ja veeretab voolimis-materjale.
Teeb sõrme või pulgaga pehmesse voolimis-materjali jäljendeid.
Veeretab ümar- ja rullib pilkike vorme.
Liidab vormid lihtsamateks kujunditeks.
Kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid. Õõnestab ümarvorme süvendit pöidlaga vajutades.
Muudab voolimismaterjalide kuju neid pigistades ja venitades.
Nii ümar- kui ka piklikke vorme töödeldes loob soovitud esemeid.
Ühendab voolitud detaile omavahel
Kasutab iseseisvalt tuttavaid voolimismater-jale arvestades nende eripära.
Valmistab õpetajaga koos uusi voolimissegusid
Niisutab voolingute ühenduskohti esemete tugevdamiseks.
Joonis-tamine Tekitab iseseisvalt jämedate joonistus- materjalidega (rasvakriitide, pehmete
pliiatsitega jne) erinevaid jälgi (täppe ning vertikaalseid, horisontaal-seid, sirgeid, lainelisi, katkendlikke ja spiraalseid jooni),püsides paberi piirides.
 
Kasutab erinevaid  joonistamisva-hendeid ringide, joonte, täppide jm joonistamisel.
Kujutab paberil oma kogemuste põhjal lihtsamaid sümboleid ja kujundeid.
Kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu. Jooni ja kujundeid ühendades joonistab sümbolitega, mis täienevad ja muutuvad keerukamaks.
Joonistab ning värvib pindu värvi-ja viltpliiatsitega,
kriitide ja söega, muutes joonte tihedust.
Käsutab joonistusvahendeid liigse surveta.
 
Kasutab soovi korral koos erinevaid joonistusva-hendeid
nende olemusest lähtuvalt.
Värvib oma joonistatud või värviraamatu kujundeid,
varieerides käe liikumise suunda.
Sobitab pindu kattes heledaid ja tumedaid, peeni ja
jämedaid jooni.
 
Maali-mine Kasutab maalimis-
vahendite omaduste tajumiseks pintslit ja värvi.
Tõmbab pintsliga erineva suunaga jooni, teeb täppe ning katab pindu.
Trükib näpuvärvidega
sõrmede ja kogu   käega.
Vajutab jäljendeid, kattes templi iseseisvalt värviga.
Keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö. Võtab pintslile vajaduse korral lisaks värvi ja katab
pindu.
Teeb objektidele väiksemaid detaile pintslivajutuste ja
-tõmmetega.
Ei kata maalides juba küllaldaselt kaetud pinda korduvalt.
 
Segab värve uute toonide saamiseks.
Kasutab töös eri jämedusega pintsleid.
Väldib värvide määrdumist.
Kasutab töös pintslit erinevalt (pintsli otsa ja külge).
 
Meis-terda-mine Kortsutab iseseisvalt
pehmet paberit ning rebib paberist tükke.
Katab aluspinna liimiga, puistab sellele erinevaid
objekte ja liimib kujundeid.
 
Katab aluspinna liimiga, liimib sellele erinevaid
objekte ja kujundeid.
 
Loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest; Rebib ja lõikab paberist ribasid ja kujundeid ning
 kleebib need sõltuvalt töö olemusest.
Lükib paelale, traadile vms auguga esemeid.
Valib meelepärased meisterdamis- vahendid (looduslikku
ja tehismaterjali, paberit jms) ning neid omavahel
ühendades või materjale kombineerides loob oma töö.
 
Kujundab või täiendab oma tööd, kleepides sellele
erinevast materjalist tükke, objekte jne.
Valib eri materjalide liitmiseks ühendusviiside seast oma mõtte teostamiseks sobivamad või leiab oma võtted.
Valmistab lihtsa mänguasja täiskasvanu tegevust
matkides.
Kunsti vaat-lemine,
vest-lused kunstist
Vaatleb pilte, näidistöid ja raamatu illust-ratsioone ja oskab küsimise korral nimetada osutatut. Vaatleb pilte, näidistöid ja raamatu illust-ratsioone ning vastab küsimustele.
Näitab teistele oma
tööd kui kunstiteost ja räägib sellest.
 
Koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks Vaatleb omal algatusel raamatu-illustratsioone ja
kunstitöid ning esitab nende kohta küsimusi ja avaldab
arvamust.
Jutustab küsimuste toel, mida ta on oma töödes kujutanud, ning nimetab, mis materjale ta on oma töös kasutanud.
Suhtub heasoovlikult kaaslaste töödesse.
 
Märkab teoseid või ümbruses leiduvaid objekte vaadeldes ning kirjeldades detaile ja värve ning tajub meeleolu.
Fantaseerib ja jutustab teose juurde ka loo: mis juhtus
enne, mis juhtub pärast.
Kasutab raamatu illustratsioone, fotosid ja kunstiteoseid (sh skulptuure) oma töö lähtealusena, luues oma vaba ja isikupärase variandi.





4.6 VALDKOND MUUSIKA


4.6.1 Valdkonna Muusika eesmärgiks on, et laps:
1) tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;
2) suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale;
3) suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;
4) suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi.
 
4.6.2 Valdkonna Muusika sisu:
            1) laulmine;
            2) muusika kuulamine;
            3) muusikalis-rütmiline liikumine;
            4) pillimäng.

