Korduma kippuvad küsimused
Mis on PrügiBinGo?
PrügiBinGo on 2023. aasta oktoobris ja novembris läbiviidav segaolmejäätmete mahutite kohtvaatlus, mille eesmärk on selgeks teha jäätmetekitajate jäätmete liigiti kogumise hetkeolukord. Selle põhjal soovitakse elanikke motiveerida, nõustada ning teavitustööd teha, et jäätmete liigiti kogumine Tallinnas edeneks. PrügiBinGo abiga viiakse läbi kohtvaatlused, analüüsitakse tulemusi ning koostatakse välitööde läbiviimise kohta aruanne, mis saadetakse antud kohtvaatluses osalenule.
Miks on Prügibingot vaja?
Tallinna Linnavolikogu 05.05.2022 määrus nr 5 "Tallinna jäätmekava 2022–2026" kohaselt on jäätmehoolduse tõhustamiseks tarvis teostada rohkem järelevalvet ning korraldada teadlikkust tõstvaid aktsioone. PrügiBinGo läbiviimine aitab kaasa Tallinna jäätmekava eesmärkide elluviimisele. Sarnast jäätmete liigiti kogumise alast teavitustööd ja kontrolli nõuetekohase jäätmete liigiti kogumise üle teostatakse regulaarselt ka järgmisel aastal.
Lisaks on võimalik liigiti kogutud jäätmeid ringlusse suunata ning nendest uut väärtust luua. Segaolmejäätmeteid ei ole võimalik ringlusse võtta.
Mis alusel PrügiBinGo minu jäätmemahutit kontrollib?
Jäätmeseaduse § 119 lg 4 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus teostab oma haldusterritooriumil pidevat järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle.
Vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale korraldab Tallinnas jäätmehooldust Tallinna Strateegiakeskus, kelle ülesandeks on muuhulgas teostada järelevalvet eeskirja täitmise üle.
Kuidas PrügiBinGo't läbi viiakse?
Toimingud viiakse läbi jäätmevaldajate regulaarsel veopäeval. Segaolmejäätmete mahuti tühjendatakse jäätmeveokisse, jäätmekott lõigatakse lahti ning tuvastatakse, millised jäätmed seal on ning tehakse nendest foto. Igale jäätmeliigile vastab kindel rahvusvaheline piktogramm ning elanikele saadetakse märgukiri, kus tuuakse välja segaolmejäätmete mahutisse mittekuulunud jäätmeliikide piktogrammid.
Kuidas tagate, et minu isikuandmed on kaitstud?
Juhuvalimisse sattunud kinnistute jäätmevaldajate isikuandmed on lepinguga kaitstud. Välitööde läbiviija lepinguline kohustus on tagada, et isikuandmeid sisaldavaid dokumente või muid andmekandjaid, millel on isikut tuvastada võimaldavad andmed (tšekid, lepingud, haiguslood jms) ei jäädvustada ega talletata muul viisil ning et selline jääde pannakse jäätmeveokisse tagasi.
Miks just mina olen PrügiBinGosse sattunud?
Segaolmejäätmete mahutisse ei ole lubatud biojäätmeid visata. Eelkõige kontrollitakse segaolmejäätmete mahuteid nendel elanikel, kes said linnalt kasutusse kompostri või linnaosa valitsuselt nõusoleku biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimiseks.
Juhul, kui selgub, et kinnistul ei toimu kompostimine nõuetekohaselt (segaolmejäätmete mahutis leidub biojäätmeid), nõustatakse jäätmevaldajaid ning kui rikkumine on korduv, võidakse kompostimise nõusolek kehtetuks tunnistada.
Kes PrügiBinGot läbi viivad?
PrügiBinGot viib läbi Osaühing Ecomarketer koostöös piirkonna jäätmevedajaga. Välitööde läbiviimisesse kaasatakse Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna ametnikud.
