Asub Välisministeeriumi ning A. Lauteri, Vambola ja Lembitu tänava vahel. Napilt alla ühe hektari suurune Lembitu park on praegusel kujul rajatud pärast Teist maailmasõda, põhiosas 1953. aastal, ja selle ajastu moe kohaselt regulaarstiilis, mõned suured vanad puud pärinevad varem siin asunud majade aedadest.

Piirkonna valdavalt puumajadest koosnenud hoonestus oli väga vana, pärinedes osalt koguni 18. sajandist, kuid peaaegu kõik selle piirkonna ehitised hävisid 1944. aasta 9. märtsi pommitamises. Pärast sõda varemed lammutati, osa ümbruskonna kvartaleid hoonestati suurte kivimajadega, linnaosa keskele aga rajati planeerimiskava järgi üldkasutatav park.

Tollele ajastule omaselt range geomeetrilise kujundusega park, mis on stalinistliku pargikujunduse paremaid näiteid Tallinnas, valmis esialgsel kujul 1953. aastal. Algselt hõlmas see ka praeguse Välisministeeriumi (endise EKP keskkomitee) hoone ala, nii et moodustus katkematu haljasvöönd (nn roheline rist), mis võttis enda alla Lembitu pargi, Rävala (tookord Lenini) puiestee ja Teatri väljaku.

Oma praegused mõõtmed sai park 1969. a.

Märkimisväärsed on Lembitu pargis kasvavad suured puud, hariliku tamme kultivar „Cupressoides”, võimas hobukastan ja mägivaher. Põõsastest on haruldasemad võimsad pahklike tüvedega ja igal aastal rohkelt õitsvad ungari sireli tüvikud. Neid kasvab teisteski pärast sõda rajatud Tallinna parkides ja just need puukujuliseks kasvatatud sirelid annavad Tallinna kesklinna parkidele isikupära.

Vaata lisaks: http://et.wikipedia.org/wiki/Lembitu_park_%28Tallinn%29