Avaliku ürituse korraldajale
Allikas: Kliimaministeeriumi veebileht
Miks ei tohi enam avalikel üritustel kasutada ühekordseid sh biolagunevaid nõusid?
Iga ühekordne nõu, ka biolagunev, koormab keskkonda, sest selle eeldus on materjalide võimalikult pikaaegne kasutus. Biolagunevad ja komposteeruvad nõud võivad tunduda parem alternatiiv, kuid nende tootmine ja kasutamine tekitavad endiselt palju jäätmeid ega ole tegelikult keskkonnasõbralikud.
Lisaks tekitavad märgistused nagu "biolagunev" ja "komposteeruv" inimestes segadust jäätmete sorteerimisel. Ka biolagunevad ja komposteeruvad nõud tuleb panna segaolmejäätmete hulka, kust need jõuavad edasi põletustehasesse või prügimäele, sest Eestis puudub võimekus neid tööstuslikult komposteerida. Seega ei vähenda sellised nõud jäätmete hulka ega keskkonnamõju.
Korduskasutatavaid nõusid tuleb pidevalt pesta ja transportida – kuidas see keskkonnasõbralikum on?
Mitmed olelusringi uuringud (LCA) näitavad, et korduskasutatavad nõud on keskkonnasõbralikumad kui ühekordsed plasttooted, sest vähendavad jäätmete teket ja materjalikasutust. Korduskasutatava joogitopsi keskkonnasääst võib olla saavutatud juba pärast seitset kasutuskorda. Iga täiendav kasutus vähendab keskkonnamõju veelgi.
Olelusringi uuringutes arvestatakse kõiki tootmisega seotud aspekte, nagu kasvuhoonegaaside heitkogused, veetarbimine, ressursside kaevandamine ja jäätmeteke. Võrreldes ühekordsete toodetega jagunevad kõik need kulud korduskasutatavate nõude puhul mitme kasutuskorra peale. Näiteks kulub korduskasutatavate toodete pesemiseks oluliselt vähem vett kui uute ühekordsete toodete tootmiseks, sest suurim veekasutus toimub materjalide kaevandamise ja toote tootmise etapis.
Millistele üritustele antud nõue kehtib?
Nõue kehtib avalikele üritustele. Avaliku ürituse mõiste on defineeritud korrakaitseseaduses ning selle all mõeldakse avalikus kohas toimuvat ja avalikkusele avatud lõbustusüritust, võistlust, etendust, kaubandusüritust või muud sellesarnast inimeste koos olemist, mis ei ole koosolek.
-
Avalik koht on maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk, mille omanik või valdaja on andnud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või mis on tegelikkuses avalikult kasutatav. Avalikeks kohtadeks on eelkõige avalikud teed, väljakud, pargid, avalikud supelrannad, kasutamiseks avatud metsaalad, kalmistud, ametiasutuste hooned, kaubandus- ja teenindushooned jne.
-
Enamasti on avaliku ürituse sisuks meelelahutuse saamine kas kunstilise elamuse, sportliku hasardi väljaelamise, uudishimu rahuldamise või lihtsalt lõbustuse kaudu, samuti oma materiaalsete eesmärkide saavutamine.
-
Meelelahutuslikul inimeste koosolemisel peab olema ka teatav ajutine ja erandlik iseloom. Avalikkusele regulaarselt ligipääsetavad avalikud kohad ilma konkreetse ürituseta ei ole avalikud üritused korrakaitseseaduse tähenduses.
Pakendiseadusest tuleneva kohustuse täitmine ei sõltu sellest, kas avalikule üritusele on vaja taotleda kohaliku omavalitsuse luba või mitte, vaid sellest, kas tegemist on avaliku üritusega korrakaitseseaduse mõistes.