 
4.6.3 Valdkonna Muusika kavandamise põhimõtted
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus;
2) kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti kultuurilis-sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid;
3) arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele;
4) kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades nagu Keel ja kõne, Kunst jne; muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul;
5) seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud ja tantsud;
6) muusikapalade (laulud, palad muusika kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood) valikul arvestatakse laste huvidega ning ea- ja jõukohasusega.
 
           
4.6.4 Lapse arengu eeldatavad tulemused Muusika õppekava läbimisel vanuseti
Muusika-tegevuse liigid 2-3 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 3-4 aastase lapse arengu
eeldatavad tulemused
4-5 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 5-6 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 6-7 aastase lapse eeldatavad
tulemused
Laul-mine Kuulab ja jälgib õpetaja laulu. Huvitub laululistest tegevustest; püüab õpetajaga kaasa laulda (lauldes kaasa silpe, sõnu, laululõike). Osaleb laulude esitamises (plaksutab või laulab kaasa). Laulab rühmaga samas tempos.
Laulab peast lihtsamaid õpitud rahva- ja lastelaule.
Laulab väljahinga-misel loomuliku häälega.
Esitab laule rühmaga samas tempos.
Laulab peast teistega koos mõningaid rahva- ja lastelaule.
Laulab ilmekalt voolava ja pehme häälega, lähtudes laulu karakterist.
Laulab peast õpitud rahva- ja lastelaule ning esitab neid nii rühmas kui ka üksi.
Muusika-lis-rütmiline liiku-mine Sooritab koos õpetajaga lihtsaid liikumisi vastavalt laulu tekstile (nt paigaltammumine, keerutamine üksikult, koosjalu hüplemine, lehvitamine, käte peitmine selja taha, viibutamine sõrmega, kükitamine). Liigub koos õpetajaga vastavalt muusika meeleolule, arvestades pulssi ja meetrumit (nt kõnd ja jooks, päkkadel kõnd, ühe ja vaheldumisi kahe jalaga koputamine keerutamine paarilisega). Väljendab muusika meeleolu liikumise kaudu (nt loova liikumi-sega).
Tantsib, kasutades eakohaseid tantsu-elemente (nt põlvetõste-kõnd ja
–jooks, liikumine hanereas ja ringis).
Osaleb laulumän-gudes.
Muudab liikumist muusika osade ja muusikaliste väljendus-vahendite vaheldumise põhjal (tempo, dünaamika, register), arvestades pulssi ja meetrumit (nt liigub hanereas ja ringis nii üksi kui ka paaris).
Esitab õpetaja seatud tantse, kasutades õpitud tantsu-elemente.
Väljendab ennast loovalt liikumise kaudu, toetudes õpitud muusika-listele väljendusva-henditele (tempo, dünaamika, register, muusika meeleolu).
Kasutab nt külg- ja eesgaloppi ning hüpaksammu.
Sooritab tantsuliigu-tusi sünkroonselt, väljendus-rikkalt ja õige kehahoiuga.
Reageerib muusika tempo muutustele rütmiliselt täpselt.
Muusika kuula-mine Tunneb rõõmu kuulatavast laulust või muusikapalast. Reageerib emotsionaalselt muusika iseloomule (nt plaksutab, kõigutab keha vmt). Kuulab laulu ja muusika-pala.
Väljendab emot-sionaalselt kuulatud muusikas tajutud kontrastseid meeleolusid liigutuste ja liikumisega
Tunneb kuulmise järgi ära mõningaid õpitud laule.
Kuulab laulu ja muusikapala huviga.
Väljendab kuulatud muusikas tajutud meeleolusid erinevate muusikaliste tegevuste (liikumise, laulmise, pillimängu) kaudu, näiteks järgib tempot ja rütmi kehalise liikumisega või, tundes ära õpitud laulu (kuuldes nii meloodiat kui ka sõnu), laulab kaasa.
Eristab lihtsamaid žanre (hällilaul, marss, tantsuviis, rahvalaul).
Kuulatud muusikat iseloomusta-des kasutab eakohast sõnavara.
Näitab tegevuses üles loomingulist initsiatiivi, toetudes oma kogemusele kuuldud palade suhtes (nt jutustab, mida kuulis muusikas).
Pilli-mäng Mängib õpetaja ettenäitamisel kaasa kuuldud muusikale kehapillil (plaksutab, patsutab kaasa pulssi või rütmi). Mängib muusikat kuulates, liikudes ja lauldes kaasa pulssi või rütmi kehapillil, kõlapulka-del, väikesel trummil ja marakal. Mängib rütmipille (nt trummi, rütmihaam-rit, kuljuseid) muusika kuulamise, liikumise ja laulmise saateks.
Eristab kuulates neid tämbri järgi.
Mängib ja tunneb kuulates tämbri  järgi ära õpitud rütmipille.
Mängib rütmisaateid lasteriimidele ja –lauludele.
Ansambli-mängus osaledes alustab ja lõpetab koos teistega, mängib nendega ühes tempos.
Mängib tamburiini, trianglit ja kastanjetti.
Mängib rütmi- ja meloodia- pillidel kaasmänge õpitud lauludele, lasteriimidele ja instrumen-taalpaladele.
Mängib pilliansamblis.
Mängib järgmisi pille: kõlaplaadid, puu-agoogo, plaatpillid, ksülofon, tamburiin,  metallofon, kellamäng).
tempos.
 4.7 VALDKOND LIIKUMINE
4.7.1 Valdkonna Liikumine eesmärgiks on, et laps:
            1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu;
            2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;
            3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas;
            4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele;
            5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid.