Kus on PrügiBinGot veel läbi viidud?
Lisaks Tallinnale on PrügiBinGOt katsetatud Tartus, Lääne-Harju vallas, Saku vallas, Harku vallas. Lisaks on lõppenud esimesed PrügiBinGO välitööd välismaal – Tampere linnas Soomes.
Milliseid jäätmeid peab liigiti koguma?
Jäätmeseaduse ja selle alamaktidest tulenevate nõuete järgi tuleb tekkekohas liigiti koguda vähemalt järgmist liiki jäätmed: paber ja kartong; plastid; metallid; klaas; biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; pakendid (sh paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid ja tekstiilpakendid); puit; tekstiil; suurjäätmed; probleemtoodete jäätmed; ravimijäätmed ja ohtlikud jäätmed.
Korraldatud jäätmeveo raames saab Tallinna linnas üle anda biojäätmeid, paberit ja kartongi, suurjäätmeid ning segaolmejäätmeid. Eelnimetatud jäätmete üleandmiseks saate ühendust võtta oma piirkonna jäätmevedajaga. Biojäätmete mahutisse on lubatud panna ka aia- ja haljastujäätmeid, kuid ületada ei tohi kogumismahuti kandevõimet (80-liitrise kandevõime on 40 kg ning 140-liitrise kandevõime on 70 kg).
Pakendijäätmed (klaaspakend, plast- ja metallpakend, sh joogikartong) ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveo hulka ning need saab viia avalikku pakendipunkti, jäätmejaama või tellida üksik- ja paariselamu ja kuni kahe korteriga elamu kollase koti teenus. Korterelamute juurde saab tellida eraldi jäätmemahutid klaaspakendile ning plast- ja metallpakendile, sh joogikartongile. Kollase koti teenus ning pakendijäätmete mahutite tühjendamine on tasuta.
Pakendikoti teenust eramajadele saab tellida:
- OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) tel 5300 0011 või Ragn-Sells AS tel 15 155, 606 0439 E-R 8:00-17:00
- Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) tel 640 3240 E-R 9:00-17:00
- OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) tel 5300 0011 või Ragn-Sells AS tel 15 155, 606 0439 E-R 8:00-17:00
- OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) tel 633 9240 E-R 9:00-17:00
- Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) tel 640 3240 E-R 9:00-17:00
Papp- ja paberpakendite mahutisse:
- pappkastid ja -karbid, jõupaber, paberkotid ja muud puhtad paberpakendid;
- lamineerimata kartong, lainepapp.
Ei sobi:
- vanapaber (näiteks ajalehed, ajakirjad, raamatud, ümbrikud, töövihikud, reklaamlehed ja -kataloogid) ega määrdunud ja vettinud papp- ja paberpakendeid. Vanapaber viska oma kinnistul asuvasse paberi- ja kartongijäätmete konteinerisse või vii jäätmejaama.
Klaaspakendite mahutisse:
- värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid, siirupipudelid ja muud puhtad klaaspakendid (nt kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid).
Plast- ja metallpakend, joogikartong mahutisse:
- jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid;
- kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid (näiteks šampoonipudelid);
- plastnõud ja karbid ja muud puhtad plastpakendid;
- toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja -korgid;
- konservkarbid ja -purgid;
- kartongist piima- ja mahlapakendid;
- kartongist kondiitritoodete karbid jm. puhtad kartongpakendid;
- joogipudelid, kilekotid, pakkekile.
Segaolmejäätmed on jäätmed, mis jäävad liigiti kogumisest alles. Kui jäätmeid õigesti liigiti koguda, siis segaolmejäätmeid tekib minimaalselt.