Näited avalikest üritustest | 102.97 KB | pdf
Kas toidukauplustes toimuvad degustatsioonid liigituvad avalikeks üritusteks? Juhul kui poodides ja kaubanduskeskustes toimub lihtsalt mõne ettevõtte toodete degustatsioon, ehk ei toimu eraldi korraldatavat üritust, siis sellisel juhul see tegevus ei liigitu avaliku ürituste alla ning ühekordseid plastist degusteerimistopse võib edasi kasutada. Samuti näiteks kui degustatsioon toimub eraüritustel, st üritustel, mis ei ole avalikkusele avatud, võib selliseid topse edasi kasutada. Kui degustatsioon toimub mõne avaliku ürituste raames, siis alates 01.01.24 rakenduvad pakendiseaduse nõuded.
Millistele nõuetele peavad korduskasutatavad anumad ja söögiriistad vastama?
Korduskasutatavad anumad ja söögiriistad on olelusringi jooksul mitme kasutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud ning neid täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil, milleks need valmistati. Oluline on, et tagatud oleks:
-
Korduskasutatavad anumad ja söögiriistad peavad olema tehniliselt disainitud korduvalt kasutamiseks.
-
Korduskasutatavad anumad ja söögiriistad peavad olema toiduga kokkupuuteks sobilikud ning selle kohta peavad olemas olema tõendusdokumendid.
-
Peab olema loodud korduskasutussüsteem, mis tagab toodete korduvalt kasutamise (pesu, logistika, arvestuse pidamine jm).
Kuidas on reguleeritud tagatisraha (pandi) rakendamine korduskasutatavatele nõudele? Kas see on seaduslikult korrektne kui maksan tagatisraha eest näiteks 3 eurot ja tagasi saan ainult 2 eurot?
Ürituse korraldajad võivad korduskasutatavate nõude eest küsida tagatisraha. Siiani on see tavaliselt olnud 1-2 eurot, mis makstakse külastajatele tagasi, kui ta nõu tagastab. See aitab tagada, et nõud ei jääks pärast sündmust kuhugi vedelema, neid saab järgmisel sündmusel uuesti kasutada ja seeläbi vähendada jäätmete hulka. Suurte sündmuste puhul räägime kümnetest tuhandetest ühekordsetest nõudest, mille jäätmeks muutumise sellega ära hoiame.
Tagatisraha piiri pakendiseadus hetkel paika ei pane. Tegelikult ei ütle pakendiseadus ka seda, et tagatisraha tuleb kindlasti külastajalt küsida - selle küsimine on korraldaja enda otsus. Kui tagatisraha rakendatakse, siis on oluline, et tarbija saab tagatisraha nõu tagastamisel samas vääringus tagasi. Ehk kui tagatisraha on 2 eurot, siis tuleb 2 eurot ka külastajale tagasi anda kui nõu tagastatakse. Kui see ei ole nii, siis ei ole tegevus kooskõlas pakendiseadusega ning sellest tuleks korraldajat või järelevalveasutust teavitada.
Samuti on oluline teada, et tagatisrahale ei rakendata käibemaksu, kui on loodud korrektne korduskasutussüsteem ja arvestuse pidamine.
Kui ürituse korraldaja otsustab rakendada korduskasutusnõude kasutamisele ka eraldi teenustasu/käitlustasu, mida ürituse külastajad peavad nõude kasutamisel tasuma, siis see tasu tuleb eraldi kuvada ja külastajaid sellest teavitada, et nad oleksid tasu rakendumisest teadlikud. Selline teenustasu ei ole pakendiseaduse kohaselt tagatisraha (seda külastajale ei tagastata) ning sellele rakendub käibemaks.
Kuidas aru saada, et tegemist on korduskasutusnõuga? Kas näiteks plastist korduskasutusnõu alla on pressitud mingi kindel tähis?
Euroopa Liidus ei ole kokku lepitud tähistusi, mis ütleks, et tooted on korduskasutatavad või ühekordseks kasutuseks. Plasttoodetele on tihti pressitud erinevad tähised, näiteks kolmnurk, mille juures on ka number või lühend lisatud. Selline tähis ei tähenda seda, et tegemist on korduskasutuspakendiga, vaid näitab, millisest plastiliigist konkreetne plasttoode on valmistatud. Samuti võib plastist toidupakenditel kohata erinevaid kasutusega seotud märgiseid (lubatud temperatuuri märgis, nõudepesumasina märgis jne).
