INTHERWASTE uudiskiri 5
Uudisleht 5 Oktoober 2018
Tere tulemast INTHERWASTE’i Ekspressile #5!
INTHERWASTE – piirkondadevaheline jäätmemajanduse keskkonda integreerimine Euroopa kultuuripärandiga linnades – on Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu rahastatav Euroopa projekt ning selle eesmärk on parandada piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitikat säästva jäätmekäitluse saavutamiseks Euroopa kultuuripärandiga linnades. Projekti veebileht eesti keeles.
Oktoober tähistas INTHERWASTE’i projekti kuuenda semestri algust, mis on ühtlasi 2019. aasta märtsis lõppeva esimese etapi viimane semester. Projekti partnerid kohtusid 7. ja 8. novembril Tallinnas, Eestis, et ühiselt oma tegevuskavasid välja töötada. Kõik viis ühiselt tegutsevat omavalitsusüksust töötavad välja oma tegevuskava, mida hakatakse rakendama projekti järgmises etapis.
Kui te soovite regulaarselt saada projekti uudislehe, siis andke sellest teada siin!
Viimane temaatiline seminar jäätmete vähendamise kohta
Nende nelja temaatilise seminariga (info inglise keeles, eesti keeles) anti viiele projektis osalevale pilootlinnale ainulaadne võimalus õppida vastastikku üksteise kogemustest enne kahepoolseid kohtumisi ja rakendamisetappi. Igal seminaril osalesid külalisesinejad teistest linnadest, et tuua erinevaid heade tavade näiteid.
Viimasel neist, mis toimus 13.–14. august Córdobas, keskenduti jäätmete tekke vältimise teemale, mis kujutab endast jäätmehierarhia kõrgeimat taset. Seminaril käsitleti erinevaid lahendusi jäätmete tekke vältimise tagamiseks ja tugevdamiseks, mis on peamine lähenemisviisi säästvama jäätmekäitluse jaoks.
Head tavad jagunesid viie temaatilise rühma vahel: majandusvahendid, taaskasutamine, kompostimine, kampaaniad ja koostöö mitme sidusrühmaga, et vältida toidujäätmete teket.
Lisateave selle artikliga hõlmatud linnade konkreetsete tavade kohta.
Lisateave inglise keeles
Nende nelja temaatilise seminariga (info inglise keeles, eesti keeles) anti viiele katseprojektis osalevale linnale ainulaadne võimalus õppida vastastikku üksteise kogemustest enne kahepoolseid kohtumisi ja rakendamisetappi. Igal seminaril osalesid külalisesinejad teistest linnadest, et tuua erinevaid heade tavade näiteid.
Viimasel neist, mis toimus 13.–14. august Córdobas, keskenduti jäätmete tekke vältimise teemale, mis kujutab endast jäätmehierarhia kõrgeimat taset. Seminaril käsitleti erinevaid lahendusi jäätmete tekke vältimise tagamiseks ja tugevdamiseks, mis on peamine lähenemisviisi säästvama jäätmekäitluse jaoks.
Head tavad jagunesid viie temaatilise rühma vahel: majandusvahendid, taaskasutamine, kompostimine, kampaaniad ja koostöö mitme sidusrühmaga, et vältida toidujäätmete teket.
Esitlus majanduslike vahendite kohta andis põhjaliku ülevaate jäätmetekke vältimise ökonoomika kohta. Córdoba juhatas seminari sisse teemaga „saastaja maksab“ süsteemi (Pay-As-You-Throw system, PAYT) ja selle saavutuste kohta. SADECO tegevdirektor Jesús Diz rõhutas asjaolu, et teatud näitajate vahel oli alati tihe seos, eelkõige SKT ja jäätmete tekkimise vahel, mis üldjuhul järgisid sarnaseid kõveraid. See tendents aga muutus, kui kasutusele võeti „saastaja maksab“ põhimõte, mis on muutunud oluliseks majandusinstrumendiks, võimaldades säästa vahendeid ja vähendada jäätmeid. Külalisesineja Ignasi Puig Katalaani konsultatsioonifondist ENT laiendas seda põhimõtet ja selgitas „saastaja maksab“ süsteemi matemaatilist loogikat Barcelona suurlinnapiirkonna tasupõhise mahahindlussüsteemi (fee-rebate scheme) näitel. Krakówi linnast pärit Michał Gelata esitles uut praktikat, mille kohaselt maksavad tarbijad kilekoti kasutamise eest ringlussevõtu tasu (fighting plastic bag consumption).
