Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Kasulikud lingid

Kasulikud lingid

Varajase Kaasamise Keskus


Tallinna Õppenõustamisekeskus

Põhja-Eesti Rajakeidja Keskus


Vaimse Tervise Keskus

Perekeskus Sina ja Mina


Tallinna Perekeskus


Tarkvanem.ee


VANEMLUSPROGRAMM „IMELISED AASTAD” 

Laste kasvatamisel võib tekkida olukordi, millega on keeruline hakkama saada. „Imelised aastad” on 4-kuuline programm vanematele, kes vajavad tuge ja soovivad õppida, kuidas laste kasvatamisega paremini toime tulla.
Programm sobib 2–8-aastaste laste vanematele, kes soovivad saada vastuseid lapse kasvatamisel tekkinud küsimustele ja õppida, kuidas paremini toime tulla; kelle lastel on esmased käitumisprobleemid, nt kohatine agressiivne käitumine, hüperaktiivsuse ilmingud, hajutatud tähelepanuvõime, valetamine, sõnakuulmatus jne.
Oodatud on nii lapsevanemad kui vanavanemad ja teised last kasvatavad täiskasvanud.

Koolitusel õpitakse:

  • kuidas kehtestada tõhusalt piire ja reegleid
  • kuidas last julgustada ja tunnustada
  • kuidas õpetada last tugevate tunnetega toime tulema
  • kuidas arendada last mängu abil
  • kuidas lahendada konflikte
  • kuidas tulla toime stressiga

Koolitus toimub väikeses grupis (14 inimest) kord nädalas 2–2,5 tundi.
Kokku on 16 kohtumist (4 kuud) tööpäeva õhtuti või nädalavahetustel.
Koolitusel vaadatakse videoklippe erinevatest suhtlemisolukordadest. Toimuvad arutelud ja grupitööd, kus harjutatakse uute oskuste omandamist kahe kogenud koolitaja abiga.
Kohapeale on organiseeritud lastehoid ja pakutakse ka kerget einet.
Programmi viiakse läbi nii eesti kui vene keeles.

PEAASI.EE


RAAMATUD, mille lugemine võib aidata lapsevanemat:

OSKUSTE ÕPE. Ben Furman
Viide sisukirjeldusele
Oskuste õpe on laste probleemide lahendamise meetod, mis toetub lahenduskeskse lühiteraapia põhimõtetele. Oskuste õpe aitab lastel õppida oskuseid ja võita mitmesuguseid psüühilisi ja sotsiaalseid probleeme pere, sõprade ja teiste lähedaste toel. Selle käsiraamatu abiga saavad lapsevanemad ja spetsialistid hõlpsasti õppida selgeks Oskuste õppe põhitõed, et neid lastega koos ellu rakendada.

KUIDAS MEIE LASTEAST KASVAVAD VÄIKESED TÜRANNID? Michael Winterhoff
Viide sisukirjeldusele
Sageli võime teleekraanidelt näha, kuidas “super-lapsehoidjad“ või superemad saadetakse appi peredele, kelle igapäevaelu tundub juba ammu lootusetu olevat. Meile näidatakse ülekäte läinud lapsi, karjuvaid vanemaid ning õdesid-vendi. Need on ilmekad pildid, mis võivad vabalt saada iga lapsevanema tuleviku osaks.
Mainitud saated näitavad väikseid türanne, keda me oma elus üha sagedamini kohtame. Lapsi, kelle kasvatuses tunduvad ohjad olevat täielikult käest lastud. Lapsi, kellel pole enam midagi ühist nende “väikeste armsakestega”, keda isa ja ema endale kunagi soovisid.
Michael Winterhoff näitab oma üllatavas ja veidi hirmutavas raamatus, kuidas paljud vanemad käituvad lastega juba maast madalast kui omasugustega, arvestamata sellega, et lapsed pole väiksed täiskasvanud. Sedalaadi suhe põhjustab hilisemas elus suure hulga probleeme nii lastele kui täiskasvanutele.
Meditsiinidoktor Michael Winterhoff (sünd 1955) on abielus ja kahe lapse isa. Ta õppis Bonnis arstiteadust ja töötab alates 1988. aastast oma erapraksises laste- ja noortepsühhiaatri ning psühhoterapeudina.
Winterhoffi suurim huvi on laste ja noorte psüühikahälbed, mida ta uurib süvapsühholoogilisest vaatenurgast lähtuvalt. Käesolev raamat tõusis eelmisel aastal üheks enim müüdud raamatuks Saksamaal, tekitades tormilise diskussiooni lastekasvatuse teemade üle.

