Liigu sisu juurde
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Korduma kippuvad küsimused

Korduma kippuvad küsimused

PrügiBinGo 


Mis on PrügiBinGo? 

PrügiBinGo on 2023. aasta oktoobris ja novembris läbiviidav segaolmejäätmete mahutite kohtvaatlus, mille eesmärk on selgeks teha jäätmetekitajate jäätmete liigiti kogumise hetkeolukord. Selle põhjal soovitakse elanikke motiveerida, nõustada ning teavitustööd teha, et jäätmete liigiti kogumine Tallinnas edeneks. PrügiBinGo abiga viiakse läbi kohtvaatlused, analüüsitakse tulemusi ning koostatakse välitööde läbiviimise kohta aruanne, mis saadetakse antud kohtvaatluses osalenule. 

Miks on Prügibingot vaja? 

Tallinna Linnavolikogu 05.05.2022 määrus nr 5 "Tallinna jäätmekava 2022–2026" kohaselt on jäätmehoolduse tõhustamiseks tarvis teostada rohkem järelevalvet ning korraldada teadlikkust tõstvaid aktsioone. PrügiBinGo läbiviimine aitab kaasa Tallinna jäätmekava eesmärkide elluviimisele. Sarnast jäätmete liigiti kogumise alast teavitustööd ja kontrolli nõuetekohase jäätmete liigiti kogumise üle teostatakse regulaarselt ka järgmisel aastal.

Lisaks on võimalik liigiti kogutud jäätmeid ringlusse suunata ning nendest uut väärtust luua. Segaolmejäätmeteid ei ole võimalik ringlusse võtta. 

Mis alusel PrügiBinGo minu jäätmemahutit kontrollib? 

Jäätmeseaduse § 119 lg 4 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus teostab oma haldusterritooriumil pidevat järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle.
Vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale korraldab Tallinnas jäätmehooldust Tallinna Strateegiakeskus, kelle ülesandeks on muuhulgas teostada järelevalvet eeskirja täitmise üle. 

Kuidas PrügiBinGo't läbi viiakse? 

Toimingud viiakse läbi jäätmevaldajate regulaarsel veopäeval. Segaolmejäätmete mahuti tühjendatakse jäätmeveokisse, jäätmekott lõigatakse lahti ning tuvastatakse, millised jäätmed seal on ning tehakse nendest foto. Igale jäätmeliigile vastab kindel rahvusvaheline piktogramm ning elanikele saadetakse märgukiri, kus tuuakse välja segaolmejäätmete mahutisse mittekuulunud jäätmeliikide piktogrammid. 

Kuidas tagate, et minu isikuandmed on kaitstud? 

Juhuvalimisse sattunud kinnistute jäätmevaldajate isikuandmed on lepinguga kaitstud. Välitööde läbiviija lepinguline kohustus on tagada, et isikuandmeid sisaldavaid dokumente või muid andmekandjaid, millel on isikut tuvastada võimaldavad andmed (tšekid, lepingud, haiguslood jms) ei jäädvustada ega talletata muul viisil ning et selline jääde pannakse jäätmeveokisse tagasi.

Miks just mina olen PrügiBinGosse sattunud? 

Segaolmejäätmete mahutisse ei ole lubatud biojäätmeid visata. Eelkõige kontrollitakse segaolmejäätmete mahuteid nendel elanikel, kes said linnalt kasutusse kompostri või linnaosa valitsuselt nõusoleku biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimiseks. 

Juhul, kui selgub, et kinnistul ei toimu kompostimine nõuetekohaselt (segaolmejäätmete mahutis leidub biojäätmeid), nõustatakse jäätmevaldajaid ning kui rikkumine on korduv, võidakse kompostimise nõusolek kehtetuks tunnistada.


Kes PrügiBinGot läbi viivad? 

PrügiBinGot viib läbi Osaühing Ecomarketer koostöös piirkonna jäätmevedajaga. Välitööde läbiviimisesse kaasatakse Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna ametnikud.

Kus on PrügiBinGot veel läbi viidud? 


