Tabelis toodud perioodil osutab jäätmeveoteenust üks vedaja, vanad lepingud tunnistatakse kehtetuks. 
 

Tallinna jäätmeveopiirkonnad kaardil

Lisainformatsiooni saamiseks vali piirkond kaardil.

Jäätmeveo piirkondade piiride kirjeldused on toodud Tallinna jäätmehoolduseeskirja lisas 2

Korraldatud jäätmeveo eesmärgid

Tallinnas tekib inimese kohta aastas keskmiselt 500 kg olmejäätmeid. Korraldatud jäätmeveo rakendumisel on jäätmeveo süsteemiga liitumine seadusejärgselt vältimatu ning kõigil jäätmetekitajatel tuleb prügiveo eest maksma hakata. Seetõttu kaob taolistel "prügijänestel" majanduslik motiiv oma prügist ebaseaduslikult vabanemiseks ning lõpeb keskkonna prahistamine. 

• Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks on eelkõige liita kogu elanikkond jäätmeveoga ning seeläbi ennetada keskkonna prahistamist. Kaob omanikuta jäätmete probleem, sest elanikud peavad oma jäätmete käitlemise eest maksma niikuinii ja vedaja peab ära vedama ka selle, mis prügikonteineri kõrvale pannakse. Linnapildist kaovad üle ääre ajavad konteinerid. Kaob motiiv prügi võõrastesse konteineritesse või metsa alla viia.
• Oluline aspekt on jäätmeveo teenuse kvaliteedi parandamine ja teenuse hinna kontrollimine. Prügiveo hind võib muutuda soodsamaks jäätmete sorteerimise läbi. Liigiti kogumise kaudu lihtsustub vanapaberi- ja kartongi ning biolagunevate jäätmete taaskasutamine ehk toimub inimeste keskkonnateadlikkuse kasvatamine majanduslike hoobade abil.
• Kvaliteetsem prügiveoteenus. Vedaja on distsiplineeritud lepingutega linn-vedaja ja vedaja-valdaja. Nende tingimusi rikkudes riskib vedaja ainuõiguse kaotamisega.
• Puhtam linnaõhk, vähem müra ja väiksem liikluskoormus. Tänu paremale jäätmeveo logistikale väheneb prügiveoautode poolt tekitatav liikluskoormus ning müra- ja õhusaaste. Kui varem sõitis enam-vähem sama marsruuti mitu prügiveoautot, kes tühjendasid naabermajade jäätmekonteinereid, siis korraldatud jäätmeveopiirkonnas toimetab ainult ühe ettevõtte auto. Sisekvartalite tänavakate on vähem koormatud raskete prügiveokitega ja kestab kauem.
• Aedlinnades on vähem suitsu ja mürgiseid gaase. Jääb ära jäätmete kontrollimatu põletamine, sest elanik on jäätmeveo süsteemiga liitunud ja peab prügiveo eest maksma igal juhul.

Vabastuste ja ühismahutite taotlemine

Tallinna jäätmehoolduseeskirja alusel on Tallinna haldusterritoorium jagatud 13 jäätmeveopiirkonnaks.

Jäätmeveo piirkonnas elavad või asuvad jäätmevaldajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse alusel. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud nii elamud kui ka ettevõtted ja asutused. Jäätmevaldajal on õigus taotleda vabastust korraldatud jäätmeveost, juhul kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata ning kui jäätmevaldaja omab keskkonnakaitseluba. Isik, kellel puuduvad nimetatud alused vabastamiseks ja ei anna tekkekohal jäätmeid üle, rikub jäätmeseadust ja Tallinna jäätmehoolduseeskirjast tulenevaid jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise nõudeid. 
Vabastust saate taotleda siit.

Kui naabrid soovivad koguda olmejäätmeid ühes kohas, siis tuleb sõlmida ühismahuti kasutajate vaheline leping. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes või kõrvuti asetsevatel kinnistutel tekkivate jäätmete kogumiseks, olenemata kinnistute sihtotstarbest. Ühismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühismahuti kasutamine tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskusega ([email protected]), täites blankett või tehes taotlus läbi jäätmevaldajate registri. 

• Ühiskompostri taotluse blanketi leiad siit 
• Ühismahuti taotluse blanketi leiad siit 

Ühismahuti kasutamise taotluse saate esitada siit.

Süvamahutite paigaldamine