Taaskasutamine aitab oluliselt kaasa jäätmete tekke vältimisele, rakendades ringmajanduse põhimõtteid. Eliis Kuus Tallinnast esitles topsiringluse algatust (CupCycle initiative), mille eesmärk on varustada üritusi Eestis toodetud taaskasutatavate topsidega nii, et nende eest makstakse teenustasu (maksab ürituse korraldaja) ja tagatisraha (maksavad kasutajad). Kõneledes Nice’i metropoli ja Côte d’Azuri piirkonna nimel, esitles Gilles Passeron Seitre uut taaskasutuskeskust. See toimib selliste suuremahuliste jäätmete vastuvõtupunktina, mis lähevad pärast parandamist uuesti ringlusse (bulky waste which gets a second life) ja mis viiakse kasutatud kaupade turule. Kõnealusel rajatisel on tugev sotsiaalse ühtekuuluvuse aspekt, sest see on pühendunud inimeste töölevõtmisele sotsiaalse integratsiooni lepingute alusel ja neile koolituse pakkumisele.
Porto ja Córdoba esitlesid oma kompostimise tavasid, millega näidati, et elanike kaasamine on biojäätmete vähendamisel võtmetähtsusega. Kõneledes Lipori (Porto jäätmekäitlusettevõte) nimel, esitles Carolina Lucas kolme kompostimise rakendamise meetodit (three methods of implementing composting) linnapiirkondades – kompostimine eramajapidamises, vermikompostimine ja kompostimine kogukonnas, mis kõik aitavad oluliselt vähendada biojäätmeid. Selleks et nimetatud tegevusi hõlbustada, koolitab Lipor töötajaid, kes külastavad asukohti, jälgivad tegevust ja annavad kasulikku teavet.
Agata Zambrowicz jagas osalejatega Varssavi linna edukat kampaaniat (successful campaign), mille eesmärk oli tõsta kohalike elanike ja külastajate teadlikkust vajadusest kaitsta Wisła jõe kallast, ning Ibiza omavalitsusüksust esindavad Sandra Romero ja Montse Garcia esitlesid oma kahte kampaaniat, mis olid suunatud toidujäätmete vähendamisele.
Kohalike sidusrühmade kaasamine ja nende paljususel põhineva lähenemisviisi rakendamine on oluline Tallinnale, Portole ja Bruggest pärit osalejatele. Samal ajal kui Tallinn teeb tihedat koostööd Eesti toidupanga võrgustikuga, toetades nende jõupingutusi toidu kogumisel, aitab Porto kaasa toidujäätmete tekkimise ärahoidmisele restoranides toidu kaasapaneku ja sarnaste meetmete abil. Tuginedes väljakujunenud toidujäätmete põhimõtetele ja strateegiale on Brugges algatanud koostöö haiglate ja tervishoiuasutustega, et lahendada toidujäätmete probleem mitme etapina, nagu portsjonite määratlemine, nende toiteväärtuste ja kvantitatiivsete väärtuste optimeerimine ja potentsiaalse tõhustamise pidev hindamine.
Erneszt Kovacs lõpetas kohtumise projekti nõuandva partneri ACR+ nimel, esitledes turismipiirkondades ressursside säästva käitlemise ja ringmajandusega seotud kohustuste hartat (Charter of Commitments for Sustainable Resource Management and Circular Economy) ehk algatust, mis tugineb kahele Euroopa projektile: URBAN-WASTE ja BLUEISLANDS. Käesolev harta ühendab Euroopa linnu, piirkondi ja saari, mis kujutavad endast tuntud turismisihtkohti, ning väljendab nende huvi ja pühendumust turismitegevuse säästvamaks muutmisel, keskendudes jäätmekäitlusele. Mitmed INTHERWASTE’i partnerid on väljendanud võimalikku huvi harta allkirjastamiseks.
Kuna temaatilised seminarid on nüüd lõppenud, koostavad osalevad linnad peagi oma tegevuskavad, mis toimivad suunistena valitud tavade rakendamiseks nende kohalikes oludes. Järgmine projektiga seotud kohtumine, mis toimub 2018. aasta novembris Tallinnas, hõlmab asjaomaste tegevuskavade esitlemist partneritele.