Lisaks Tallinnale on PrügiBinGOt katsetatud Tartus, Lääne-Harju vallas, Saku vallas, Harku vallas. Lisaks on lõppenud esimesed PrügiBinGO välitööd välismaal – Tampere linnas Soomes.

Milliseid jäätmeid peab liigiti koguma? 

Jäätmeseaduse ja selle alamaktidest tulenevate nõuete järgi tuleb tekkekohas liigiti koguda vähemalt järgmist liiki jäätmed: paber ja kartong; plastid; metallid; klaas; biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; pakendid (sh paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid ja tekstiilpakendid); puit; tekstiil; suurjäätmed; probleemtoodete jäätmed; ravimijäätmed ja ohtlikud jäätmed.

Korraldatud jäätmeveo raames saab Tallinna linnas üle anda biojäätmeid, paberit ja kartongi, suurjäätmeid ning segaolmejäätmeid. Eelnimetatud jäätmete üleandmiseks saate ühendust võtta oma piirkonna jäätmevedajaga. Biojäätmete mahutisse on lubatud panna ka aia- ja haljastujäätmeid, kuid ületada ei tohi kogumismahuti kandevõimet (80-liitrise kandevõime on 40 kg ning 140-liitrise kandevõime on 70 kg).


Pakendijäätmed (klaaspakend, plast- ja metallpakend, sh joogikartong) ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveo hulka ning need saab viia avalikku pakendipunkti, jäätmejaama või tellida üksik- ja paariselamu ja kuni kahe korteriga elamu kollase koti teenus. Korterelamute juurde saab tellida eraldi jäätmemahutid klaaspakendile ning plast- ja metallpakendile, sh joogikartongile. Kollase koti teenus ning pakendijäätmete mahutite tühjendamine on tasuta.

Pakendikoti teenust eramajadele saab tellida:
  • OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) tel 5300 0011 või Ragn-Sells AS tel 15 155, 606 0439 E-R 8:00-17:00
  • Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) tel 640 3240 E-R 9:00-17:00
Pakendijäätmete mahuteid kortermajadele saab tellida:
  • OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) tel 5300 0011 või Ragn-Sells AS tel 15 155, 606 0439 E-R 8:00-17:00
  • OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) tel 633 9240 E-R 9:00-17:00
  • Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) tel 640 3240 E-R 9:00-17:00
Mida tohib pakendijäätmetesse visata? 

papp-japaberpakend.PNG

Papp- ja paberpakendite mahutisse:

  • pappkastid ja -karbid, jõupaber, paberkotid ja muud puhtad paberpakendid;
  • lamineerimata kartong, lainepapp.

Ei sobi: 

  • vanapaber (näiteks ajalehed, ajakirjad, raamatud, ümbrikud, töövihikud, reklaamlehed ja -kataloogid) ega määrdunud ja vettinud papp- ja paberpakendeid. Vanapaber viska oma kinnistul asuvasse paberi- ja kartongijäätmete konteinerisse või vii jäätmejaama.

Klaas

Klaaspakendite mahutisse:

  • värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid, siirupipudelid ja muud puhtad klaaspakendid (nt kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid).

Pakend

Plast- ja metallpakend, joogikartong mahutisse:

  • jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid;
  • kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid (näiteks šampoonipudelid);
  • plastnõud ja karbid ja muud puhtad plastpakendid;
  • toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja -korgid;
  • konservkarbid ja -purgid;
  • kartongist piima- ja mahlapakendid;
  • kartongist kondiitritoodete karbid jm. puhtad kartongpakendid;
  • joogipudelid, kilekotid, pakkekile.
Mida tohib segaolmejäätmetesse visata? 

Segaolmejäätmed on jäätmed, mis jäävad liigiti kogumisest alles. Kui jäätmeid õigesti liigiti koguda, siis segaolmejäätmeid tekib minimaalselt. 
 