 
4.7.2 Valdkonna Liikumine sisu:
            1) kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen;
            2) põhiliikumised;
            3) liikumismängud;
            4) erinevad spordialad;
            5) tants ja rütmika.

 
4.7.3 Valdkonna Liikumine kavandamise  põhimõtted
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
1) arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja teised liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel;
2) rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega – jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine, ujumine jms;
3) peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel tegelemisel kehaliste harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused;
4) suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma emotsioone kontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse vajalikkust;
5) mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika (täpsus, näo- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist.
 
4.7.4 Lapse arengu eeldatavad tulemused Liikumise õppekava läbimisel vanuseti
 
Üld-teema Kuni 3 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 3-4 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 4-5 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 5-6 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused 6-7 aastase lapse eeldatavad tulemused
Liiku-mis-tead-mised Sooritab harjutusi aktiivselt ja entusiast-likult.
Liigub õpetaja juhendamisel ohutult.
Valib õpetaja korraldusel teiste riiete hulgast välja võimlemis-riided.
Arvestab rühmakaasalsi aktiivses tegevuses.
Sooritab harjutusi õpetaja korralduste ja sõnalise seletuse järgi. Nimetab kodukohas harrastatavaid spordialasid ja peetavaid spordivõistlusi.
Teab spordivahendi-te nimetusi ning kasutab erinevaid spordivahen-deid (nt topispall) ohutul, sobival viisil ja sobivas kohas.
Osaleb lasteaia spordipäeval.
Talub kaotust võistlusmängudes.
Teab ja kasutab mõisteid õpitud terminoloogia piires.
Mõistab hügieeni-nõuete olulisust.
Õnnetuse või ohu korral teab, kuidas kutsuda appi täiskasvanu.
Nimetab erinevaid spordialasid ja nimetab mõne Eesti tuntud sportlase.
Keskendub sihipärasele kehalisele tegevusele.
Liikudes ja mängides peab kinni üldistest ohutusreeglitest (valides sobivad paigad ja vahendid).
Peseb ennast pärast aktiivset kehalist tegevust.
Põhilii-kumi-sed Ronib ning roomab üle ja läbi väikeste takistuste.
Kõnnib piiratud pinnal.
Säilitab kõndides js joostes sihi.
Hüpitab käes palli ning jälgib selle suunda.
Sooritab põhiliiku-misi.
Säilitab liikumisel tasakaalu nii võimlemis-pingil kui vähendatud pinnal.
 
Sooritab põhiliikumisi kombinat-sioonides ja õpitud harjutustes.
Sooritab koordinat-siooni, tasakaalu ja osavust arendavaid harjutusi.
Kasutab põhiliikumisi aktiivses tegevuses ja mängudes.
Sooritab staatilist tasakaalu nõudvaid harjutusi.
Sooritab harjutusi väikevahen-ditega.
Käsitseb väikevahendeid aktiivses tegevuses.
Sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused  on koordineeritud ja rütmilised.
Säilitab paigal olles ja liikudes tasakaalu.
Kasutab harjutusi tehes mõlemat kätt korraga, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt.
 
Liiku-mis-mängud Mängib koos juhendajaga ning kaaslastega kõnni- ja jooksumänge. Mängib matkiva sisuga 1-2 reegliga kõnni- ja jooksumänge Mängib iseseisvalt aktiivse liikumisega mänge. Mängib 2-4 reegliga liikumis-mänge.
Pingutab end rühmate-gevustes ühise eesmärgi nimel.
Mängib kollektiivseid võistlusmänge.
Osaleb jõukohastes teatevõist-lustes (nt joonejooksud.
Tunnustab nii enda kui vastasmees-konna edu.
Käsitseb mängu- ja spordivahendeid loovmängudes.
Võistleb kombineeritud teatevõistlustes (nt takistusriba läbimine).
Mängib sportlike elementidega mänge (korvi visked, jalgpall jne).
Organiseerib ise liikumismänge.
Kasutab ausa mängu põhimõtteid ning
Peab kinni kokkulepitud mängureeglitest.
Spordi-alad: võimle-mine Sooritab ettenäitamise ja juhendamise järgi asendeid ja liikumist.
Jookseb veereva palli, rõnga järel.
Sooritab võimlemis-harjutusi eri asenditest ja erinevate vahenditega.
Teeb harjutusi ettenäitamise ja juhendamise järgi ühtses tempos õpetaja ning kaaslastega.
Teeb painduvust ja kiirust arenadvaid harjutusi.
Sooritab juhendamisel kuni neljast  harjutusest koosnevat kombinat-siooni.
Hoiab oma kohta erinevates rivistustes: kolonnis,
ringis, viirus.
Teeb vahenditega (palli, hüpitsa) harjutusi eakohaselt tehniliselt õigesti.
Valitseb oma liigutusi koordinatsiooni ja tasakaalu nõudvaid harjutusi tehes.
Sooritab tasakaalu, painduvust ja osavust arendavaid harjutusi.
Valitseb harjutusi tehes oma liigutusi ja kehahoidu.
Säilitab dünaamilistes harjutustes tasakaalu.
Valitseb oma liigutusi nii ruumis, maastikul kui ka tänaval.
Orienteerub mänguväljakul ning sooritab kujundiliikumisi, olles kolonnis esimene.
Sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid tegevusi.
Spordi-alad:
kelguta-mine, suusa-tamine
Istub kelgul ja hoiab tasakaalu mäest laskudes. Veab tühja kelku.
Sõidab kelguga iseseisvalt nõlvakust alla.
Liugleb suuskadel otsesuunas.
Kasutab suuskadel liikudes käte abi ja keppide tuge. Veab üksi, kahekesi, kolmekesi kelgul kaaslast.
Kelgutab mäest alla, täites eriülesandeoid (nt haarab esemeid).
Suusatades kasutab libisemist.
Suusatab vahelduva libiseva sammuga.
Käsitseb suusavarustust õpetaja abiga.
Osaleb kelguvõistlustel (kaugusele, täpsusele).
Sõidab nõlvakust alla põhiasendis.
Suusatab koordineeritud liikumisega.
Käsitseb suusavarustust iseseisvalt.
Tants ja rütmika Kasutab liikudes rütmipille juhendaja abil.
Sooritab juhendaja abil liikumist muusika saatel.
Kõnnib, jookseb, ja hüpleb rütmiliselt muusika järgi.
Sooritab õpetaja juhendamisel liigutusi muusika järgi erinevas tempos.
Sooritab imiteerivaid liigutusi muusika järgi.
Plaksutab ja liigub vastavalt rütmile.
Jäljendab liikumisega erinevaid rütme.
Liigub vastavalt muusika tempo kiirenemisele ja aeglustumisele.
Liigub muusika järgi iseseisvalt ja vabalt.
Kohendab oma liigutusi etteantud rütmiga.
Kasutab lihtsaid tantsusamme üksi ja rühmas tantsides.
Sooritab rütmiliikumisi ühel ajal kaaslasega.
Liigub enda tekitatud rütmi järgi ning vahelduva tempoga kiirelt aeglasele. Väljendab liikumise kaudu emotsioone. Kasutab liikudes loovalt vahendeid (linte, rätikuid, rõngaid).
