Info selle kohta, kas konkreetne plasttoode on mõeldud korduvalt kasutamiseks peab olema kirjas toote dokumentides (näiteks vastavusdeklaratsioonis). Plastist esemete puhul tuleb teha laboris kolm järjestikust katset ning sellega näidatakse, et tooted on mõeldud korduvaks kasutamiseks. Plastist korduskasutusnõude ostmisel tuleb veenduda, et nõud on toodetud korduvalt kasutamiseks ning ostmisel eelistada selliseid esemeid, mille vastavusdeklaratsioonil on see aspekt selgelt esitatud. Kui ei ole, siis tuleks küsida müüjalt täiendavalt kinnitust ja tõendusdokumente, näiteks katseprotolli, millel on teave tehtud katse tingimuste kohta.
Avalikel üritustel korduskasutatavaid anumaid kasutades on soovitatav ka nõude eristamiseks need tähistada. Näiteks on see oluline, kui ühel üritusel kasutatakse mitmeid erinevaid korduskasutuslahendusi ning oleks tuvastatav, kelle nõuga on tegemist ning millisesse tagastuskohta tagastada.
Mis standarditele peavad avalikel üritustel lubatud korduskasutusnõud vastama?
Juhul, kui toidupakkujad ja korraldajad plaanivad endale ise nõud soetada, siis korduskasutatavate anumate ja söögiriistade tootjad peavad tootesertifikaadis näitama, et tegemist on anumate ja söögiriistadega, mis on mõeldud korduvalt kasutamiseks.
-
Toiduohutuse valdkonnas ei ole korduskasutusnõudele standardeid kehtestatud, kehtivad õigusaktid, mis reguleerivad toidu hügieeni ja toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused 852/2004 (toiduhügieeni kohta) ja 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta). Nõud peavad olema piisavalt puhtad ja sobima kasutamiseks ettenähtud tingimustel (temperatuur, kokkupuuteaeg, toidutüüp), et nende materjalist ei erituks toitu aineid ohtlikus koguses, samuti peab olema tagatud nende jälgitavus. Täpsemad nõuded materjalist erituvate koostisainete koguste kohta on sätestatud keraamiliste esemete (põllumajandusministri 2014. a määruses nr 93, plii ja kaadmiumi eritumise piirnormid) ning plastist esemete puhul (komisjoni määruses 10/2011, koostisainete toitu eritumise piirnormid, nõuetele vastavuse tõendamiseks katsetingimused, sh korduvaks kasutuseks ette nähtud esemete puhul kolm järjestikust katset). Mõlemast materjaliliigist nõude turustamisel peab kaasas olema vastavusdeklaratsioon, kuid tähele tuleb panna, et seda ei saa jaemüügist ostes. Plastist korduskasutusnõude ostmisel tuleks veenduda, et nõud on toodetud korduvalt kasutamiseks ning ostmisel tuleks eelistada selliseid esemeid, mille vastavusdeklaratsioonil on see aspekt selgelt esitatud. Kui ei ole, siis tuleks küsida müüjalt täiendavalt kinnitust ja tõendusdokumente, nt katseprotokoll, millel on teave tehtud katse tingimuste kohta. Lisainfo: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid avaneb uues vahekaardis . Kõigil korduskasutatavatel nõudel peavad olemas olema dokumendid, mis tõendavad nende sobivust toiduga kokkupuuteks ja ohutust.
-
Toiduseaduse alusel peavad kõik toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete käitlejad (sh nõude rendi ja pesemise teenuse pakkujad) enda tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit.
-
Mis puhtusestandardile peavad avalikel üritustel lubatud korduskasutusnõud söögi- ja jooginõud vastama?