Segaolmejäätmete mahutisse sobib:
- Väga määrdunud ja raskesti puhastatav pakend (nt rasvane pitsakarp, heeringapakk)
- Toidujäätmetena tekkivad suured kondid
- Toidulisandid ja vitamiinid
- Kosmeetika
- Mähkmed, hügieenisidemed, tampoonid
- Pakendatud pühkmed, kassiliiv, jahtunud tuhk, loomade väljaheited
- CD-plaadid
- Tühjad/katkised pastapliiatsid, kirjaklambrid
- Hõõgniidiga lambipirnid
- Suitsukonid
- Kasutatud pabernõud
- Klaasi- sh peeglikillud
- Katkised nõud (tassid, klaasid, taldrikud)
Segaolmejäätmete mahutisse ei sobi:
- Biojäätmed, sh vedelad jäätmed (pane kompostrisse või biojäätmete mahutisse)
- Puhtad pakendid (vii avaliku pakendipunkti, pane pakendimahutisse või vii jäätmejaama)
- Puhas paber ja kartong (anna jäätmevedajale või vii jäätmejaama)
- Ravimid (vii apteeki)
- Määrdunud ja katkised (korduskasutuseks kõlbmatud) riided, jalanõud, pehmed laste mänguasjad (vii jäätmejaama)
- Patareid ja akud (vii müügikohta, jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti)
- Väikeelektroonika, nt akulaadijad ja telefonid (vii müügikohta, jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti)
- E-sigaretid (vii müügikohta, jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti)
- Tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed (jäätmejaam või ohtlike jäätmete kogumispunkt)
- Ehitusjäätmed (vii jäätmejaama)
- Suurjäätmed, nt diivan ja mööbliesemed (anna korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale üle või vii jäätmejaama)
- Ained ja esemed, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid
Kui segaolmejäätmete mahutis on sinna mittesobivad jäätmed, siis saab kodanik vastavasisulise teavituse, mille järgi peab ta oma jäätmete liigiti kogumise asjakohaste nõuetega kooskõlla viima. Peale kolme kuu möödumist tehakse juhuvalimisse sattunud segaolmejäätmete mahutitele järelkontroll, veendumaks, et segaolmejäätmetes ei ole sinna mittekuuluvaid jäätmeid.
Vastavalt jäätmeseaduse §-le 120 prim 7 võib kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest karistada trahviühikuga 4 eurot, mis on füüsilise isiku puhul maksimaalselt 800 eurot. Kui sama teo on toime pannud juriidiline isik, siis rahatrahviga kuni 20 000 eurot. PrügiBinGo eesmärk ei ole kodanikke trahvida, vaid jäätmete liigiti kogumine kinnistul korrektselt lahendada.
Mis on biojäätmed ja miks ma neid eraldi koguma pean?
Biojäätmed jagunevad kaheks: köögi- ja sööklajäätmed (ehk toidujäätmed) ning aia- ja haljastujäätmed (ehk puulehed, oksad, rohi jms).
Toidujäätmed on näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorismijäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed; lisaks ka majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid.
Tutvu biojäätmetega lehel https://www.tallinn.ee/et/keskkond/biojaatmed.
Tutvu biojäätmete liigiti kogumise infovoldikuga SIIN.
Kes peavad alates 01. juunist 2023 hakkama oma biojäätmeid mahutiga koguma?
Kõikidel kinnistutel, sõltumata kinnistu sihtotstarbest või korterite arvust, peab hakkama alates 1. juunist 2023 oma tekkivaid köögi- ja sööklajäätmeid mahutisse koguma ja jäätmevedajale üle andma. NB! Mustamäel rakendub nõue alates 1. aprillist 2023 ning Kristiines alates 1. maist 2023, sest antud piirkondades muutub korraldatud jäätmeveo teenusepakkuja.
Erandina saavad mahuti kohustusest vabastusi taotleda üksikelamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga elamuga kinnistud, kes kompostivad oma köögi- ja sööklajäätmed kohapeal igast küljest kinnises kompostris ning saavad kompostimiseks nõusoleku oma linnaosavalitsuselt.
