Skip to content
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C

Biojäätmed

Olmejäätmete alla kuuluvad biojäätmed võib üldisemas plaanis liigitada kaheks:

  • Köögi- ja sööklajäätmed (jäätmekood 20 01 08) – kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed kodumajapidamistes tekkinud biojäätmetele;
  • Aia- ja haljastujäätmed (jäätmekood 20 02 01) – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad jms.

Biojäätmed tuleb muudest jäätmetest koguda eraldi!
Seda eelkõige sellepärast, et biolagunevaid jäätmeid on võimalik taaskasutada (näiteks valmistada komposti).

Tallinnast kokku kogutud biojäätmetest valmistatud komposti on võimalik osta Pärnamäe jäätmejaamast, kus sertifitseeritud kompost on müügil hinnaga 7,20 EUR/m3. Komposti soovijal palume ühendust võtta e-maili teel info@jaatmejaam.ee. Ühtlasi saab Tallinnas valmistatud komposti osta Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-ilt (loe lähemalt SIIT). 


Biojäätmete kogumine ja töötlemine

↓ Aia- ja haljastusjäätmed

↓ Toidujäätmed, toidujäätmete tekke vältimine, sh toidu annetamine


 

Biojäätmete kogumine ja töötlemine

Tallinna jäätmehoolduseeskiri kohustab paigutama kogumismahuti biojäätmete jaoks:

  • kõigis elamutes, kus on vähemalt 10 korterit (väljaarvatud korraldatud jäätmeveoga vanalinna piirkonnas);
  • vähem kui 10 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul ja korraldatud jäätmeveo vanalinna piirkonnas ei pea olema biolagunevate jäätmete mahutit juhul, kui kinnistul on segaolmejäätmete mahuti ja seda tühjendatakse vähemalt üks kord nädalas. Üksikelamu kinnistul ei pea olema biolagunevate jäätmete mahutit juhul, kui biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kogutakse liigiti ning kompostitakse eeskirja § 14 kohaselt samal kinnistul.;
  • asutustes-ettevõtetes, kus biojäätmeid tekib nädalas enam kui 20 kg või kui kinnistul tegutseb toitlustusettevõte, sh restoran ja muu samalaadne toiduteenust pakkuv ettevõtja, milles on vähemalt 25 istekohta või lasteaed, kool või haigla, milles on vähemalt 112 kohta.

Toidujäätmeid ning aia- ja haljastujäätmeid võib elamumaal vajaliku ruumi olemasolul ka kompostida. Nii säästate jäätmeveokulusid ning lisaks valmib kompost, mida saab kasutada aias väetisena.

Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida üksnes kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia-ja haljastusjäätmeid (niidetud muru, puulehed, oksad jms) on lubatud kompostida lahtiselt aunades. Kompostimisnõu ja -aun peavab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

Biojäätmete mahutisse sobib visata:

biojaatmed.png

  • toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorismijäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed;
  • majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid;
  • toataimed ja lõikelilled;
  • teekotid juhul, kui tegemist on 100% biolagunevate materjalidega.

Biojäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas.

Biojäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid, sh tohib biojäätmeid pakendada üksnes paberist või muust biolagunevast materjalist kotti. Kogumismahuti määrdumise vältimiseks on võimalik vedajalt tellida biolagunevast materjalist vooderduskott, mis paigaldatakse pärast igat tühjendamiskorda.

Kui biojäätmed visatakse segaolmejäätmete hulka, on sellel kolm võimalikku negatiivset mõju:

  • biolagunevat materjali ei kasutata maksimaalselt ressursina ära;
  • biojäätmed võivad muuta jäätmematerjali raskemini töödeldavaks või vähendada jäätmematerjali kütteväärtust (väheneb põletusseadmete efektiivsus);
  • kui biojäätmed jõuavad jäätmekäitleja pingutustest hoolimata prügimäele, põhjustab see prügilagaasi ja nõrgvee teket.

