Minu õpiränne Valgamaa Kutseõppekeskuse õpingute käigus viis mind aprillis 2025 päikeselisele Maltale, kus sain kuu aega töötada ühes väikelaste lastehoius. Esimesel päeval astusin lastehoiu uksest sisse teadmata täpselt, mida oodata, kuid juba peagi sain aru, et ees ootab täiesti uus maailm.

Õpiränne oli minu jaoks suurepärane võimalus, mis avardas silmaringi ja andis arusaama, et asju saab teha ka teistmoodi ning meil siin Eestis on alusharidus korraldatud väga hästi. Esimesel päeval istudes lastega õuealal, mõtlesin, et miks ma seda endale teen? Kuidas ma siin kuu aega suudan olla? Mul oli kahju nii endast kui lastest kes seal viibisid. 
Ütlen kohe etteruttavalt ära, et minu asi ei olnud Maltal kommenteerida, kuidas minu arvates asju valesti tehakse, vaid ma võtsin endale vaatleja rolli. Abistasin ja tegutsesin koos lastehoiu töötajatega, aktsepteerisin nende sisse töötatud rutiini ja korraldust. Paljusid asju oleks ja saaks teha seal minu hinnangul paremini, kuid selleni peavad nad seal ise jõudma. Inimesed tegid seal oma tööd täpselt nii hästi kui nad oskasid ja suutsid. 

Lastehoid avatakse hommikul kell 7:00 ja suletakse kell 19:00. Selle aja jooksul veedavad lapsed suure osa päevast õues. Lastehoiu kohatasu on 15 € kuus ja see on avatud kuus päeva nädalas. 
Lastehoius oli kolm rühma: beebid vanuses 0-1 aastat, keskmised lapsed 1-2 aastat ja suured lapsed 2-3 aastat. Lapsed liikusid järgmisse rühma päev peale lapse sünnipäeva. 
Beebid  olid  vanuses üks nädal kuni üks aasta ja rühmas on neid maksimaalselt 10. Suuremate laste rühmas on lapsi kokku 18. Rühmas töötab samamoodi nagu meil 3 täiskasvanut. Et lasteaias töötada, peab olema läbitud teatud lapsehoidjakoolitus, mille taset ma Eesti tasemeõppesüsteemi paigutada ei osanud.
Lasteaiaõpetaja saab töötasuna 1200 € ja lapsehoidja 900€ netopalgas. Malta mõistes on see vähe, kuna Malta elukallidus on kõrgem kui Eesti oma. Igas rühmas on üks kindel töötaja, kes töötab selles konkreetses rühmas. Teised saabuvad hommikul tööle ja neile määratakse, mis rühmas ta täna töötab. Õpetajal on tööpäeva keskel tunnine puhkepaus, mille kestel ei tohi ta rühmast lahkuda. Seega keerab õpetaja lastele selja, sööb, scrollib telefonis ja tunni aja pärast tegeleb lastega edasi. Pausi ajal ignoreerib õpetaja lapsi täielikult ega tegele lastega.

Lastehoius on töötajatel igasugused kaamerad rangelt keelatud. Telefon antakse tööpäeva alguses ära ja tagasi saab need peale tööpäeva lõppu. Samal ajal on kõik lastehoiu toad kaameratega valvatud ning live-pilt läheb otse lastehoiu omanikule. Iga liigutus saab jäädvustatud, kaasa arvatud beebide ja väikelaste mähkmevahetus. Mähkmevahetuse ajal ei tohi muide ise seljaga kaamerat varjata, vaid täpselt peab näha olema, kuidas mähkmevahetus teostati. Nii töötajate telefonikeelu kui kaameravalve põhjenduseks on turvakaalutlused.

Maltal on tavaks, et beebisid ei hoita liiga kaua süles, et nad harjuksid iseseisvusega. Beebid söövad ajakava alusel, mitte näljatunde järgi nagu Eestis. Laps võib nutta seni, kuni kätte jõuab söögiaeg. Selle, mitu korda saab beebi süüa, määrab lapsevanem ja lapsehoidja lähtub sellest. Beebide toiduks vajaliku keedetud vee panevad vanemad termostega kaasa. Lutipudelid on reeglina igaks söögikorraks kaasas, kuid nägin ka olukordi, et kasutatud pudelisse tehakse uus piimasegu ning pudelit ei pestud puhtaks. Beebid saabuvad lastehoidu selle avamisel ja lahkuvad viimaste seas õhtul 19 paiku. Lapsehoidja ja beebi vahel tekib väga tugev side, sest nad on terve pika päeva koos. On olukordi, kus laps ei saa aru, kes on ta ema ja kes hoidja. Kõik beebidega tehtud toimingud kirjutatakse süsteemi, et lapsevanematel oleks selge arusaam, mida laps on päeval söönud ja kui palju. Beebid magavad beebikiikudes, mitte voodis. Kui kohal on rohkem beebisid, siis tõstetakse osad lapsed ka põrandale magama. 
Üks südamlikumaid hetki oli töö väikese beebitüdruk Mandyga, kes oli ainult ühe kuu vanune. Hoolitsesin tema eest kogu kuu jooksul – toitsin, hoidsin süles, laulsin ja panin magama. Kui oli aeg lahkuda, jäi Mandy mind otsima ja see hetk näitas, kui tugev side võib tekkida seal väiksel imikul ja tema hoidjal. See jäi mulle sügavalt südamesse. 