TARK LAPSEVANEM. Thomas Gordon
Viide sisukirjeldusele
Mida teha, kui lapsel on probleem? Kas talle peaks andma nõu, teda lohutama või hoopis tema muret kuulama?
Kuidas reageerida, kui lapse käitumine sind häirib? Võib-olla tuleks teda korrale kutsuda? Aga äkki peaks talle selgitama, mida ta valesti teeb? Või aitab kõige paremini hoopis see, kui talle rääkida, kuidas tema käitumine sulle mõjub?
Kuidas seada piire? Kas ma ei ole äkki liiga järeleandlik vanem? Kuidas mõjub kõikelubav vanem lapse arengule ja suhtele? Mille poolest erineb kõikelubav kasvatus ja Gordoni meetod?
Kuidas lahendada probleeme ja konflikte perekonnas nii, et keegi ei tunneks end kaotajana? Kuidas last tunnustada? Mis vahe on kiitmisel ja tunnustamisel? Miks lohutamine ja nõu andmine ei ole parimad valikud, kui lapsel on probleem? Kellel üldse on probleem? Mis on võimu kasutamine lastekasvatuses ja kuidas selle rakendamine lapse korrale kutsumiseks maksab kätte teismeeas ja veel hiljemgi? Mida saab teha, et last ei peaks kogu aeg keelama? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsivad hoolivad vanemad vastuseid iga päev.
Dr. Thomas Gordon selgitab, kuidas lastega tulemuslikult suhelda ning pakub samm-sammulised juhised, kuidas neid igapäevaseid kasvatusküsimusi lahendada nii, et suhe lapsega muutuks veelgi paremaks.

LAPSE AJUKESKNE KASVATUS. 12 MURRANGULIST STRATEEGIAT KUIDAS AIDATA LAPSE MÕISTUSEL ARENEDA. Daniel J. Siegel, Tina Payne Bryson
Viide sisukirjeldusele
Sinu põnni tabab keset poodi jonnihoog. Su viieaastane keeldub hommikul riidesse panemast. Kolmandas klassis käiv laps mossitab pingil, selle asemel, et teistega kaasa mängida. Kas kogu maailma lapsed on haaratud mingisse vandenõusse, mille eesmärk on vanemate elu põrguks teha? Tegelikult mitte. Lihtsalt nende arenev aju sunnib neid vahel käituma mõistatuslikult. Kuidas selliseid olukordi vältida, lahendada ja aidata oma lapse mõistuse arengule võimalikult kaasa – just sellest käesolev raamat räägibki.
Sissejuhatuseks raamatusse