Kõik esitlused on leitavad siit (inglise keeles).
Partnerlinnade olukorra avaldatud analüüsid
INTHERWASTE’i projektiga püütakse leida võimalusi jäätmekäitluse süsteemide integreerimiseks kultuuripärandiga linnade ainulaadsesse keskkonda. Praegu ei ole jäätmete ladestamise süsteemid linnade struktuuri integreeritud. Hiljuti avaldatud võrdlusanalüüs, mille eesmärk on partnerlinnade jäätmekäitluse kaardistamine kultuuripärandiga keskustes, on nüüd allalaadimiseks saadaval.
Analüüsi peamiste järelduste hulka kuulub kokkulepe, mille kohaselt tuleb erinevates eeskirjades, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil, järgida mitmeid põhimõtteid, mis on osutunud tõhusaks. Need hõlmavad järgmist: majandusliku korra kehtestamine, millega tagatakse kohaliku tasandi asjakohase jäätmekäitluse kulude katmine, tootja laiendatud vastutuse tõhus kohaldamine kõikides ELi riikides ja piirkondades, tootjavastutuse (ehk „saastaja maksab“) põhimõtte kohaldamine ning tagatise ja tagastamise süsteemi edendamine.
INTHERWASTE’i projektiga püütakse leida võimalusi jäätmekäitluse süsteemide integreerimiseks kultuuripärandiga linnade ainulaadsesse keskkonda. Praegu ei ole jäätmete ladestamise süsteemid linnade struktuuri integreeritud. Hiljuti avaldatud võrdlusanalüüsi eesmärk on partnerlinnade jäätmekäitluse kaardistamine kultuuripärandiga keskustes.
Ehkki elektrienergia, gaasi, veevärgi, side ja reovee ärajuhtimisega seotud erinevad tarned kavandatakse kaasaegse linna arengu osana, on kodumajapidamistest ja ettevõtetest pärit olmejäätmete likvideerimine linnaplaneerimisest kõrvale jäetud. Selle tulemusena korraldab jäätmete kõrvaldamist iga omavalitsusüksus eraldi oma tehniliste uuringute põhjal ja mõnikord ka praeguste suundumuste või erinevate ettevõtlusmõjude alusel.
Seetõttu tekivad kõrvuti süsteemid, kus prügikotid asetatakse otse kõnniteele ja kus linna paigutatakse erinevat tüüpi konteinereid, kuhu kodanikud oma jäätmeid saavad visata.
Praegu kehtiv süsteem, mis on seotud toidu ja tarbekaupade müügiga, toob endaga kaasa vastutuse jäätmete eest, mis läheb kauba müüjalt üle tarbijale ja tarbijalt omakorda kogu ühiskonnale kommunaalteenuste kaudu.
Seega müüvad tootjad kaupa, mida sageli esitletakse tarbijale vastavalt esteetilistele ja kaubanduslikele kriteeriumidele ja mille tarbimise tulemusena tekib märkimisväärselt hulgal jäätmeid, ning jäätmete eest vastutab tarbija. Tarbija omakorda viib tekkinud jäätmed avalikku ruumi – kas rohkem või vähem reguleeritud viisil –, andes sellega jäätmetega seotud vastutuse üle omavalitsusüksusele, mis vastutab lõplikult jäätmete kogumise, transpordi ja lõppsihtkoha eest.
„Saastaja maksab“ põhimõttega (määratletud direktiivis 94/62/EÜ) on ELi regulatsioon määratlenud tootjate, pakendajate ja turustajate vastutuse pakendijäätmete tekkimise eest. Samas ei ole tootja vastutuse põhimõtet linnapiirkonna jäätmete valdkonnas täielikult rakendatud, sest avalik ruum on endiselt koht, kuhu jäätmed ladustatakse.
INTHERWASTE’i vältel toimunud teabevahetus on viinud kokkuleppeni, et erinevad eeskirjad ja eelkõige piirkondlikud ja kohalikud eeskirjad peaksid järgima järgmisi põhimõtteid:
- Majandusliku korra kehtestamine, millega tagatakse kohaliku tasandi asjakohase jäätmekäitluse kulude katmine. Selles suhtes tundub olevat asjakohane, et erinevad administratsioonid võtaksid kasutusele prügilatesse ladestatavate olmejäätmete koguse alusel nn voolavuse eeskirja kohaldatavuse. Selline eeskiri võiks oluliselt kaasa aidata prügilasse ladestatavate jäätmete hulga vähendamisele ja tõhusa jäätmekäitluse põhimõtete edendamisele.
