Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Biojäätmed

Biojäätmed

Alates 1. juunist 2023 tuleb biojäätmeid koguda liigiti eraldi mahutisse kõigil kinnistutel  ja asutustes sõltumata korterite arvust, kinnistu sihtotstarbest või asutuse suurusest. 

Erandina saavad mahuti kohustusest vabastusi taotleda üksikelamu, paarismaja, üksikelamuna registreeritud ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga elamuga kinnistud, kes kompostivad oma köögi- ja sööklajäätmed kohapeal kinnises kompostris (igast küljest kinnine kast, mis on piisavalt suur, et aasta ringi tekkivad jäätmed ära mahutada, arvestusega, et talvisel ajal komposteerimisprotsessi ei toimu, ei pea olema soojustatud) ning saavad kompostimiseks nõusoleku oma linnaosavalitsuselt.

Biojäätmete mahutit tühjendab sama jäätmevedaja, kes tühjendab segaolmejäätmete mahutit ning piisab vaid olemasoleva lepingu muudatusest. Oma piirkonna jäätmevedaja kohta saad lisainfot SIIT


Tutvu lähemalt biojäätmete liigiti kogumise juhendiga   

Nõusolekuid kompostimiseks saab taotleda jäätmevaldajate registri veebilehel. Taotluse juurde tuleb lisada foto oma aias asuvast kompostrist ning nõusoleku saamise eeldus on, et tekkivat komposti saab kohapeal kasutada. Linnaosavalitsus annab nõusoleku 30 päeva jooksul. Kui Tallinna jäätmevaldajate registrit ei ole võimalik kasutada, siis tuleb esitada allkirjastatud taotlus koos kasutatava kompostri fotoga linnaosa valitsusele. 

Biojäätmete liigiti kogumise edendamiseks annab Tallinna linn taotluste alusel kasutusse kogumismahuteid üksikelamu, paarismaja ja 3-9 korteriga elamutele. Tasuta biojäätmete kogumismahutit saab taotleda Tallinna e-teenindusportaalis. Peale mahuti kättesaamist tuleb kahe nädala jooksul sõlmida oma praeguse jäätmevedajaga lepingu lisa ning kokku leppida biojäätmete mahuti tühjendussagedus. Kõrvuti asetsevate kinnistute elamu elanikud võivad jäätmemahuteid kasutada ühiselt ning selleks tuleb sõlmida ühismahuti kasutamise leping. Biojäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostamist, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul
 Loe rohkem.  

 

biojäätmete mahuti (1).jpg

Olmejäätmete alla kuuluvad biojäätmed võib üldisemas plaanis liigitada kaheks:

  • Köögi- ja sööklajäätmed (jäätmekood 20 01 08) – kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed kodumajapidamistes tekkinud biojäätmetele;
  • Aia- ja haljastujäätmed (jäätmekood 20 02 01) – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad jms.

Biojäätmed tuleb muudest jäätmetest koguda eraldi!
Seda eelkõige sellepärast, et biolagunevaid jäätmeid on võimalik taaskasutada (näiteks valmistada komposti ja biogaasi).

Biojäätmete silt mahutile printimiseks 


Biojäätmete kogumine ja töötlemine

Tallinna jäätmehoolduseeskiri kohustab paigutama kogumismahuti biojäätmete jaoks:

siseveebi_pressiteade_biojaatmed.jpg

Biojäätmete mahutisse sobib visata:
  • toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorimisjäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed;
  • majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid;
  • toataimed ja lõikelilled;
  • teekotid juhul, kui tegemist on 100% biolagunevate materjalidega.
Biojäätmeid tohib pakendada üksnes paberist või muust biolagunevast materjalist kotti. 
  • Biojäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt 1 kord kahe nädala jooksul.
  • Kogumismahuti määrdumise vältimiseks on võimalik vedajalt tellida biolagunevast materjalist vooderduskott, mis paigaldatakse pärast igat tühjendamiskorda.
Biojäätmete kogumise nõude on täitnud 29. veebruari 2024 seisuga 93,61% jäätmevaldajatest, kel on kehtiv segaolmejäätmete leping. Arvus kajastuvad nii biojäätmete äraveo lepingulisa sõlmijad, kompostijad kui ka ühismahutite ning -kompostrite kasutajad. 