Kas ma võin naabriga biojäätmete mahutit või kompostrit ühiselt kasutada?
Kõrvuti asetsevad kinnistud võivad kasutada biojäätmete kogumiseks ka ühist mahutit või kompostrit. Ühismahuti kasutamiseks tuleb kasutajate vahel sõlmida ühismahuti kasutamise leping ning leppida kokku, kes sõlmib jäätmevedajaga lepingu ning kuidas toimub mahuti tühjenduse eest tasumine. Ühismahuti kasutamine tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ja oma asukohajärgse linnaosavalitsusega.
Digiallkirjastatud taotlus saata aadressile [email protected].
Kes võivad mahuti asemel on köögi- ja sööklajäätmeid kompostida oma kinnistul?
Oma köögi- ja sööklajäätmeid võivad kinnises kompostris kompostida üksikelamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga elamute elanikud, kes on saanud vastava nõusoleku oma asukohajärgselt linnaosavalitsuselt.
Kuidas ja kust saab taotleda nõusolekuid kompostimiseks?
Taotlust saab esitada iseteenindusportaalis https://evald.ee/tallinn/app/jaatmekaitlus/. NB! Vali kindlasti "taotle kompostimist".
Kui iseteenindusportaali pole võimalik kasutada, tuleb esitada allkirjastatud taotlus koos fotoga kompostrist linnaosavalitsusele.
NB! Kui said Tallinnalt 2022. aasta septembris kompostri, siis eraldi nõusolekut taotlema ei pea, oled juba süsteemis kirjas.
Järgnevalt on välja toodud samm-sammult, kuidas EVALD süsteemis kompostimise taotlust esitada:
2. 
Mis tähendab soodustingimustel kogumismahutite (80-liitrise ja 140-liitrise) kasutusse andmine?
See tähendab, et füüsiline isik saab kogumismahuti tasuta kasutusse tingimusel, et ta sõlmib jäätmevedajaga lepingulisa biojäätmete üleandmiseks 14-päeva jooksul mahuti kättesaamisest jäätmejaamast.
Kes tühjendab biojäätmete mahutit?
Biojäätmete mahutit tühjendab sama ettevõte, kes tühjendab ka segaolmejäätmete mahutit, sest biojäätmed on samuti hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.
Kuidas käib biojäätmete veolepingu sõlmimine?
Biojäätmete mahuti tühjendamiseks tuleb teha lepingu muudatus oma piirkonna jäätmevedajaga, kes Teie kinnistul ka segaolmejäätmete mahutit tühjendab. Lisainfot jäätmeveo piirkondade ning jäätmevedajate kohta leiad SIIT.
Kas ma tohin panna biojäätmete mahutisse ka näiteks puulehti ja muru?
Liigiti kogutud aia- ja haljastujäätmed võib panna biojäätmete mahutisse mahus, mis ei ületa kogumismahuti tootja kehtestatud kandevõimet (Tallinna jäätmehoolduseeskiri § 19 lõige 1 ). See tähendab, et kui Teil on 140-liitrine biojäätmete mahuti, võib aia- ja haljastujäätmeid panna mahutisse 70 kg ulatuses ning kui Teil on 80-liitrine biojäätmete mahuti, tohib aia- ja haljastujäätmeid panna 40 kg ulatuses.
Kust saab taotleda tasuta biojäätmete mahutit?
Biojäätmete mahuteid saab taotleda lisaks üksikelamutele, paarismajadele, ridaelamuboksidele ja kuni kahe korteriga elamute elanikele ka 3-9-korteriga korteriühistu juhatuse liikmed. Tähtis on meeles pidada, et ühe elamu asukoha aadressi kohta saab taotleda ühe tasuta mahuti. Näiteks kui paarismaja üks elanik taotleb tasuta mahuti, siis samal kinnistul asuva paarismaja teised elanikud rohkem tasuta mahuteid taotleda ei saa. Soovitame paarismaja elanikel kasutada ühist mahutit ning selleks sõlmida ühismahuti kasutamise leping. 3-9-korteriga korteriühistule saab mahuti taotleda korteriühistu juhatuse liige, kellel on äriregistris õigused korteriühistut tehingute tegemisel esindada.