- Tootja laiendatud vastutuse tõhus kohaldamine kõikides ELi riikides ja piirkondades. Jäätmete direktiivis (1) kehtestatakse kohustus koguda erinevaid fraktsioone eraldi ja samuti tootjate vastutus seoses nende jäätmete käitlemisega kaasnevate kulude eest. Siiski ei ole olmejäätmetes olevaid kõiki materjale hõlmavat eeskirja täielikult välja töötatud.
- Tootjavastutuse (ehk „saastaja maksab“) põhimõtte kohaldamine olmejäätmete ladestamisel, edendades jäätmete ajutist ladestamist tootja eraruumides seni, kuni sellele tuleb järgi volitatud vastutav organisatsioon. Selline lähenemisviis parandaks praegust olukorda, kus peaaegu eranditult ladestatakse jäätmeid süstemaatiliselt avalikus ruumis. Samuti aitaks see kõrvaldada jäätmed tänavalt, vähendades seega negatiivset mõju, mis on maailmapärandi nimekirja kuuluvatele linnadele eriti oluline.
Arvestades ajaloolistes linnakeskustes olemasolevate ehitiste kohandamise keerukust ajutiste jäätmete ladustamiseks, peab poliitika määratlema, kuidas neid põhimõtteid tõhusalt juurutada ja selgelt määratleda nende jõustumine nii uutes ehitistes kui ka renoveerimistööde ajal. Samuti on see ülioluline ajaloolistes keskustes paiknevate naabrite, ettevõtete ja muude tegevuste suhtes, et neil oleks jäätmete ladustamiseks sobivad eraviisilised või ühiskasutatavad prügilad, eesmärgiga prügi avalikust ruumist kõrvaldada. - Tagatise ja tagastamise süsteemi edendamine. Kuigi sellised süsteemid on lisatud ELi direktiividesse ja riiklikesse õigusaktidesse kui sobivad menetlused, mis aitavad kaasa jäätmete vähendamisele, ei ole nende rakendamine laialt levinud ja mõnes riigis isegi küsitav. Selle süsteemi edendamist kas ettevõtete enda või automaatsete masinate kaudu, mis koguvad jäätmeid ja tagastavad selles eest raha, peetakse jäätmete vähendamisel eriti huvitavaks, tingimusel et need seadmed on paigaldatud siseruumidesse ja mitte avalikku ruumi.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid.
Saage tuttavaks INTHERWASTE’i partneritega: ACR+
ACR+ on rahvusvaheline linnade ja regioonide võrgustik, mille eesmärk on edendada säästvat ressursside juhtimist ja kiirendada üleminekut ringmajandusele asjaomastel territooriumidel ja mujal.
Tagades platvormi erinevate osapoolte vaheliseks koostööks, on ACR+ avatud teistele materjaliressursside juhtimise valdkonnaga seotud olulistele osapooltele, nagu valitsusvälised organisatsioonid, akadeemilised asutused, konsultatsiooniettevõtted ja eraõiguslikud organisatsioonid, ent selge suunitlusega avaliku sektori asutuste vajadustele ja tegevusele.
INTHERWASTE’i projekti raames toimib ACR+ nõuandva partnerina, kes koordineerib teabevahetust. See hõlmab eelkõige partnerite toetamist tehniliste aspektide suhtes, heade tavade leidmist, abistamist tegevuskavade koostamisel ja üldise oskusteabe jagamist.
ACR+ tegutseb ka iga-aastase Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala (EWWR) sekretariaadina ning see sündmus on suurim üleeuroopaline algatus ressursside ja jäätmete säästva käitlemisega seotud teadlikkuse tõstmise meetmete edendamiseks.
Lisateave inglise keeles
ACR+ on rahvusvaheline linnade ja regioonide võrgustik, mille eesmärk on edendada säästvat ressursside juhtimist ja kiirendada üleminekut ringmajandusele asjaomastel territooriumidel ja mujal. Tagades platvormi erinevate osapoolte vaheliseks koostööks, on ACR+ avatud teistele materjaliressursside juhtimise valdkonnaga seotud olulistele osapooltele, nagu valitsusvälised organisatsioonid, akadeemilised asutused, konsultatsiooniettevõtted ja eraõiguslikud organisatsioonid, ent selge suunitlusega avaliku sektori asutuste vajadustele ja tegevusele.