5. ÜLDOSKUSED

5.1 Üldoskused õppekavas

Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma:
  1. mänguoskused;
  2. tunnetus- ja õpioskused;
  3. sotsiaalsed oskused
  4. enesekohased oskused.
 
      1. Mänguoskused
Mäng on lapse põhitegevus, mille vältel areneb lapse isiksus tervikuna, see on lapse arengu alus, sest mängus kinnistab ta teadmisi enda ja ümbritseva maailma kohta.
    • Mäng on lapse iseseisev, vaba ja spontaanne tegevus tegutsemisrõõmu enda pärast. Laps mängib, sest see pakub huvi, pinget ja põnevust;
    • mängudes kujutab laps ümbritsevat maailma loovalt. Loovus väljendub selles, et oma teadmised, mõtted ja muljed väljendab ta oma mängus kombineeritult;
    • mängudes laps tunnetab sügavamalt ümbritsevat maailma, õpib lahendama probleeme ja end sõnades väljendama. Ta tähistab mängutoiminguid sõnadega ning täiendab puuduvaid esemete nimetusi;
    • mäng on sotsiaalse pädevuse kujunemise oluline tegur, sest mängus peavad lapsed üksteist mõistma ning kooskõlastama oma tegevust ja käitumist mängu süžee põhjal, seatakse esikohale ühised huvid.;
    • mäng vajab rikast ja mitmekesist mängukeskkonda erinevate mänguasjade ja materjaliga;
    • mäng vajab täiskasvanu oskuslikku ja paindlikku juhtimist, lapsega koos mängimist kuid nii, et lapses säiliks iseseisvus, algatusvõime ja valikuvabadus.

Selleks, et mäng oleks lapsele tõepoolest huvitav, jõukohane ja arendav, mängib suurt rolli õpetaja isiksus ning tema töömeisterlikkus. Eelkõige peab õpetaja ise olema huvitatud laste mängust, mängutingimuste loomisest, mängu juhendamisest ja hiljem mängutulemuste analüüsimisest. Kui õpetaja töötab loovalt, suudavad lapsed ka loovalt mängida. Õpetades last mängima, anname talle võimaluse märkamatult omandada kogu koolieelse kasvatuse õpetuse sisu; samas ei pruugi lapse õpetamisega eri ainevaldkondades kaasneda mänguoskust.