Taotlusi saab esitada portaalis http://taotlen.tallinn.ee.
Kui olemas köögihunt, siis millise vabastuse peab omanik tegema, kui biojäätmeid ei teki?
Mahutiga peavad biojäätmeid koguma hakkama ka kõik need, kellel on köögis prügihunt ehk köögihunt. Köögihunti ei saa panna kõiki biojäätmeid, mis kodumajapidamistes tekivad (lilled, kiulised toidujäätmed). Seega isegi kui majapidamises on olemas köögihunt, et vabasta see jäätmevaldajat kompostri või biojäätmete konteineri kasutamise kohustusest.
Kompostin biojäätmeid ning annan pakendeid tekkekohal üle, mul ei teki segaolmejäätmeid peaaegu üldse. Kas mul on võimalik segaolmejäätmeid harvemini jäätmevedajale üle anda?
Kui kinnistul on linnaosa nõusolek kompostimiseks, võib segaolmejäätmete mahutit tühjendada kord kaheksa nädala jooksul ehk kord kahe kuu jooksul.
Kui kinnistul on linnaosa nõusolek kompostimiseks ja pakendite tekkekohal kogumine (näiteks kollane pakendikott), võib segaolmejäätmete mahutit tühjendada kord kaheteist nädala jooksul ehk kord kvartalis.
Selleks tuleb ühendust võtta oma piirkonna jäätmevedajaga, et sõlmida lepingu muudatus. Linnalt selleks eraldi luba küsida pole vaja.
Milline on nõuetekohane komposter, mis sobib köögi- ja sööklajäätmete ehk toidujäätmete kompostimiseks?
Toidujäätmeid tohib kompostida kompostris, mis on igast küljest kinnine, kahjurite, loomade (sh näriliste) ja lindude eest kaitstud ning mõeldud aastaringseks köögi- ja sööklajäätmete ning aia- ja haljastusjäätmete kompostimiseks. Lahtises aunas toidujäätmeid kompostida ei tohi, sest see meelitab kohale linde, loomi ja närilisi.
Nõuetekohase kompostikasti võib ise käepärastest materjalidest ehitada või osta ehituspoest.
Kompostimiseks ei sobi igasugused suletud kastid, vaid tuleb silmas pidada kompostimiseks vajalikke tingimusi:
- Ise ehitades soovitame kompostikasti põhja panna tihedaauguilise võrgu, mis hoiab närilised eemale, aga laseb liigveel välja voolata. Kompostimiseks on vajalik hapniku juurdepääs, seetõttu peaks ise kompostikasti ehitades kompostikasti tegema/jätma väikesed vahed/avad. Täielikult suletud kastis lähevad toidujäätmed haisema, roiskuma ning head komposti nii ei saa.
- Kompostrit soetades sobivad kõik müügilolevad kompostrid igas hinnaklassis ning elanikul on võimalik valida endale sobilik. Spetsiaalselt kompostimiseks mõeldud kompostikastidel on kindlasti olemas spetsiaalsed avad hapniku juurdepääsuks ja nõrgvee äravooluks. Samuti on kompostikasti allosas suurem ava komposti väljavõtmiseks. Kui poest soetatud kompostikastil ei ole põhja, siis soovitame ise panna põhja nt tihedaaugulise võrgu.
1-4-liikmelisele perele sobib toidujäätmete kompostimiseks umbes 250L-400L suurune kompostikast. Kui komposter saab ruttu täis, siis järelikult on see komposter teie perele liiga väike ning tuleb soetada/ehitada lisakomposter või liituda lisaks biojäätmete äraveoga mahutiga.