INTHERWASTE’i projekti raames toimib ACR+ nõuandva partnerina, kes koordineerib teabevahetust. See hõlmab eelkõige partnerite toetamist tehniliste aspektide suhtes, heade tavade leidmist, abistamist tegevuskavade koostamisel ja üldise oskusteabe jagamist.
ACR+ on kohalike omavalitsusüksuste oskusteabe ja tugiteenuste allikas, töötades välja inspireerivaid strateegiaid asjaomaste territooriumide kohta, et toetada üleminekut ringmajandusele selliste projektide kaudu, nagu Euroopa ringmajanduse süsteem „Circular Europe Network“ (andmebaas, kuhu kogutakse umbes 180 teabelehte ringmajanduse strateegiate ja meetmete kohta, samuti suunised ringmajanduse kavandamise kohta). Lisaks sellele avaldab ACR+ regulaarselt mõningaid tehnilisi aruandeid, näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete operatiivsed ringmajanduse kriteeriumid või olmejäätmete käitlemise võrdlus ELi linnades.
Edendades koostööd ja dialoogi paljude sidusrühmade vahel, püüab ACR+ soodustada ka erasektori ja avaliku sektori ning kodanike ja tarbijate säästvat käitumist, eelkõige majanduslike ja õiguslike vahendite kaudu. EPR-klubi on sellega seoses peamine algatus, mis annab võimaluse jagada teadmisi ja tavasid ning pidada arutelusid võtmeosalejate vahel.
ACR+ tegutseb ka iga-aastase Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala (EWWR) sekretariaadina ning see sündmus on suurim üleeuroopaline algatus ressursside ja jäätmete säästva käitlemisega seotud teadlikkuse tõstmise meetmete rakendamise edendamiseks. See julgustab laia kasutajaskonda (riigiasutused, eraettevõtted, koolid, kodanikuühiskond ja kodanikud ise) tegelema asjaomaste ürituste korraldamisega. Registreerimine käesoleva aasta üritusele (mis toimub 17.–25. november) on avatud kuni 9. novembrini 2018.
INTHERWASTE on üks mitmest projektist, mille kaudu keskendub ACR+ säästvale turismile, sh URBAN-WASTE ja BLUEISLANDS. Nende kolme projekti raames on koostööd tehtud turismipiirkondades ressursside säästva käitlemise ja ringmajandusega seotud kohustuste harta (Charter of Commitments for Sustainable Resource Management and Circular Economy) ehk algatuse alusel, mis ühendab tuntud turismisihtkohtadest Euroopa linnu, regioone ja saari ning väljendab nende huvi ja pühendumust turismitegevuse säästvamaks muutmisel, keskendudes jäätmekäitlusele. Allkirjastamistseremoonia peaks toimuma 27. novembril Lissabonis.
Lisateave: www.acrplus.org
Viimati toimunud kahepoolsed kohtumised INTHERWASTE’i linnade vahel
INTHERWASTE’i projektipartnerite kahepoolsed kohtumised on peamine viis vastastikuse õppimise soodustamiseks kogemuste vahetamise kaudu. Need kohtumised on sageli fokusseeritud õppelähetusele, et näha toimivate parimate tavade näiteid koos partneritega, kes mängisid tihti nende loomisel põhirolli. See võimaldab partneritel hinnata selliste tavade sobivust oma linnade kontekstis.
Ülevaade seni peetud kahepoolsetest kohtumistest:
• Projektijuht SADECO korraldas kohtumised Gentis ja Amsterdamis
• Ibiza omavalitsusüksus korraldas koos SADECOga kohtumise Córdobas
• Krakówi omavalitsusüksus korraldas kohtumise Portos
• Tallinna omavalitsusüksus korraldas kohtumise Bergenis (Norra)
• SADECO, Krakówi ja Tallinna omavalitsusüksus ning Porto keskkonnaettevõte (EMAP) korraldasid kohtumise Nice’is
Lisateave inglise keeles
INTHERWASTE’i projektipartnerite kahepoolsed kohtumised on peamine viis vastastikuse õppimise soodustamiseks kogemuste vahetamise kaudu. Need kohtumised on sageli fokusseeritud õppelähetusele, et näha toimivate parimate tavade näiteid koos partneritega, kes mängisid tihti nende loomisel põhirolli. See võimaldab partneritel hinnata selliste tavade sobivust oma linnade kontekstis. Samadel põhjustel liitusid mitmed partnerid külastusega, mitmekordistades võimalusi õppimiseks ja koostööks.