MINU PIIRID – SINU PIIRID. MILLISEID PIIRE VAJAVAD LAPSED TEGELIKULT? Jesper Juul
Viide sisukirjeldusele
Jesper Juul räägib oma kolmandas eestikeelses raamatus sellest miks ja millised piirid on lapsele vajalikud, kuidas neid kehtestada nii, et nad töötaks ja miks "vanal heal" viisil seatud piirid enam ei tööta. Ta selgitab millest algab enamik vanema ja laste vahelisi probleeme ja pakub neile ka töötavaid alternatiive.
Seda väikest raamatut lugedes ei jää kahtlust, et Juul on kindlasti 21. sajandi lastekasvatuse suurkuju.
See raamat räägib kõigest sellest, mida vanasti kutsuti lastele piiride seadmiseks.
Ilmselt peab enamus vanemaid piiride seadmist ja hoidmist laste kasvatamise juures kõige keerulisemaks ja konfliktirohkeimaks tegevuseks üldse.
Kas aga on võimalik piire seada ka nii, et suhted vanemate ja laste vahel ei muutuks halvemaks?
Võib tunduda uskumatu, aga piiride seadmine viisil, nagu Jesper Juul seda kirjeldab, aitab pigem kaasa laste ja vanemate vahelise läheduse suurenemisele.
Juul ütleb, et lapsed kes "otsivad piire" või "katsetavad piire" ei otsi tegelikult mitte piire, vaid kontakti oma vanematega. Selline kontakt saab tekkida aga üksnes siis, kui vanem hakkab väljendama oma tegelikke vajadusi - eristades oma peas olevad "kasvatusmeetodid" (mida üks korralik ja hästi kasvatatud laps võiks põhimõtteliselt teha) ja tegelikud vajadused (mida vanem tegelikult just praegu vajab).
Niikaua, kui vanem last mingite kindlate "kasvatusmeetodite" järgi käituma sunnib, ei saa tõelised piirid, mis arvestavad nii vanema kui lapse vajadusi - ja mida seetõttu mõlemad austavad, tekkida - ja niikaua jääbki võitlus piiride eest kestma.
Selles igale vanemale hädavajalikus raamatus räägitakse lisaks veel sellest:
• mille poolest erinevad lapse soovid ja vajadused
• kuidas “ei” võib olla kõige hoolivam vastus
• milline on hädavajalik konflikt
• kas vanemad võivad riielda
• mis on karistuse tegelik sõnum ja mida siis teha

NUTT JA JONNIHOOD. KUIDAS AIDATA LAPSEL OMA TUNNETEGA TOIME TULLA? Aletha J. Solter
Viide sisukirjeldusele
Iga vanem tahab olla oma lapse jaoks parim. Kuidas aga olla lapse jaoks parim teda ära rikkumata? Üks kõige keerulisemaid vanemaksolemise väljakutseid on kindlasti lapse nutu ja jonniga toimetulek.
Kuidas on õige reageerida lapse nutule ja jonnihoogudele?
Kas õigem oleks lohutada, ignoreerida, tähelepanu kõrvale juhtida, karistada, järele anda või empaatiliselt kuulata.

Aletha J. Solter, kes on laste nuttu ja jonni uurinud juba kolmkümmend aastat, aitab käesoleva raamatu lugejal hoiduda eelarvamustest ja hinnangutest ning näha nutu rolli lapse arengus hoopis uuest ja ootamatust vaatenurgast. Tegemist on ilmselt ühe geniaalseima lastekasvatus¬raamatuga, mis eesti keeles ilmunud. Autor annab selged juhised, kuidas nutust ja jonnist mõelda, milline tähtis roll on nutul ja jonnil lapse arengus ning kuidas vanem võiks nendega hakkama saada.
Lapse mõistmine, tema arenguliste vajadustega arvestamine ja oskus lapsevanemana seejuures tasakaalukalt toimida on kõige olulisem panus, mille me saame anda oma lapse emotsionaalsesse arengusse.

Sel põhjusel valisimegi eesti lugeja jaoks välja just selle raamatu.
Tiit Kõnnussaar
kirjastaja

Teada-tuntud on tõsiasi, et kõrvalseisjad taluvad raskelt teiste negatiivseid emotsioone, samuti ei osata emotsionaalsetes olukordades asjalikult käituda.
Käesolev raamat aitab vanematel leida erinevaid võimalusi laste nutu ja stressiga toimetulemiseks.
Oluline on meeles pidada, et ükski seisukoht ei pruugi kirjeldada lõplikku tõde teie lapse kohta – siin toodud ideed sobivad juhul, kui tunnete end oma lapsega kindlalt (näiteks teete vahet nälja- ja stressinutul) ning teil on piisavalt jõudu millegi uue proovimiseks.
Reet Montonen
kliiniline lapsepsühholoog-psühhoterapeut
Oluline on olla teadlik tõsiasjast, et lapsed vajavad kõige enam armastust ja tähelepanu siis, kui nad käituvad viisil, mis selleks kõige vähem põhjust annab.

Aletha J. Solter
 

Viimati muudetud 21.02.2024