Lahtises aunas või kastis võib kompostida aia- ja haljastusjäätmeid ning nende kompostimiseks oma kinnistul linnaosavalitsuse nõusolekut vaja ei ole.
Loe kompostimise kohta rohkem Kompostiljoni kodulehelt.
Vaata kompostimise õpetusvideot Youtubest.
Näited võimalustest:
Kompostiunnik ehk kompostiaun – selle eeliseks on lihtsus. Ei ole vaja kompostikasti ehitada või soetada. Kompostihunnik hakkab aga ajaga laiali vajuma ning lisaks pääsevad sinna hiired-rotid, kodu- ja metsloomad ja linnud kergesti ligi. Sellist kompostimise viisi kasutatakse hajaasustuse majapidamistes, maakodudes ja suvilates, kus on suuremad elamukrundid ning metsloomad nagunii liikvel. Üldiselt on soovitatava lahtiselt aunas kompostida üksnes aia- ja haljastujäätmeid.
Lahtine komposter – kõige õigem ja loodussõbralikum on kompostikast ise ehitada käepärastest materjalidest (näiteks euroalustest). Mõõdud võiksid olla näiteks 1,2mx1,2mx1,2m (aga võib olla ka suurem). Lahtisele kompostrile võib näriliste eemal hoidmiseks sisse paigaldada väiksema silmaga metallvõrgu. Eriti tublid kompostijad teevad selliseid kompostikaste üksteise kõrvale ritta kolm – üks värskete biojäätmete jaoks ning teine komposti laagerdumiseks ja esimesest ümber tõstetud komposti jaoks. Kolmas kastike tuleb kasuks valmis kõdumulla hoidmiseks, kust seda on hea vastavalt vajadusele peenardesse, murulapile või lillepotti lisada. Sellist kompostrit on hea teha koos lastega, kes saavad siis algusest peale õppida, kuidas tekib muld ja mismoodi kompostimine toimub.
Tavaline kinnine komposter – see on algajale kompostijale üldiselt kõige kiirem ja lihtsam viis alustamiseks, sest sellist kompostrit saab soetada igast ehitus- ja aiakaupade poest. Neid pakuvad väga paljud tootjad ja neid on väga erineva väljanägemisega – suuremaid ja väikemaid. Ka hinnaskaala on lai ja algab paarikümnest eurost, kuid võib ulatuda mitmesaja euroni.
Tiheda asustusega paikades näeb omavalitsuste seadustik reeglina ette, et toidujäätmed on kinnises kompostris (need, mis meelitavad ligi hiiri-rotte ja linde) ning aiajäätmed (muru, lilled, oksaraod) võivad olla lahtises kompostris. Kinnise kompostri võid ka ise ehitada – vooderda komposter metallvõrguga ja ehita peale kaas.
Kiirkomposter – kinniste kompostrite valikus olevad kiirkompostrid on valmistatud lisasoojustusega, et hea kompostimuld kiiremini valmis saaks. Nii valmib kompost vaid mõne kuuga ning kompostimise protsess on võimalik ka talvel.
Vermikomposter – see komposter on spetsiaalselt kompostiussidega toimiv lahendus ja mõeldud ruumisiseseks kompostimiseks. Vermikompost võib olla köögis või garaažinurgas ning see ei võta palju ruumi ega tekita ebameeldivat lõhna. Edasi ei pea enam oma pead vaevama, sest tublid ja kasulikud ussikesed teevad ära kogu vajaliku töö. Arvesta siiski, et ussikesed on elusloomad ja neile peab regulaarselt “süüa” andma. Kui reisid palju, siis kaalu mõnda teist kompostimise viisi. Vermikomposti ussikesi kasutatakse ka suurte korrusmajade juurde ehitatud kompostimisemajakestes, kuhu kõik elanikud saavad oma kompostitava materjali viia. Kui biojäätmete kogus on aga suur, siis tuleb kindlasti lisaks vermikompostile kasutada ka teist liiki kompostrit või koguda biojäätmeid ka mahutiga ja need jäätmevedajale üle anda.