5.1.2 Tunnetus- ja õpioskused
    • tunnetusoskus on oskus tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse, st oskust juhtida oma taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni;
    • õpioskuse all mõeldakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada, mis kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel;
    • õppimine on inimese sünnipärane tung ja tegutsemise põhimotiiv. Laps uurib, vaatleb, katsetab, tahab avastada ja teada saada, hankides infot oma kogemuse ja aktiivse tegutsemise kaudu. Tänapäevaste õpiteooriate järgi õpivad lapsed kõige tõhusamalt just argiolukordades, eriti siis, kui õpitav on neile tähtis;
    • õppimisvõime (on nimetatud ka omandamisvõimeks, mõtlemisoskuseks, tunnetuseks) tähendab lapse suutlikkust õppida uusi oskusi ja mõisteid, saada aru ümbruskonnas toimuvatest sündmustest, kasutada mälu sihipäraselt ja täpselt ning lahendada väiksemaid probleeme. Toetudes arengu seaduspärasustele, peab lapse tegevusi ja õpioskusi arendades arvestama, et koolieelses eas on tal raskusi tegelikkuse ja kujuteldava eristamisega ning tema mälu, tähelepanuvõime, tähelepanu maht ja info töötlemise kiirus on täiskasvanuga omaga võrreldes piiratum;
    • lapse närvisüsteemi küpsemine ja areng sõltuvad sobivast ergutamisest ning keskkonna rikkusest. Sestap avaldab varajane tegevusse virgutamine tugevat mõju lapse intellektuaalsele arengule. Õppimiseks on vaja sensoorset e meeleliselt rikast keskkonda, mis peab olema parasjagu stimuleeriv ja stressita ning positiivne ja julgustav;
    • eelõpetus tugineb käsitlusele lapsest, kes on oma loomult sotsiaalne, uudishimulik ja aktiivne ning armastab mängida. Õppimisele aitavad kaasa lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetul kogemustel:
    • tunnetustegevuse all mõistetakse lapse üldise vaimse tegevuse, spetsiifiliste keeleliste võimete ja kogemuste koostoimet. Keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, keeleoskus eristab inimesi teistest olenditest ning keelel on määratu tähtsus ühiskonnas ja kultuuris. Keele kasutamist suhtluses ja tunnetustegevuses nimetatakse kõneks. Keeleoskus aitab meeles pidada ning teavet küsida, edastada ja vastu võtta. Keelt saab kasutada tegevuse asendajana, kiire teena probleemi lahendamise poole (mõtleb välja mosaiikmängu tükkide sobitamist, paigutamist). Keeleoskus on maailmas mõistuse võti;
    • mängu tähtsust lapse arengus ja õpitegevuses on raske üle hinnata. Laps saab mängu kaudu kogemusi, elamusi ja uusi teadamisi, mõtleb mängides, harjutab oskusi ning lihvib ühiselu vilumusi. Ta proovib ja uurib päris maailma asju, arutleb ja hindab tegelikkust erinevate rollide kaudu ning saab tagasisidet tegevuse ja mõtlemise kohta teistelt mängus osalejatelt nende rollide kaudu.

5.1.3 Sotsiaalsed oskused
    • lapse sotsiaalne areng  tagab ühiskonnas elamiseks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise.

5.1.4 Enesekohased oskused õppekavas
    • enesekohaste oskuste areng võimaldab tal eristada ja teadvustada oma võimeid, oskusi ja emotsioone ning juhtida oma käitumist.

Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides.
 





 

5.2 Eeldatavad mänguoskused vanuseti

 
Kuni 3 aastase lapse eeldatavad oskused 3-4 aastase lapse eeldatavad oskused 4-5 aastasee lapse eeldatavad oskused 5-6 aastase lapse eeldatavad oskused 6-7 aastase lapse eeldatavad oskused
Tunneb mängust rõõmu.
Saab aru ja täidab lihtsamaid mängureegleid.
Tunneb mängust rõõmu.
Oskab iseseisvalt mängu valida.
Saab aru ja täidab lihtsamaid mängureegleid.
Mõistab ja oskab järgida mängureegleid.
Mõistab ja oskab järgida mängureegleid.
Oskab mängida suuremas mängurühmas rolle omavahel jaotades.
On suuteline mängule keskenduma . Algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu.
Järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada.
Oskab õpetaja abiga kasutada  erinevaid mänguvahendeid. Oskab iseseisvalt kasutada erinevaid  mänguvahendeid. Valib mänguvahendeid omaalgatuslikult. Oskab mängida püsivamalt samal teemal, mängu ja –vahendeid  üha rikastades. Rakendab mängudes ja-vahendite valikul loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast.
Oskab mängudes matkida ümbritsevate inimeste tegevust mida ta on vahetult näinud/kogenud. Oskab mängudes jäljendada varjatud rolli või rolli toimingutes
(ema söödab…).
Oskab end väljendada rollides/elukutse- tes rollinime- tusega (ema, isa/ juuksur, arst, müüja). Omandanud mängudes rollidele/elukutse- tele iseloomuliku käitumise. Täidab mängudes erinevaid rolle.
Oskab esemega tegutsedes end sõnaliselt väljendada. Oskab mängu käigus nimetada ja kirjeldada valitud esemeid. Oskab kõnes põhjendada mängu ja –asjade valikut. Oskab nimetada erinevaid mänguvahendeid ja oma tegevust saata kõnega. Kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid, mida saadab kõne.
Osaleb lihtsate reeglitega mängudes (öö, päev). Oskab võistlusmängudes järgida reegleid. Oskab võistlusmängudes reeglitest kinni pidada ja ülesande täitmise nimel pingutada. Osaleb võistlusmängudes ja suudab taluda kaotust võistlusmängus. Osaleb võistlusmängudes suudab taluda kaotust võistlusmängus.