Toiduohutuse valdkonnas ei ole korduskasutusnõudele standardeid kehtestatud, kehtivad õigusaktid, mis reguleerivad toidu hügieeni ja toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused 852/2004 (toiduhügieeni kohta) ja 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta). Nõud peavad olema piisavalt puhtad ja sobima kasutamiseks ettenähtud tingimustel (temperatuur, kokkupuuteaeg, toidutüüp), et nende materjalist ei erituks toitu aineid ohtlikus koguses, samuti peab olema tagatud nende jälgitavus. Täpsemad nõuded materjalist erituvate koostisainete koguste kohta on sätestatud keraamiliste esemete (põllumajandusministri 2014. a määruses nr 93, plii ja kaadmiumi eritumise piirnormid) ning plastist esemete puhul (komisjoni määruses 10/2011, koostisainete toitu eritumise piirnormid, nõuetele vastavuse tõendamiseks katsetingimused, sh korduvaks kasutuseks ette nähtud esemete puhul kolm järjestikust katset). Mõlemast materjaliliigist nõude turustamisel peab kaasas olema vastavusdeklaratsioon, kuid tähele tuleb panna, et seda ei saa jaemüügist ostes. Plastist korduskasutusnõude ostmisel tuleks veenduda, et nõud on toodetud korduvalt kasutamiseks ning ostmisel tuleks eelistada selliseid esemeid, mille vastavusdeklaratsioonil on see aspekt selgelt esitatud. Kui ei ole, siis tuleks küsida müüjalt täiendavalt kinnitust ja tõendusdokumente, nt katseprotokoll, millel on teave tehtud katse tingimuste kohta.
-
Mis tahes liiki materjalist korduskasutatavatel nõudel peavad olemas olema dokumendid, mis tõendavad nende sobivust toiduga kokkupuuteks ja ohutust.
-
Plastist nõude kasutamisel ja pesemisel tuleb arvestada nende tingimustega, mis tootja on andnud kas vastavusdeklaratsioonis või toote märgistusel. Korduskasutatavate nõude puhul võib olla esitatud ka arv, mitu korda on lubatud nõud kasutada, kas nõud võib pesta nõudepesumasinas jne. Ka plastist nõude pesemisel tuleb arvestada tingimustega, mis on toodud vastavusdeklaratsioonis, ning toodete hoiustamisel ja transpordil tagada ristsaastumise vältimine, nt jälgida, et tooted oleks kaetud.
-
Toiduseaduse alusel teeb toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete täitmise üle järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet, kellele järelevalve käigus tuleb toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete nõuetekohasuse kohta esitada nõuetekohane vastavusdeklaratsioon ja vajadusel teised tõendusdokumendid. Lisainfo: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid avaneb uues vahekaardis . Lisaks Põllumajandus- ja Toiduameti ülevaade nõuetest, mida toitlustajad peavad avalikel üritustel järgima: https://pta.agri.ee/avalikud-uritused#ajutine-ja-teisaldat avaneb uues vahekaardis
-
Kõik toidukäitlejad ja toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valmistajad, töötlejad ja turustajad sh korduvkasutatavate nõude pakkujad, peavad teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit.
-
Teavitatud ettevõtteid näeb Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemist .
Kui avalikul üritusel osaleval toidupakkujal on enda platsil talle kuuluvad korduskasutusnõud kasutusel, siis kas ta peab kohapeal suutma dokumentidega tõestada kasutatavate nõude sobivuse ja lisaks ka tema kasutatava nõudepesuliini või pesuteenuse vastavuse kehtivatele puhtusestandarditele?
Toiduseaduse alusel teeb toiduohutuse ja toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete täitmise üle järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet, kellele järelevalve käigus tuleb toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete nõuetekohasuse kohta esitada tõendid. Dokumente kontrollitakse toidu müügi kohas, kuid nõudepesuliini ja pesuteenuse nõuetele vastavust kontrollitakse selle asukohas.
Lisaks on Põllumajandus- ja Toiduamet andnud ülevaate erinevatest nõuetest, mis toitlustajatele avalikel üritustel rakenduvad: https://pta.agri.ee/avalikud-uritused#urituse-ajal
Kust läheb piir ehk milline serveerimisvahend vajab nö korduskasutusnõu kujul alternatiivi ja milline mitte (näiteks burgeritaskud, papist laevuke, papist/kartongist friikartulitops jne)?