Miks ei sobi toidujäätmetele lahtine kompostikast?
Kui visata toidujäätmed lahtisesse kasti või lausa auna, meelitab see ligi närilisi, linde ja hulkuvaid koduloomi, maapiirkondades kindlasti ka metsloomi, kes ei peaks elumajade lähedusse tulema. Samuti ei sobi inimeste köögijäätmed loomade toidulauale. Lisaks võivad lahtised toidujäätmed hakata tekitama hügieeni- ja heakorraprobleeme. Tihedalt asustatud aladel riivab lahtine toidujäätmete hunnik silma ja ebaõnnestunud kompostimine avatud aunas võib põhjustada ka päris ebameeldivat lõhna.
Kus peab komposter paiknema?
Komposter, kompostimisaun või kompostikast peab paiknema:
- naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel
- ja ehitisest 4 meetri kaugusel
Võivad paikneda lähemal kui naaberkinnistute või -hoonete omanikud lepivad kokku teisiti.
Kas ma ei tohi enam oma aias lahtiselt puulehti jms aia- ja haljastujäätmeid kompostida?
Aia- ja haljastujäätmeid võib endiselt lahtises kastis/aunas kompostida. Lahtiselt ei tohi kompostida toidujäätmeid, sest need tekitavad näriliste, putuka jms levikut.
Aia- ja haljastujäätmete jaoks on täiesti aktsepteeritav kompostimine näiteks selline:
- Näpunäited kompostri kasutamiseks
-
- Kompostriga alustamine: kompostri põhja läheb metallrest, läbi mille nõrgub nõrgvedelik ja voolab välja voolikust, mille te kinnitasite väljalaskeava külge. Kontrollige (lükake terava pulgaga vm läbi), et see ava oleks avatud, et vedelik saaks vabalt voolata. Vooliku võite suunata maha, põõsa alla. Kuna see on kange kraam, siis võib see muidugi vedeliku mahasuunamise kohast taimed ära suretada. Teine variant on nõrgvedelik vooliku otsast kokku koguda (pudelisse vm) ning lahjendada veega (u 1:100) ja kasutada väetisena aiamaal. Vedelikul on parem voolata, kui komposter on veidi kõrgemal pinnal.
- Asetage komposter asukohta, kuhu saate aasta ringi biojäätmeid visata (nt segaolmejäätmete mahuti lähedale, siis mugav korraga erinevaid jäätmeid ära viia). Asetades kompostri taha aia nurka, peate ka talvel läbi lume sinna teeraja tegema. Segaolmejäätmetesse ei ole lubatud biojäätmeid visata!!
- Kompostri põhja panna u 10cm paksune puistesegu/saepuru kiht ning edasi tühjendate toas kogutud toidujäätmed kompostrisse + iga kord lisate natuke kuiva puistesegu (turvas, saepuru, salvrätikud vm) peale. Segamispulgaga segate pealmise kihi läbi.
- Suveperioodil hoiate õhutusava kõige suurema ehk 6 peal, et kompostrisse hapnikku sisse lasta. Talve perioodil panete õhutusava kõige väiksema, ehk 1 peale. Aja jooksul võite seda ise muuta.
- Kui kompostril on temperatuurinäidik,, siis seda ei pea kogu aeg jälgima. Sest komposteerumine toimib ka siis, kui näidik kõrget temperatuuri ei näita. Suve alguses võiksite alt luugist kontrollida, kas juba tuleb komposti. Tõmbate alt kompostikihi välja, kasutate aiamaal. Ülejäänud kompostri segu vajub selle arvelt allapoole.