5.3 Eeldatavad tunnetus- ja õpioskused vanuseti

 
Kuni 3 aastase lapse eeldatavad tulemused 3-4 aastase lapse eeldatavad tulemused 4-5 aastase lapse eeldatavad tulemused 5-6 aastase lapse eeldatavad tulemused 6-7 aastase lapse eeldatavad tulemused
Leiab tegutsemisajendi, plaanib ja organiseerib tegevusi täiskasvanu abiga.
Tegutseb juhendamisel.
Oskab osaliselt oma tegevusi planeerida ja organiseerida ning tegutseda iseseisvalt otsese juhendamiseta. Tegutseb lühikest aega iseseisvalt. Plaanib oma igapäevategevusi, seab eesmärke ning viib alustatu lõpule. Organiseerib ja plaanib oma igapäevaseid tegevusi, seab eesmärke,  tegutseb sihipäraselt ning viib alustatud tegevused lõpule.
Plaanib osaliselt oma käitumist ja tegevust iseendale suunatud kõne vahendusel. Plaanib minakeskse kõne abil oma tegevust ja lahendab probleeme. Reguleerib oma käitumist ja emotsioone (vajadusel täiskasvanu abiga), kasutab oma tegevust planeerides ja korraldades sisekõnet. Suudab keskenduda tegevusele vähemalt 20- 30 minutiks. Suudab reguleerida oma emotsioone ja käitumist, kasutades selleks kõnet nii aktiveerivas kui pidurdavas rollis.
Keskendub tegevusele lühikeseks ajaks. Hangib tänu keeleoskusele uut teavet; tema kõne toetub mälule. Tegutseb koos teistega. Kasutab kujutlusi luues ja tegevusi planeerides sisekõnet. Toetub tegutsedes oma tegevusele antavale tagasisidele, eakaaslaste hinnangutele ja võrdlustele teistega.
Tegutseb vahetult nii konkreetsete asjadega kui ka neid kujutlevate sümbolitega Saab aru mõistatustest ja lihtsamatest piltlikest võrdlustest. Oskab lahendada ülesandeid ja probleeme ning saavutada kokkuleppeid kõne abil. Kasutab kõnet info saamiseks, tegelikkuse adumiseks ning uute teadmiste omandamiseks. Keskendub korraga  mitmele tegevusele või stiimulile ning on suuteline kestvamaks tahtepingutuseks.
Kordab ja jäljendab varasemaid kogemusi ning mälupilte nii konstruktiivses mängus kui ka lihtsas rollimängus. Järgib lihtsaid reegleid. Konstrueerib, katsetab ja uurib erinevaid võimalusi, kasutades nii sümboleid, kujutlusi kui ka reaalseid esemeid ja objekte. Järgib ühistegevustes reegleid ja suudab neid  selgitada. Seab uudsetes olukordades täiskasvanu sõnalise juhendamise järgi eesmärke ning valib tegutsemis-
strateegiad.
Mängib mõnda aega koos teistega ja järgib lihtsaid reegleid. Huvitub võistlus- mängudest. Osaleb erinevates mänguliikides ja loovtegevustes. Kasutab suhtlemisel sidusat kõnet. Katsetab, konstrueerib ja uurib, kasutades oma teadmisi ja varasemaid kogemusi uues vormis ning kombinatsioonis.
On omandanud sõnavara, mis võimaldab tal ennast väljendada. Osaleb ühistegevuses ning teeb koostööd teiste lastega; konstrueerib, osaleb rolli ja võistlusmängudes ning loovtegevustes. Räägib esemetest, mis pole kohal  ja olukordadest, mis toimusid minevikus või leiavad aset tulevikus, fantaseerib. Osaleb aktiivselt käelistes ja loovtegevustes. Osaleb erinevates mänguliikides, järgib reegleid.
Osaleb dialoogis. Liigitab esemeid, nähtusi lihtsamate üldmõistete või mitme tunnuse järgi; keskendub tegutsedes mitmele nähtavale ja eristavale tunnusele ning jaotab tähelepanu. Keskendub tegevusele 10-20 minutit. Saab aru asjade suhetest ja omadustest ning ajalis- ruumilisest järjestusest. Liigitab ning tajub esemeid ja sündmusi tervikuna, saab aru nendevahelistest seostest ning suudab teadvustada olulist.
Jälgib lihtsaid lookesi. Eristab kogemustele tuginedes realistlikke sündmusi väljamõeldud lugudest.
Saab aru arvumõistest huvitub tähtedest.
 
Oskab vaadelda ning märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid. Kasutab teadmisi igapäevastes situatsioonides, nii uudses kui ka sarnases olukorras. Loob uusi seoseid eeskuju, seletuste, kuulmise ja nägemise kaudu.
Mõistab lihtsamat kõnet. Omandab uusi teadmisi praktiliste olukordade, kogetud emotsioonide, kujutluste ja kõne kaudu. Omandab teadmisi kogemuste ja kõne kaudu, tegutseb aktiivselt ning lahendab probleeme. Kasutab uute teadmiste omandamisel meeldejätmise strateegiaid juhuslikult, teadvustab kordamise vajadust. Kasutab nii piltlikku, kujundlikku kui verbaalset mõtlemist (oskab sõnades väljendada kujutletavaid situatsioone).
Rühmitab  esemeid ühe või mitme tajutava omaduse või nimetuse järgi.   Tal on ettekujutus numbritest, tähtedest, sümbolitest.   Kasutab eakaaslastega suheldes arutlevat dialoogi.
Tal on ettekujutus arvumõistest ja värvuste nimetustest.       Huvitub sotsiaalsetest suhetest, räägib  iseendast ning tunneb huvi teiste vastu.
 