Liigiti kogutud biojäätmed tuleb vedada kompostimiseks nõuetekohasele kompostimisväljakule, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse, muusse sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida eeskirja nõuete järgi kohapeal. Tallinna jäätmehoolduseeskiri § 14 lõige 1.

voldik


 

Aia- ja haljastujäätmeid

oksad.pngbiolagunevadaiajaatmed.png

saab linnaelanik ise kompostida või üle anda jäätmejaamade operaatoritele kompostimiseks eriväljakutel tsentraliseeritult. Jäätmejaamad võtavad ühelt toojalt päevas tasuta vastu kuni kuus 100-liitrilist kotitäit aia- ja haljastujäätmeid.

Mõned linnaosad korraldavad ka kogumisringe hooajal sügisel, mõnikord kevadel. Informatsioon avaldatakse linnaosalehtedes ja linnaosa veebi portaalides.


 

Pilootprojekt „Biojäätmete kohtkompostimine“

Biojäätmed ei ole prügi, vaid väärtuslik ressurss. Kui biojäätmed õigesti liigiti koguda, on võimalik need sobivates tingimustes kompostida ning saadu enda koduaias ära kasutada.

Globaalsete probleemide lahendamist tuleb alustada enese tagahoovist. Seetõttu viib Tallinna Strateegiakeskus ringmajanduse osakond koostöös ettevõttega NutriLoop septembrikuus 2021 alanud aastase biojäätmete kohtkompostimise pilootprojekti.

Projekti eesmärgiks on propageerida aia- ja haljastujäätmete ning toidu- ja köögijäätmete kohtkompostimist ning sealhulgas katsetada, millised kompostrid selleks meie kliimas kõige mõistlikumad on.

Selleks katsetame kuute erinevat kompostrit, mis erinevad üksteisest näiteks nii suuruse kui ka soojusisolatsiooni olemasolu poolest. Kompostrid läksid proovimiseks erinevatele sihtrühmadele üksikelamutest 2-9 korteriga elamute ja lasteaedadeni välja.

Muuhulgas laiendame projekti käigus kompostri kasutajate silmaringi seostades biojäätmed selgemalt toitaineringlusega, süsinikuringega, mulla ja kemikaalivaba toiduga. Tallinna Sikupilli Lasteaias harime ka meie noorimat generatsiooni erinevatest kompostimisvõimalustest ning kasutame tekkinud komposti peenrakastides.

Aasta jooksul jälgime erinevate kompostrites biojäätmete lagunemise protsessi, näiteks mõõtes komposti temperatuuri komposteerumise aktiivsuse hindamiseks. Esimese kuu jooksul tõusis kompostrite sisemus keskmiselt 10 kraadi soojemaks välistemperatuurist, mis viitas, et kompostimise protsess on kõikides eri tüüpi kompostrites käivitunud. Kuid detsembri alguses saabunud ligi -20 kraadi juures oli kõikide kompostrite sisetemperatuur langenud, mis näitab lagunemise protsessi aeglustumist. Järgnevad kuud toovad selgust, kas mikroorganismid suudavad mõnes katsetatavas kompostris läbi karmi Eesti talve pidevalt toimetada või jääb lagunemisprotsess kevadet ootama.


 

Biojäätmete liigiti kogumise ja kohtkompostimise edendamine Tallinna linnas

296338-eel.pngKIK logo.PNG

Projekti „Biojäätmete liigiti kogumise ja kohtkompostimise edendamine Tallinna linnas“ raames on Tallinna Strateegiakeskusele eraldatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt toetus 700 kodukompostri ja 1000 biojäätmete mahuti soetamiseks.

Konteinereid ja mahuteid saavad taotleda era- ja paarismaja, ridaelamu ja 2 korteriga elamu omanikud. Biojäätmete kompostreid ja mahuteid hakatakse kodanikele jagama esitatud taotluste alusel. Kompostritele määratakse omaosalus u50 eur ning mahutid on tasuta. Täpsem info selle kohta jõuab elanikeni kevadel 2022.

Projekti kogumaksumus on 250 894,92 eurot, millest toetuse summa on 185 662,24  eurot ning omaosalus 65 232,68 eurot.

Projekti kestvus 14.01.2022 -  07.09.2023.

Projekt viiakse läbi heitmekaubanduse (CO2) kauplemissüsteemi toetusega.

Projekti rahastab Keskkonnaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest. 


 

Toidujäätmed, toidujäätmete tekke vältimine, sh toidu annetamine

Toidupank

Tähtis informatsioon:

Teenuse kirjeldus: biojäätmed

Viimati muudetud 19.07.2022