ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

 Õppe-ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös.

Õppe- ja kasvatustegevus toetab lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel

• terviklik ja positiivne minapilt
• ümbritseva keskkonna mõistmine
• eetiline käitumine ning algatusvõime
• esmased tööharjumused
• kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest
• mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused

 2022/2023 õppeaasta põhieesmärgid:

•  looduse ja keskkonnaga seonduvad tegevused on toetatud – „Säästame üheskoos loodust!“
• kasutusele on võetud projektõpe
• üha rohkem rakendatakse aktiiv- ja avastusõpet ning robootikat õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel
   

 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED

•  iga lapse individuaalsusega, tema võimete, oskuste, iseloomu ja arengupotentsiaaliga arvestamine
• rahvuslikkuse tähtsuse ja isamaalisuse ning eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine
• õppetegevuses liikuda järjepidevalt kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale liikumine
• õppesisu valikul õpetatavate valdkondade omavaheliste seoste arvestamine
• mängulisuse seostamine õppe- ja kasvatustegevusega rühmade päevakavades
• kodu ja lasteasutuse koostöö soodustamine laste igakülgsel arendamisel
• lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine
• lapsele turvatunde ja eduelamuste tagamine ning loovuse toetamine
• humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine
• lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine
• üldõpetusliku tööviisi rakendamine

RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

 Kalamaja Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaasta kaupa.

Õppeaasta algab 1.septembril ning lõpeb 31.augustil.

Suveperiood on 1.juunist kuni 31.augustini.

Õppe- ja kasvatustöö korraldus on eestikeelne.

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD

 Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja –tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest.

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad on õppekava lisadena (ainekavad) lahti kirjutatud lähtudes laste vanusest ning läbitavate teemade käsitlemise ulatusest. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused muusika-, liikumis- ja kunstitegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuses käsitletavateks valdkondadeks on:

• mina ja keskkond
• keel ja kõne
• matemaatika
• kunst
• muusika
• liikumine

PÕHIMÕTTED TÖÖKS ERIVAJADUSTEGA LASTEGA

• õppida tundma erivajadustega last, tema eripära, veidrusi ja kombeid
• erivajadustega lapse kohalolek ärgu segagu ülejäänud rühma igapäevaelu
• mitte jääda kaasa tundma ja haletsema last tema puude pärast
• abistada last ainult selles, millega ta ise hakkama ei saa
• kasutada selgeid ja väga konkreetseid korraldusi
• kiita last õnnestumise korral, sest see mõjub talle hästi ka teiste laste silmis
• aidata saavutada peenmotoorika vajalik täpsus
• rakendada võimalusel individuaalset õppetööd
• leida ka vanemate jaoks igas päevas lapse juures midagi positiivset

 Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt. spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.

Lasteaed toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel

 

TUGITEENUSED

 Lastevanematele toetuseks laste keele ja kõne arendamisel pakume spetsialisti - logopeedi teenust. Logopeed vaatab vanemate nõusolekul 1 kord aastas üle kõik lasteaias käivad lapsed ning peale seda annab vanematele vajadusel nõustamise käigus soovitused edaspidisteks tegevusteks.

Allergiliste ja diabeeti põdevate laste vanematega teeme koostööd paindlike lahenduste leidmiseks nende laste toitlustamisel.   

 

 LASTE ARENGU HINDAMINE

Laste arengu hindamisel lähtutakse üldoskuste, vaimsest ning kehalis-motoorsest arengust.

Üldoskuste arengu hindamisel vaadeldakse mänguoskuste, tunnetus- ja õpioskuste, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arengut. 

Vaimse arengu hindamisel vaadeldakse laste edasijõudmist õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades.

Liikumisalases arengus hinnatakse laste liikumisalaseid üldteadmisi, põhiliikumiste ja liikumismängude oskusi ning algteadmisi erinevatest spordialadest.

Muusika-alases arengus hinnatakse laste edasijõudmist laulmises, muusika kuulamises, muusikalis-rütmilises liikumises ja pillimängus.

Laste arengu hindamisel kasutatakse peamiselt vaatlusmeetodit, lisaks sellele ka intervjuud ning laste tööde analüüsi.

Arengu hindamine toimub lasteaia pedagoogide poolt välja töötatud süsteemi alusel, kus on kasutusel  4 erinevat tabeli vormi (igal vanusel oma vorm).

Tabelite täitmine toimub kaks korda aastas: sügisel ja kevadel. Tabeleid täidetakse + ja – süsteemis ning nende alusel koostavad õpetajad kevadel arengukirjelduse, milles võetakse kokku laste areng õppeaasta jooksul.

Lapse arengu eeldatavaid tulemusi ei käsitata kõigile kohustuslikuna, need on vaid teatud üldtunnustatud tähised, mis aitavad kavandada laste edasiseks arenguks vajalikke tegevusi.

Kokkuvõtteid tehakse ka rühma üldise arengu seisukohalt, mille koostamiseks on välja töötatud vastav vorm.