Leiab võrdluse alusel esemetes ühiseid ja erinevaid jooni. Leiab võrdluse alusel esemetes ühiseid ja erinevaid jooni ning nendevahelisi seoseid, kasutab info saamiseks keelt. Kasutab teadmiste omandamisel ja kogetu meenutamisel  lihtsamaid meeldejätmise viise (mälustrateegiad); nt luuletuse õppimisel kordamist).   Teab ja kasutab tähti, numbreid ja sümboleid, kirjutab etteütlemise järgi lihtsamaid 1-2 silbilisi sõnu ning teeb lihtsamaid matemaatilisi tehteid.
        Organiseerub oma teadmistes, märkab detaile ja seoseid, kasutab teadmisi uusi ülesandeid  lahendades nii uudses kui ka sarnases olukorras,.
Omandab uusi seoseid, mõisteid ja teadmisi korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ning mudelite järgi õppimise kaudu.       Oskab suunamise ja õpetamise korral kasutada lühikest aega õppimis- strateegiaid  ning korrata teadlikult üle meeldejäetavat materjali.


 

5.4 Eeldatavad sotsiaalsed ja enesekohased oskused vanuseti

 
Kuni 3 aastase lapse eeldatavad tulemused 3-4aastase lapse eeldatavad tulemused 4-5 aastase lapse eeldatavad tulemused 5-6 aastase lapse eeldatavad tulemused 6-7 aastase lapse eeldatavad tulemused
Saab aru, et inimestel võivad olla tema omadest erinevad tunded ja emotsioonid. Väljendab verbaalselt lihtsamaid emotsioone, oma soove, tahtmisi ja seisukohti ning püüab kokkuleppele jõuda. Mõistab teiste inimeste tundeid ja mõtteid. Tajub ja mõistab teiste inimeste emotsioone ja seisukohti ning arvestab neid käitumises ja vestluses. Mõistab teiste inimeste tundeid ja nende mitteverbaalseid väljendusi.
Tal on  kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus (Mina olen Ants - mina teen (mitte Ants teeb)). Suudab olla iseseisev, saab hakkama eneseteenindamise-ga (riietub, sööb, joob iseseisvalt), tal on kujunenud tualetiharjumused.  Väljendab oma emotsioone sobival viisil ja oskab  nendest rääkida. Oskab endale eesmärke seda ja viib neid ellu. Vastutab  oma tegevuse eest ning räägib oma kavatsustest.
Väljendab sobival viisil oma emotsioone.   Suhtleb ja tegutseb  iseseisvalt.   Suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida, oskab teistega arvestada ning suhtub teiste laste tegevusse sallivalt.
  Teab oma nime, vanust ja sugu. Teab, et tegudel on tagajärg. Suudab  vastutada oma tegude eest, teab, et tegudel on tagajärg. Suudab tegutseda iseseisvalt, vastutada oma tegude eest, teab, et tegudel on tagajärg.
Oskab teha valikuid igapäevastes olukordades ning viib neid täide. Seab endale mõningaid eesmärke ja täidab neid, väärtustab oma saavutusi   Suudab iseseisvalt rühmas mängida ning teha koostööd kaaslastega. Algatab mängu ja tegevusi.
    Imiteerib täiskasvanu tegevusi ja rolle. Järgib mängudes ja tegevustes reegleid,  nende täitmist teiste poolt; oskab reegleid teistele selgitada.  
Osaleb täiskasvanuga ühistegevustes,  tegutseb teiste lastega kõrvuti.   Abistab ja  lohutab teisi, tal on  ettekujutus teiste inimeste tunnetest ja mõtetest.     Hoolib ümbritsevast (inimesed, loomad, taimed), oskab vajadusel  osutada ja küsida abi.
Jagab  oma asju ka teistega. Osaleb lühikest aega ühistegevuses eakaaslasega. Naudib rühma kuulumist ja eakaaskaste seltsi ning ühistegevust; teeb eesmärgi saavutamiseks koostööd, jagab ja vahetab.
 
  Loob ja hoiab sõprussuhteid.
Loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos. Tegutseb kontakti luues ja säilitab  sõprussuhteid. Arvestab reegleid mängudes ja ühistegevustes. Aktsepteerib reegleid, kogemusi ja muutusi; järgib reeglite täitmist teiste poolt; oskab arusaamatusi lahendada verbaalselt.   Järgib rühmas reegleid.
  Saab aru lihtsamatest  käitumise reeglitest ning järgib neid igapäevases suhtluses; järgib rühma  reegleid. Oskab sobivalt käituda ning teab, mida tohib ja mida mitte. Talub muutusi. Talub muutusi.
Täidab igapäevaelu rutiini. Saab aru valetamisest kui taunitavast käitumisest. Talub muutusi.   Arutleb lihtsamate eetiliste probleemide üle ning teeb vahet hea ja halva vahel.
Järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu rolle ja tegevusi.
 
Huvitub võistlusmängudest.      










6. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED
6.1 Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.
 
6.2 Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes.

6.3 Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.

 6.4 Mõõtmised hõlmavad spetsiifilisi lapse edukaks toimetulekuks olulisi valdkondi: sotsiaalset kompententsust, lähenemist õppimisele ja vajalikke kognitiivseid oskusi.

6.5 Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvisid.
 
6.7 Lasteasutuse pedagoogiline nõukogu otsustab, milliseid meetodeid kasutada lapse arengu hindamisel. Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust.
 
6.8 Vähemalt üks kord õppeaastas viib läbi pedagoog lapse arengu toetamiseks lapsevanemaga arenguvestluse, mis:
            1) annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;
            2) selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes;
            3) sõlmib kokkulepped ja mõlemapoolse vastutuse lapse edasisel arendamisel.
 
6.9 Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.