Peale kahepoolseid kohtumisi viiakse igas linnas läbi ka teostatavusuuringud, et veenduda valitud tava rakendamise võimalikkuses.
Ülevaade seni peetud kahepoolsetest kohtumistest:
◾Projektijuht SADECO korraldas kahepoolsed kohtumised IVAGO ja ICOVA ettevõtetega jäätmekäitluse teemal Gentis ja Amsterdamis 2018. aasta aprillis, eesmärgiga seal välja töötatud prügikonteinerite mudeleid kohapeal näha ja hakata neid võimalusel kasutama Córdobas. Kasutuselevõtt on käimas.
◾Ibiza omavalitsusüksus korraldas kahepoolse kohtumise SADECOga Córdobas 2018. aasta juunis, eesmärgiga Córdoba prügilasüsteeme näha kohapeal ja hakata neid võimalusel kasutama Ibiza vanalinnas ja pärandipiirkonnas. Kasutuselevõtt on käimas.
◾Krakówi omavalitsusüksus korraldas kahepoolse kohtumise Porto omavalitsusüksuse keskkonnaettevõttega (EMAP) 2018. juulis, eesmärgiga näha kohapeal Portos Ribeira pärandipiirkonnas rakendatavaid maa-aluseid lahendusi ja hakata neid võimalusel rakendama Krakówi pärandipiirkonnas. See hõlmas õppelähetust Portos asuvatesse maa-alustesse konteineritesse. Kasutuselevõtt on käimas.
◾Tallinna omavalitsusüksus korraldas kahepoolse kohtumise Bergeni linnas (Norra) 2018. aasta aprillis, eesmärgiga Bergenis kasutatavat asjade internetil põhinevat pneumaatilise kogumise süsteemi näha kohapeal ja hakata seda võimalusel rakendama Tallinna vanalinnas. Kasutuselevõtt on käimas.
◾SADECO, Krakówi omavalitsusüksus, Tallinna omavalitsusüksus ja Porto keskkonnaettevõte (EMAP) korraldasid kahepoolse kohtumise Nice’is Côte d´Azuri metropoli esindajatega, eesmärgiga näha kohapeal taaskasutamise taristut ja süsteemi, nagu on välja töötatud Nice’is suuremahuliste jäätmete taaskasutamiseks, ja hakata neid võimalusel rakendama ka oma linnades.
Projekti raames on kavas korraldada täiendavaid kahepoolseid kohtumisi. Vt järgmisi tegevusi, et saada lisateavet.
MIS SAAB INTHERWASTE’I RAAMES EDASI?
Järgnevatel nädalatel toimuvad viimased kahepoolsed kohtumised kogemuste vahetamiseks partnerite vahel ning ka sidusrühmade viimased kohtumised, et julgustada erinevate sidusrühmade osalemist tegevuskavade koostamisel ja rakendamisel. Käesoleval semestril toimuvate ürituste hulka kuuluvad ka organisatsioonilise õppe töötoad, eesmärgiga jagada projektialaseid teadmisi partnerorganisatsioonide sees. Partnerlinnad korraldavad ka ülejäänud suunatud teabevahetusega seotud üritusi, keskendudes kohalike sidusrühmade kaasamisele.
Järgmiste kuude jooksul on kavas koostada ja levitada mitmeid väljaandeid ja väljundeid. Need hõlmavad järgmist.
• Kõige edukam INTHERWASTE’i hea tava, mis laaditakse üles ja mida jagatakse Interreg Euroopa heade tavade vahetamise platvormi kaudu
• Teine voldik INTHERWASTE’i tulemuste kohta
• INTHERWASTE’i käsiraamat 50 hea tava kohta seoses linnas asuvate pärandipiirkondade jäätmekäitlusega
• INTHERWASTE’i partnerlinnade Cordoba, Ibiza, Krakówi, Porto ja Tallinna jäätmekäitluse võrdlev analüüs.