Otsustamisel tuleks arvestada sellega, kas serveerimisvahendi puhul on tegemist anumaga või mitte. Kui ei klassifitseeru anumaks, siis ei pea korduskasutatavat anumat kasutama serveerimiseks. Anumateks loetakse näiteks taldrikud, kausid, topsid, karbid. Anumateks ei loeta näiteks salvrätte, paberist taskuid, jäätisepulki.
Kartulispiraalide pulgad on puidust, suhkruvati omad plastikust ja need ei ole korduskasutatavad - kas ja millega need tuleb asendada?
Selliste pulkade näol on tegemist toote nö lahutamatu osaga nagu näiteks on ka pulgakomm või pulgajäätis, seetõttu, sellised pulgad ei pea olema korduskasutatavad, aga kui nt kartulispiraal serveeritakse eraldi veel toiduanumale, siis see peab olema korduskasutatav.
Kas söödavaid anumaid ja söögiriistu võib avalikel üritustel kasutada?
Söödav anum serveerimiseks on kindlasti lubatav lahutamatu toidu osana (nt vahvlijäätis). Söödavate anumate ja söögiriistade puhul, mis ei ole toidu lahutamatu osa, peab toiduraiskamise vältimiseks kliendil olema võimalik söödavast praetaldrikust või supikausist loobuda juhul kui ta seda serveeritava toiduga koos süüa ei soovi. Sel juhul peab serveerima toidu korduskasutatavas anumas. Jäätmeseadus (§ 21 lg 2 p 6) näeb ette, et iga tegevuse juures tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada toidujäätmete teket. Näiteks kui praad serveeritakse söödaval taldrikul, siis on vähetõenäoline, et tarbija suudab pärast prae söömist süüa lisaks veel ära suure taldriku. Sellisel juhul muutuvad antud tooted pärast toidu tarbimist kohe jäätmeteks ja tekitavad toidujäätmeid juurde. Kui söödavat anumat kasutatakse toidu ja joogi serveerimisel kliendi soovi eelnevalt küsimata ning anum ei ole lahutamatu toidu osa, on tegemist pakendiseaduse kohaselt ühekordse pakendiga. Ühekordsete pakendite, sh nõude ja söögiriistade kasutamine toidu ja joogi serveerimiseks on avalikel üritustel keelatud. Söödavaid joogikõrsi ja segamispulkasid võib kasutada, sest joogikõrte ja segamispulkade kasutamist avalikel üritustel eraldi ei reguleerita (keelustatud on ühekordselt kasutatavad plastist alternatiivid).
Kas kaasamüügi puhul kehtivad avalikel üritustel pakenditele samad tingimused kui mistahes kauplusest või kohvikust kaasa ostes?
Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.
Juhul, kui toimub toidu müümine kaasamüügi eesmärgil, siis see nõue ei rakendu, sest ei toimu serveerimist. Toidu kaasamüügi korral peab toitlustaja veenduma, et toitu ei osteta eesmärgiga seda kohapeal tarbida. Lisaks tuleb arvestada sellega, et toidu kaasamüük ei toimuks pakenditesse, mille turule laskmine on keelustatud. Samas kohalikes omavalitsustes, kus on juba korduskasutussüsteeme rakendatud (näiteks Tallinnas, Tartus) ei oleks probleeme ka toidu kaasamüügil kasutada olemasolevate korduskasutussüsteemide toidukarpe.
Kui avaliku ürituse territooriumil osaleb näiteks 60 toidukauplejat ja neile kõigile kehtivad seadused ühtemoodi, siis kui mõni neist siiski seadust rikub või kasutab ühekordseid plastiknõusid, siis kas menetlust alustatakse toidukaupleja või hoopis ürituse korraldaja osas? Avaliku ürituse toimumise luba väljastatakse omavalitsuse poolt korraldajale, aga seadust rikub korraldaja lepingupartner (toitlustaja).