Segaolmejäätmed

Segaolmejäätmete mahutisse sobib:

  • Väga määrdunud ja raskesti puhastatav pakend (nt rasvane pitsakarp, heeringapakk)
  • Toidujäätmetena tekkivad suured kondid
  • Toidulisandid ja vitamiinid
  • Kosmeetika
  • Mähkmed, hügieenisidemed, tampoonid
  • Pakendatud pühkmed, kassiliiv, jahtunud tuhk, loomade väljaheited 
  • CD-plaadid
  • Tühjad/katkised pastapliiatsid, kirjaklambrid
  • Hõõgniidiga lambipirnid
  • Suitsukonid
  • Kasutatud pabernõud
  • Klaasi- sh peeglikillud
  • Katkised nõud (tassid, klaasid, taldrikud) 

Segaolmejäätmete mahutisse ei sobi: 

  • Biojäätmed, sh vedelad jäätmed (pane kompostrisse või biojäätmete mahutisse) 
  • Puhtad pakendid (vii avaliku pakendipunkti, pane pakendimahutisse või vii jäätmejaama)
  • Puhas paber ja kartong (anna  jäätmevedajale või vii jäätmejaama) 
  • Ravimid (vii apteeki)
  • Määrdunud ja katkised (korduskasutuseks kõlbmatud) riided, jalanõud, pehmed laste mänguasjad (vii jäätmejaama) 
  • Patareid ja akud (vii müügikohta, jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti) 
  • Väikeelektroonika, nt akulaadijad ja telefonid (vii müügikohta, jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti) 
  • E-sigaretid (vii müügikohta, jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti) 
  • Tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed (jäätmejaam või ohtlike jäätmete kogumispunkt) 
  • Ehitusjäätmed (vii jäätmejaama)
  • Suurjäätmed, nt diivan ja mööbliesemed (anna korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale üle või vii jäätmejaama)
  • Ained ja esemed, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid

 

 Mis siis saab, kui mu segaolmejäätmete mahutis on valed jäätmed? 

Kui segaolmejäätmete mahutis on sinna mittesobivad jäätmed, siis saab kodanik vastavasisulise teavituse, mille järgi peab ta oma jäätmete liigiti kogumise asjakohaste nõuetega kooskõlla viima. Peale kolme kuu möödumist tehakse juhuvalimisse sattunud segaolmejäätmete mahutitele järelkontroll, veendumaks, et segaolmejäätmetes ei ole sinna mittekuuluvaid jäätmeid. 

Vastavalt jäätmeseaduse §-le 120 prim 7 võib kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest karistada trahviühikuga 4 eurot, mis on füüsilise isiku puhul maksimaalselt 800 eurot. Kui sama teo on toime pannud juriidiline isik, siis rahatrahviga kuni 20 000 eurot. PrügiBinGo eesmärk ei ole kodanikke trahvida, vaid jäätmete liigiti kogumine kinnistul korrektselt lahendada. 

Biojäätmete liigiti kogumine

 

Mis on biojäätmed ja miks ma neid eraldi koguma pean? 


Biojäätmed jagunevad kaheks: köögi- ja sööklajäätmed (ehk toidujäätmed) ning aia- ja haljastujäätmed (ehk puulehed, oksad, rohi jms). 
Toidujäätmed on näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorismijäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed; lisaks ka majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid. 

Tutvu biojäätmetega lehel https://www.tallinn.ee/et/keskkond/biojaatmed
Tutvu biojäätmete liigiti kogumise infovoldikuga SIIN

Kes peavad alates 01. juunist 2023 hakkama oma biojäätmeid mahutiga koguma?


Kõikidel kinnistutel, sõltumata kinnistu sihtotstarbest või korterite arvust, peab hakkama alates 1. juunist 2023 oma tekkivaid köögi- ja sööklajäätmeid mahutisse koguma ja jäätmevedajale üle andma. NB! Mustamäel rakendub nõue alates 1. aprillist 2023 ning Kristiines alates 1. maist 2023, sest antud piirkondades muutub korraldatud jäätmeveo teenusepakkuja. 

Erandina saavad mahuti kohustusest vabastusi taotleda üksikelamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga elamuga kinnistud, kes kompostivad oma köögi- ja sööklajäätmed kohapeal igast küljest kinnises kompostris ning saavad kompostimiseks nõusoleku oma linnaosavalitsuselt.

Kas ma võin naabriga biojäätmete mahutit või kompostrit ühiselt kasutada? 