7. LASTE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE KORRALDUS
7.1 Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.
7.2 Lapse arengut jälgitakse õppeaasta jooksul regulaarselt, kokkuvõtted tegevuse tulemustest esitatakse
  • arenguvestlusel lastevanematega, mille puhul täidetakse  kirjalikult väljatöötatud vorm.
7.3 Laste arengut analüüsitakse ja hinnatakse järgmistest tegevustest lähtuvalt
  • vaatlus
  • vestlus, intervjuu
  • laste tööd
7.4 Lasteaia lõpetades väljastatakse lapse koolivalmiduskaart Eliis.eu keskkonnas, kus on hinnatud lapse koolivalmidus nii ainevaldkondlikult kui üldoskused.


8. ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED, SEALHULGAS KORRALDUS
8.1 Erivajadusega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isikuomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas;
8.1.1 Tallinna Kadaka lasteaias toetatakse erivajadustega lapsi:
    • muust keele ja kultuurikeskkonnast pärit lapsed;
    • logopeedilised lapsed;
    • andekad lapsed;
    • toitumisprobleemidega /allergilised lapsed;
    • erinevate tervislike erivajadustega lapsed.

8.2 Rühmades toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti ja vene keeles, mitte-eesti kodukeelega lapsed omandavad eesti keele lõimitud tegevuste ja individuaalse harjutamise kaudu (vt rühma kausta erivajadusega laps). Rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel.

8.3 Õppe- ja kasvatustegevus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele eesti keele ja kultuuri tutvustamisel ning väärtustamisel.

8. 4   Logopeed selgitab välja kõneravi vajavad lapsed ning tagab neile süstemaatilise korrektsioonitöö;
  • logopeedi tegevuskava õppeaasta ulatuses välja toodud aasta tegevuskavas ning tegevus lapsega  individuaalses arenduskavas;
  • rühmaõpetajad toetavad logopeedi tegevust järgides tema poolt antud juhiseid.
 
8.5 Andeka lapse arengu toetamine on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutavad lapsega tegelevad pedagoogid.

8.6 Koostöös peredega võimaldatakse toitumisprobleemidega / allergilistel lastel / religioossetel põhjustel jätta menüüst välja sobimatud toiduained ja need asendada.
 
8.7 Tasandusrühma on suunatud lapsed nõustamiskomisjoni otsusega. Tulenevalt lapse toevajadusest koostatakse talle individuaalne arenduskava ning tagatud on logopeediline tugiteenus.

8.8 Tulemuste saavutamiseks on oluline koostöö nii meeskonnas, lasteaia spetsialistidega kui ka lastevanematega järgides isikuandmete  kaitse seadusest tulenevaid nõudeid.



9. LASTEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED, SEALHULGAS KORRALDUS
Kodu ja lasteasutuse koostöö lähtub lapsest ja on suunatud tema kasvukeskkonna kujundamisele. Koostöö edukus sõltub lapsevanemate ja õpetajate usaldusest ning üksteisemõistmisest.
Partnersuhete loomiseks vajalik:
  • mõlemapoolset  avatud suhtlemist;
  • rääkida läbi ootused ja eelarvamused;
  • laste kohanemise, turvatunde tekitamine;
  • laste vajaduste rahuldamine;
  • pere huvide ja eelistuste austamine;
  • lastevanemate ootustele vastava teguviisi rakendamine;
  • lapse koduse kasvukeskkonna tundmine; avatud suhtlemine lastevanematega;
  • lapse edusammude, kordaminekute tutvustamine.

9.1 Koostöö korraldamine indiviidi tasandil
Individuaalsed vestlused, lapsevanema nõustamine, konfidentsiaalsuse hoidmine, arenguvestluste läbiviimine vähemalt 1 kord aastas. Juhul, kui lapsevanem ei soovi lapse arenguvestlusel osaleda, saab ta õppeaasta lõpus oma lapse pedagoogilise iseloomustuse.
9.2 Koostöö korraldamine rühma tasandil
Rühmakoosolekud vähemalt 2 korda aastas, mis protokollitakse. Ühisürituste ja tegevuste läbiviimine, regulaarne asjakohane suuline ja kirjalik infovahetus.
9.3 Koostöö lasteaia tasandil
Informatsiooni õigeaegne edastamine,  ühistegevuste läbiviimine, lastevanemate ettepanekute arvestamine asutuse igapäevaelu korraldamisel, lastevanemate rahulolu-uuringute läbiviimine ja analüüs.
9.4 Koostöö lastevanemate hoolekoguga
Hoolekogu koosolekud vähemalt 4 korda aastas, kus toimub juhtkonna ja lastevanemate vaheline infovahetus ja aruandlus lasteaia tegevustest.

Õppeaasta jooksul pakume lastevanematele võimalust osaleda:
  • lastepidudel;
  •  ühisüritustel;
  • lasteaia arengu- ja  tegevuskava koostamisel, laste igapäevaelu korraldamisel, hinnangu andmisel tehtud tööle;
  • rühmakoosolekutel;
  • kohtumistel õpetajaga
  • infopäevadel;
  • väljasõitudel;
  • näitustel;
  • lastevanemate koolitustel.


10. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD
10.1 Õppekava kuulub läbivaatamisele vastavalt vajadusele õppeaasta  jooksul.

10.2 Ettepanekud õppekava täiustamiseks arutatakse läbi pedagoogilises nõukogus ja hoolekogus.

10.3 Õppekava muudatused kinnitab direktor.
 

Viimati muudetud 26.01.2024