Avaliku ürituse eest vastutab avaliku ürituse korraldaja. Korraldaja vastutab lepingupartnerite eest. Sellise ürituse formaadi puhul on soovitatav sõlmida toidukauplejatega lepingud, mille alusel saab lepingust mittekinnipidamise puhul nõuda leppetrahvi. Ürituse korraldaja peab suutma tõendada, et tema on selle nõude lepingupartneritele esitanud ja soovitav on panna lepingusse ka tingimus, kui toitlustaja ei täida nõudeid, siis ürituse korraldaja nõuab talt teenuse osutamise lõpetamist.
Ürituse korraldaja peab tagama korduskasutuslahenduste kasutamise osas nõuete täitmise. Kui toitlustaja kasutab ühekordseid anumaid ja söögiriistu toidu ja söögi serveerimiseks, siis toitlustaja rikub pakendiseaduse nõudeid ning seega on ka toitlustaja võimalik vajaduse korral vastutusele võtta. Kohaliku omavalitsuse eesmärk ei ole trahvida. Eesmärgiks on jäätmeteket vähendada ja edendada ringmajandust. Sanktsioneerimist rakendatakse viimase abinõuna.
Mis ametkonnad ja mis teemade osas teostavad avalikel üritustel kontrolli?
Riik kontrollib uute nõuete täitmist mitme ametkonna koostöös. Peamiselt jälgivad nõuete täitmist Keskkonnaamet ja kohalikud omavalitsused, kellel on õigus kontrollida avalikel üritustel korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamise nõude täitmist. Toiduseaduse alusel teeb järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet ning nemad kontrollivad, kas nõud sobivad toiduga kokkupuuteks (kas neid kasutatakse vastavalt lubatule), kas need on puhtad ja hoiustatakse korrektselt. Põllumajandus- ja Toiduametile tuleb järelevalve käigus toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete nõuetekohasuse kohta esitada nõuetekohane vastavusdeklaratsioon ja vajadusel teised tõendusdokumendid.
Kui keegi avalikul üritusel märkab, et ei järgita korduskasutusnõudeid, tasub sellest teavitada kohalikku omavalitsust või Keskkonnaametit (telefonil 1247 või e-posti aadressil [email protected] avaneb uues vahekaardis). Nemad uurivad, kas rikkumine tulenes teadmatusest või pahatahtlikkusest. Kui korduskasutuslahendustega üritusel kasutab mõni üksik toitlustaja ühekordseid nõusid, tasub sellest teavitada ürituse korraldajat, et probleemi saaks kiiresti lahendada.
Kas korduskasutatavate nõude kasutuselevõtuks on oodata ka toetusmeetmeid?
Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Avaliku ürituse mõiste on defineeritud korrakaitseseaduses ning selle all mõeldakse avalikus kohas toimuvat ja avalikkusele avatud lõbustusüritust, võistlust, etendust, kaubandusüritust või muud sellesarnast inimeste koos olemist, mis ei ole koosolek. Avalik üritus peab olema “avalikkusele avatud”. Sellisel alusel püütakse üritust eristada pelgalt eraeesmärgilisest inimeste kogunemisest (matuse- või pulmarong, avalikus kohas toimuv sünnipäevapidu vms). Avatusena/suletusena tuleb mõista sellist nn erakogunemist läbiviivate isikute soovimatust kaasata oma kogunemisele määratlemata isikute ringi kuuluvaid isikuid. Seega kui ürituste korraldajad korraldavad eraüritusi, mis ei ole avalikkusele avatud (üritusele pääsevad ainult teatud inimesed, näiteks kutsetega), siis nendel üritustel korduskasutuslahenduste kasutamise kohustus ei laiene.
Riiklikult on plaanis uute SF21+ meetmetega toetada ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudeleid. Samuti on eraldi jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse meede. 14,5 mln eurot on plaanis suunata ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelitesse ning jäätmetekke vältimisse ja korduskasutusse. Lisaks on ettevõtete ressursitõhususe meede ja jäätmekäitlusmeetmed. Kokku on SF vahendeid ringmajandusse plaanis suunata 111 mln eurot, millele lisandub taastekava (RRF) 14 mln eurot.