Kõrvuti asetsevad kinnistud võivad kasutada biojäätmete kogumiseks ka ühist mahutit või kompostrit. Ühismahuti kasutamiseks tuleb kasutajate vahel sõlmida ühismahuti kasutamise leping ning leppida kokku, kes sõlmib jäätmevedajaga lepingu ning kuidas toimub mahuti tühjenduse eest tasumine. Ühismahuti kasutamine tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ja oma asukohajärgse linnaosavalitsusega. 


Digiallkirjastatud taotlus saata aadressile [email protected]. 

Kes võivad mahuti asemel on köögi- ja sööklajäätmeid kompostida oma kinnistul?

Oma köögi- ja sööklajäätmeid võivad kinnises kompostris kompostida üksikelamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga elamute elanikud, kes on saanud vastava nõusoleku oma asukohajärgselt linnaosavalitsuselt.

Kuidas ja kust saab taotleda nõusolekuid kompostimiseks?

Taotlust saab esitada iseteenindusportaalis https://evald.ee/tallinn/app/jaatmekaitlus/. NB! Vali kindlasti "taotle kompostimist". 
Kui iseteenindusportaali pole võimalik kasutada, tuleb esitada allkirjastatud taotlus koos fotoga kompostrist linnaosavalitsusele. 
NB! Kui said Tallinnalt 2022. aasta septembris kompostri, siis eraldi nõusolekut taotlema ei pea, oled juba süsteemis kirjas. 

Järgnevalt on välja toodud samm-sammult, kuidas EVALD süsteemis kompostimise taotlust esitada:
 

Evaldis avalduse tegemine 1.png
2. Evaldis avalduse tegemine 2.png
 Evaldis avalduse tegemine 3.png

Mis tähendab soodustingimustel kogumismahutite (80-liitrise ja 140-liitrise) kasutusse andmine? 

See tähendab, et füüsiline isik saab kogumismahuti tasuta kasutusse tingimusel, et ta sõlmib jäätmevedajaga lepingulisa biojäätmete üleandmiseks 14-päeva jooksul mahuti kättesaamisest jäätmejaamast. 

Kes tühjendab biojäätmete mahutit?

Biojäätmete mahutit tühjendab sama ettevõte, kes tühjendab ka segaolmejäätmete mahutit, sest biojäätmed on samuti hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. 

Kuidas käib biojäätmete veolepingu sõlmimine? 

Biojäätmete mahuti tühjendamiseks tuleb teha lepingu muudatus oma piirkonna jäätmevedajaga, kes Teie kinnistul ka segaolmejäätmete mahutit tühjendab. Lisainfot jäätmeveo piirkondade ning jäätmevedajate kohta leiad SIIT

Kas ma tohin panna biojäätmete mahutisse ka näiteks puulehti ja muru? 

Liigiti kogutud aia- ja haljastujäätmed võib panna biojäätmete mahutisse mahus, mis ei ületa kogumismahuti tootja kehtestatud kandevõimet (Tallinna jäätmehoolduseeskiri § 19 lõige 1 ). See tähendab, et kui Teil on 140-liitrine biojäätmete mahuti, võib aia- ja haljastujäätmeid panna mahutisse 70 kg ulatuses ning kui Teil on 80-liitrine biojäätmete mahuti, tohib aia- ja haljastujäätmeid panna 40 kg ulatuses. 

Kust saab taotleda tasuta biojäätmete mahutit? 

Biojäätmete mahuteid saab taotleda lisaks üksikelamutele, paarismajadele, ridaelamuboksidele ja kuni kahe korteriga elamute elanikele ka 3-9-korteriga korteriühistu juhatuse liikmed. Tähtis on meeles pidada, et ühe elamu asukoha aadressi kohta saab taotleda ühe tasuta mahuti. Näiteks kui paarismaja üks elanik taotleb tasuta mahuti, siis samal kinnistul asuva paarismaja teised elanikud rohkem tasuta mahuteid taotleda ei saa. Soovitame paarismaja elanikel kasutada ühist mahutit ning selleks sõlmida ühismahuti kasutamise leping. 3-9-korteriga korteriühistule saab mahuti taotleda korteriühistu juhatuse liige, kellel on äriregistris õigused korteriühistut tehingute tegemisel esindada.