- Lisaks toidujäätmete kompostrile võib aia- ja haljastujäätmeid lahtiselt aias kompostida. Männiokkad ja pähkli/munakoored on raskesti komposteeruvad. Võite lisada kompostrisse, aga ei garanteeri, et need ära komposteeruvad. Männiokkad/pähklikoored võib ka lahtisesse kompostiauna panna.
- Kompostrisse võib panna ka konte, aga kindlasti jõuate ise ruttu järeldusele, et need kompostris ei lagune ning jõuavad koos kompostiga teie aiamaale. Seega kondid panna segaolmejäätmetesse.
- Tsitruseliste koori võib kompostrisse panna, segada teiste toidujäätmetega. Neid massiliselt pannes võib tõesti juhtuda, et kompostimine ei lähe käima, kuna tsitruseliste koored on antibakteriaalsed. Paari apelsini või sidrunikoorte lisamisest küll midagi hullu ei juhtu.
- Suured biojäätmed, nt koored lõigata väiksemaks, nii komposteeruvad need kiiremini. Nt terve arbuusi/kõrvitsakoor komposteerub aeglasemalt kui väikesed tükid.
- Niiskuse osas on videos kenasti toodud, et kui saadud komposti pigistada, siis on näha, kas liiga niiske/kuiv. Vastavalt juhendile siis ka tegutseda, st kas lisada rohkem märga/kuivi biojäätmeid.
- Kui talvel ei läinud komposter tööle ning kogutud biojäätmetest on tekkinud haisev mass, siis on üks variant kogu kompostri sisu tühjendada (nt kompostihunnikusse, kui see teil on) ja alustada kompostri täitmist taas algusest. Teine variant on segada mass kuiva puisteseguga, kuivade puulehtedega vm.
- Kui kompostrisse tulevad vähesel määral putukad, ussikesed, vastsed, siis see on kõik normaalne. Kui neid on liiga palju, siis käituda vastavalt juhendile.
- Ärme koorma kompostrit puulehtedega üle. St eelkõige keskendume toidujäätmetele ning siis iga kord veidi puisteainet/lehti/salvrätikutükke vm lisada. Puulehed võib kompostida lahtiselt kompostihunnikus või siis anda üle lehekogumiskottide kampaania raames või viia jäätmejaama (korraga tasuta kuni 600L).
- Kompostimine on pidev protsess. Ükski komposter niisama nurgas tööle ei hakka. Vajab hoolt ja armastust, maitsvaid biojäätmeid, segamist ja heaperemehelikku käitumist.
Loe lähemalt Kliimaministeeriumi veebilehelt.
Jäätmealast informatsiooni leiad Tallinna veebilehelt. Lisaks soovitame jälgida Prügihundi Facebooki lehekülge, kust leiad lisainformatsiooni toimuvate kampaaniate kohta ja kasulikke näpunäiteid, kuidas jäätmeid liigiti koguda.
Kui Sul tekkis lisaküsimusi, siis aitavad Sind ringmajanduse osakonna töötajad. Võid kirjutada ka e-postile [email protected].
| Nimi | Ametikoht | E-post | Telefon | |
|---|---|---|---|---|
| Lüüli Junti | osakonna juhataja | [email protected] | 6404634 | |
| Eliis Kuus | jäätmete juhtivspetsialist | [email protected] | 6404131 | |
| Liina Kanarbik | ringmajanduse juhtivspetsialist | [email protected] | 6164012 | |
| Triin Ida | peaspetsialist | [email protected] | 6404137 | |
| Eva Liisa Vahtramaa | peaspetsialist | [email protected] | 6404245 | |
| Raigo Jaska | peaspetsialist | [email protected] | 6404285 | |
| Teele Joost | projektijuht | [email protected] | 6404465 | |
| Teele Joost | projektijuht | |||
| Pjotr Gavrilov | järelevalve peaspetsialist | [email protected] | 6404581 | |
| Mikk-Erik Saidla | järelevalve peaspetsialist | [email protected] | 6404610 | |