Õues on kaks mänguala, esimene 0-2-aastastele ja teine 2-3-aastastele lastele, lapsed veedavad seal enamuse päevast. Mõlemad mängualad olid sama suurusega, kuid beebide alal ei ole atraktsioone. Vanemate laste alal kasvavad lisaks  viis väiksemat mandariinipuud, mis pakuvad mõnusat varju päikeseliste ja kuumade ilmade ajal. Beebide alale oli varju jaoks pandud paksem kangas (päike on seal kõrvetav). Mänguasjad tuuakse alati toast, selles lastehoius ei ole eraldi õue mänguasju. Väliala on suhteliselt väike, lapsed ei saa seal joosta.  Eestis on lastel jooksmiseks ja mängimiseks palju ruumi, liivakastid ja mänguasjad. Maltal ei viida lapsi tänavale jalutama ja see ei oleks ka mõeldav, sest kõnniteed on kitsad ning liiklus on lastehoiu ukse taga päris tihe. Kuna ilm võib olla päris jahe või siis väga kuum, mängivad lapsed sageli ilmale mitte vastavates riietes. Mängualad olid küll kenad, kuid ruumi jooksmiseks ja mängimiseks nappis. 

Minu jaoks oli ehk kõige suuremaks ehmatuseks, et lapsed magavad põrandal mattidel, riietes, millega vanemad nad hommikul toovad ja isegi jalanõud jäetakse jalga. Lastele pannakse peale ühiskasutatavad tekid ja nad raputatakse/patsutatakse magama, mis on Eesti mõistes laste tagumine. Sama käitumise eest Eestis lastaks õpetaja lapse peal toimepandud füüsilise vägivalla eest lahti. 
Söögikorrad lastehoius koosnevad toidust, mille lapsevanemad kaasa panevad. Sööki ei soojendata, see seisab terve päeva lapse seljakotis, (soe kliima) ning lapse sööginõud pestakse kodus lapsevanema poolt. 

1-3-aastased lapsed kannavad enamasti mähkmeid. Maltal ei harjuta lastehoid lapsi potil käima. See on vaid lapsevanema enda kohustus. Tualetis on 30-ne lapse jaoks 2 pissipotti, sest neid ei ole rohkem vaja. Lapsevanem toob mähkmed ja niisked salvrätikud lapse puhastamiseks ja tagab nende olemasolu. Samuti märgivad lapsehoidjad suuremate laste puhul mähkmevahetuse programmis. Kui laps on kodus potti kasutama õppinud, lubatakse tal kasutada tualetti.
Haiged lapsed, kellel on palavik, saadetakse koju ainult siis, kui temperatuur ületab 37,8 kraadi. Meie arusaama kohaselt on kohal täiesti haiged lapsed kes peaksid kodus tervenema. Kehva enesetunde tõttu on lapsed halvas tujus ja nutavad palju. Järjepidevalt palju haigeid lapsi koos toob olukorra, kus lastehoius on enamus lapsi tugevalt köhased ja nohused.

Hügieen on eriti üllatav teema minu jaoks. Käsi ei pestud päeva jooksul mitte ühtegi korda, ka mitte siis, kui laps oli tegelenud eriti käsi määrivate tegevustega. Laste käed tehti puhtamaks nö lapiga, millega puhastati ka kõiki muid pindasid. See lapp ise oli minu jaoks ebameeldiv käes hoida ja mõte sellest, mida sellega enne puhastati, ei tekitanud paremat tunnet juurde. 
Tegevused lastega oli vaid näitemäng lapsevanematele. Seati valmis tegevus, kutsuti kohale kõik lapsed ning tehti pilt, sellega tegevus piirdus. Lapsevanematele jäeti mulje, et lastega tegeletakse palju, kuid tegelikult nii see ei olnud. 

Lapsed on Maltal rahulikumad võrreldes Eesti lastega. Lapsed on harjunud lastehoius käima juba varakult ja ei pelga uusi inimesi. Arvan, et kui laps hakkab lastehoius käima väga varakult, siis kasvab laps süsteemi osana ja teab juba väga väikesest peale, kuidas asjad käivad ja kuidas peab ta käituma ning mida ta tohib või ei tohi teha. 
Maltal on kombeks, et lapsevanem ei näe inimest, kes lapsi õpetab ja nendega terve päeva tegeleb. Lapse võtab hommikul vastu juhataja ning õhtul annab tema ka lapse lapsevanemale uksel üle. Infot, kuidas lapsel lastehoius läks, saavad lapsevanemad  rakenduse kaudu näha. Otsesuhtlust õpetajaga ei toimu.
Töökeskkond ise oli soe ja toetav. Minu kolleegid olid rõõmsameelsed ja pühendunud naised, kes võtsid mind kiiresti omaks. Tunnen, et olin osa nende meeskonnast, mitte lihtsalt praktikant. Praktika lõpuks sain ka tööpakkumise silmapaistva töö eest. Neil oli kahju, et pidin lahkuma. 

Maltal veedetud kuu oli minu jaoks rohkem kui lihtsalt praktika. Kahtlemata oli see emotsionaalne ja elumuutev kogemus. Olen tänulik võimaluse eest näha teistsugust süsteemi, õppida uusi töövõtteid ja saada osa armsast kollektiivist. Lahkudes tean, et osa minust jääb igaveseks sinna väikesele Vahemere saarele – koos Mandy, kolleegide ja kõigi nende kogemustega, mida kunagi ei unusta.
Maltal kogetud kogemus tõi  kaasa ka tänutunde – meil Eestis on lasteaiaelu väga hästi korraldatud!