Taotlusi saab esitada portaalis http://taotlen.tallinn.ee

Kui olemas köögihunt, siis millise vabastuse peab omanik tegema, kui biojäätmeid ei teki?

Mahutiga peavad biojäätmeid koguma hakkama ka kõik need, kellel on köögis prügihunt ehk köögihunt. Köögihunti ei saa panna kõiki biojäätmeid, mis kodumajapidamistes tekivad (lilled, kiulised toidujäätmed). Seega isegi kui majapidamises on olemas köögihunt, et vabasta see jäätmevaldajat kompostri või biojäätmete konteineri kasutamise kohustusest.

Kompostin biojäätmeid ning annan pakendeid tekkekohal üle, mul ei teki segaolmejäätmeid peaaegu üldse. Kas mul on võimalik segaolmejäätmeid harvemini jäätmevedajale üle anda? 

Kui kinnistul on linnaosa nõusolek kompostimiseks, võib segaolmejäätmete mahutit tühjendada kord kaheksa nädala jooksul ehk kord kahe kuu jooksul. 
Kui kinnistul on linnaosa nõusolek kompostimiseks ja pakendite tekkekohal kogumine (näiteks kollane pakendikott), võib segaolmejäätmete mahutit tühjendada kord kaheteist nädala jooksul ehk kord kvartalis. 

Selleks tuleb ühendust võtta oma piirkonna jäätmevedajaga, et sõlmida lepingu muudatus. Linnalt selleks eraldi luba küsida pole vaja.

Milline on nõuetekohane komposter, mis sobib köögi- ja sööklajäätmete ehk toidujäätmete kompostimiseks?

Toidujäätmeid tohib kompostida kompostris, mis on igast küljest kinnine, kahjurite, loomade (sh näriliste) ja lindude eest kaitstud ning mõeldud aastaringseks köögi- ja sööklajäätmete ning aia- ja haljastusjäätmete kompostimiseks.  Lahtises aunas toidujäätmeid kompostida ei tohi, sest see meelitab kohale linde, loomi ja närilisi. 

Nõuetekohase kompostikasti võib ise käepärastest materjalidest ehitada või osta ehituspoest.

Kompostimiseks ei sobi igasugused suletud kastid, vaid tuleb silmas pidada kompostimiseks vajalikke tingimusi:

  • Ise ehitades soovitame kompostikasti põhja panna tihedaauguilise võrgu, mis hoiab närilised eemale, aga laseb liigveel välja voolata. Kompostimiseks on vajalik hapniku juurdepääs, seetõttu peaks ise kompostikasti ehitades kompostikasti tegema/jätma väikesed vahed/avad. Täielikult suletud kastis lähevad toidujäätmed haisema, roiskuma ning head komposti nii ei saa.
  • Kompostrit soetades sobivad kõik müügilolevad kompostrid igas hinnaklassis ning elanikul on võimalik valida endale sobilik. Spetsiaalselt kompostimiseks mõeldud kompostikastidel on kindlasti olemas spetsiaalsed avad hapniku juurdepääsuks ja nõrgvee äravooluks. Samuti on kompostikasti allosas suurem ava komposti väljavõtmiseks. Kui poest soetatud kompostikastil ei ole põhja, siis soovitame ise panna põhja nt tihedaaugulise võrgu.


1-4-liikmelisele perele sobib toidujäätmete kompostimiseks umbes 250L-400L suurune kompostikast. Kui komposter saab ruttu täis, siis järelikult on see komposter teie perele liiga väike ning tuleb soetada/ehitada lisakomposter või liituda lisaks biojäätmete äraveoga mahutiga.

Lahtises aunas või kastis võib kompostida aia- ja haljastusjäätmeid ning nende kompostimiseks oma kinnistul linnaosavalitsuse nõusolekut vaja ei ole.

Loe kompostimise kohta rohkem Kompostiljoni kodulehelt
Vaata kompostimise õpetusvideot Youtubest

Näited võimalustest:
 

A picture containing outdoor, trash

Description automatically generated

A picture containing grass, tree, outdoor, field

Description automatically generated

A picture containing grass, outdoor, house, grassy

Description automatically generated