Biojäätmete nõude täitmist linnaosade kaupa protsentuaalselt on võimalik jälgida allolevast tabelist. Arvus kajastub sõlmitud biojäätmete lepingute arv, ühismahutite ning -kompostrite kasutus ning kompostijate arv. 
 
Linnaosa areng, % 31.05.2023 26.07.2023 20.09.2023 15.11.2023 29.02.2024
Haabersti 51,15 67,59 69,81 100,47** 102,7
Kesklinn 64,12 74,01 79,92 81,49 94,94
Kristiine 95,10 99,93 99,96 99,85 100,15
Lasnamäe 56,35 84,26 65,50* 66,57 67,46
Mustamäe 64,51 70,24 72,00 73,48 85,03
Nõmme 54,96 71,62 79,83 80,74 95,55
Pirita 55,16 74,39 76,07 77,56 97,76***
Põhja-Tallinn 58,54 71,32 70,97* 72,50 74,00
  *  Septembris 2023 korrigeeris jäätmevedaja andmete saatmise metoodikat. 
** Alates 1. oktoobrist 2023 on Haaberstis uus jäätmevedaja ning kõik kinnistud on automaatselt biojäätmete kogumisega liitunud. 
*** Alates 1. jaanuarist 2024 on Pirital uus jäätmevedaja ning kõik kinnistud on automaatselt biojäätmete kogumisega liitunud. 

Biojäätmetest valmistatud kompost

Toidujäätmeid ning aia- ja haljastujäätmeid võib elamumaal vajaliku ruumi olemasolul ka kompostida. Nii säästate jäätmeveokulusid ning lisaks valmib kompost, mida saab kasutada aias väetisena. 

Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida üksnes kinnises kahjurite eest kaitstud kompostris. 
Aia-ja haljastujäätmeid (niidetud muru, puulehed, oksad jms) on lubatud kompostida lahtiselt aunades. Kompostimisnõu ja -aun peavab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

biolagunevadaiajaatmed.png

Kui biojäätmed visatakse segaolmejäätmete hulka, on sellel kolm võimalikku negatiivset mõju:

  • biolagunevat materjali ei kasutata maksimaalselt ressursina ära;
  • biojäätmed võivad muuta jäätmematerjali raskemini töödeldavaks või vähendada jäätmematerjali kütteväärtust (väheneb põletusseadmete efektiivsus);
  • kui biojäätmed jõuavad jäätmekäitleja pingutustest hoolimata prügimäele, põhjustab see prügilagaasi ja nõrgvee teket.

 

Tallinnast kokku kogutud biojäätmetest valmistatud komposti on võimalik osta Pärnamäe jäätmejaamast, kus sertifitseeritud kompost on müügil hinnaga 7,20 EUR/m3. Komposti soovijal palume ühendust võtta e-maili teel [email protected]. Ühtlasi saab Tallinnas valmistatud komposti osta Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-ilt (loe lähemalt SIIT). 

Liigiti kogutud biojäätmed tuleb vedada kompostimiseks nõuetekohasele kompostimisväljakule, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse, muusse sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida eeskirja nõuete järgi kohapeal. 

Tutvu lähemalt kompostimise õppevideoga


Aia-ja haljastujäätmed 

oksad.png

Aia- ja haljastusjäätmed, nagu oksad, lehed jms. biolagunevad jäätmed saab linnaelanik ise kompostida või üle anda jäätmejaamade operaatoritele kompostimiseks eriväljakutel tsentraliseeritult. Jäätmejaamad võtavad ühelt toojalt päevas tasuta vastu kuni kuus 100-liitrilist kotitäit aia- ja haljastujäätmeid.

Linnaosad korraldavad lehtede äraveo kampaaniat sügiseti, Nõmme linnaosa tavapäraselt kevadeti. Informatsiooni leiad linnaosalehest, linnaosa veebikanalist või spetsiaalselt teemaveebilehelt


Toidujäätmed, toidujäätmete tekke vältimine, sh toidu annetamine

Toidu annetamise ja annetuste vastuvõtmisega tegeleb Toidupank. Toidupangale on kõige mugavam toitu annetada annetusautomaatidesse, mis asuvad erinevates toidupoodides üle Eesti kassade või infoleti juures. 

Toidu annetamisel ja ümberjagamisel tuleb nii annetajatel kui ka heategevusasutustel ja organisatsioonidel tagada toidu ohutus. Loe rohkem Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.
 

Teenuse kirjeldus: biojäätmed

Viimati muudetud 04.11.2024