Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi tuleb kiibistada kõik Tallinnas elavad kassid ja koerad. Lisaks tuleb kiibistatud lemmikloom registreerida Tallinna registris, mis on osa üle-eestilisest lemmikloomaregistrist. 

Lemmiku kiibistamiine

Õue jalutama viidud koer või kass võib ootamatult end rihmast lahti tõmmata ja ära joosta, kass võib lipsata praokile jäänud koduuksest või transpordipuurist välja, kukkuda aknast või rõdult või kaduda mõnel muul viisil. Kiibi paigaldamine on loomale valutu, kiibi number on kordumatu ja seda on ülimalt keeruline võltsida.

Kiibistada tuleb ka toas peetav kass või koer, kes käib õues vaid rihma otsas.

• Kiipe paigaldavad veterinaararstid.
• Tallinna loomakliinikute nimekirja leiab koer.ee veebilehelt.

Mikrokiibi paigaldamise eest tuleb loomaomanikul tasuda mikrokiibi maksumus ja loomaarsti visiiditasu. Kiibistamise hind jääb vahemikku 20–30 eurot. Omanikul tuleb kaasa võtta enda pass või ID-kaart (isikukood) ja looma dokumendid (tõutunnistus, pass või vaktsineerimistunnistus). 

Kiibistatud ja registrisse kantud looma leidmisel tuvastab Varjupaikade MTÜ või loomakliinik lemmiklooma omaniku ja võtab temaga kohe ühendust, seega võib loom jõuda koju tagasi väga kiiresti ja oht tänaval elu kaotada on märkimisväärselt väiksem. Kui loom on registrisse kandmata, siis ei ole võimalik vaid kiibi järgi omanikku tuvastada. 
 

Lemmiklooma registreerimine  

Tallinna e-teeninduses saab omanik kanda oma looma Tallinna lemmikloomaregistrisse. Samuti saab seal kontrollida andmete õigsust, uuendada kontaktandmeid ning teatada looma surmast.

Registris hätta jäämisel pöördu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti lemmikloomade heaoluteenuse juhi poole, keda hetkel asendab keskkonnateadlikkuse koordinaator Esme Kassak ([email protected])

Andmete muutmine registris

Kontaktandmed, looma surmaaeg ja elukoht

Tallinna e-teeninduses saab omanik ise muuta oma kontaktandmeid (e-posti aadress ja telefoninumber), märkida looma surmaaja ning muuta ka looma tegeliku asukoha andmeid. Selleks tuleb esmalt siseneda portaali ID-kaardi või mobiil-ID kaudu. Oma kontaktandmete muutmiseks tuleb klõpsata "Minu andmed" ja "Kontaktandmed". Looma surma teatamiseks tuleb klõpsata "Minu andmed" ja "Tehtud registreeringud" ning "Muudan surma andmeid". Looma tegeliku elukoha aadressi lisamiseks tuleb klõpsata "Minu andmed" ja "Tehtud registreeringud" ning seejärel klõpsata looma nimel, kellele soovite elukoha aadressi lisada.

Looma nimi, sünniaeg, soo-andmed, vaktsineerimise, steriliseerimine/kastreerimine

Looma nime, sünniaja ja soo andmete parandamiseks ning vaktsineerimise ja steriliseerimise/kastreerimise teabe lisamiseks peab omanik pöörduma Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti lemmikloomade heaoluteenuse juhi poole, keda hetkel asendab keskkonnateadlikkuse koordinaator Esme Kassak ([email protected]). Andmete muutmiseks tuleb saata posti või e-posti teel kiri koos oma isikukoodi, looma kiibi numbri ja andmetega, mida soovitakse muuta.  

Lemmiklooma ümber registreerimine

• Lemmiklooma ümber registreerimiseks on vaja nii praeguse kui ka tulevase omaniku nõusolekut.

1. Ümber registreerimiseks saatke lemmikloomade heaolu juhile mõlema isiku digiallkirjaga avaldus sooviga loom ühelt omanikult teisele ümber registreerida. Avalduses peab olema kirjas nii praeguse kui uue omaniku nimi, isikukood, elukoht ja kontaktandmed (telefoninumber ja/või e-posti  aadress). Avaldusse tuleb märkida ka looma kiibi number ja tegelik asukoht. Teine variant on edastada ostu-müügi- või kinkeleping, mis tõendab, kelle vahel on looma üleandmine toimunud. 
2. Kui digitaalselt ei ole võimalik dokumente esitada, saab meili teel ([email protected]) kokku leppida eraldi aja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametisse (Harju 13, Tallinn) tulekuks koos uue omaniku ja vajalike dokumentidega (omanikel kaasas isikut tõendava dokumendina ID-kaart või pass, looma kohta tõutunnistus, pass või vaktsineerimistunnistus).

 

Teiste omavalitsuste elanikud saavad oma lemmikloomi registreerida Lemmikloomaportaali E-teeninduse kaudu.

• Tutvu ka teiste kiibi registrisse kandmise võimalustega.
• Loe kiibistamise kohta ka Eesti Loomakaitse Seltsi artiklit "10 põhjust lemmiklooma kiibistamiseks".

Lemmiklooma steriliseerimine ja kastreerimine 

Korduma kippuvad küsimused 

Milliseid andmeid saan loomaomanikuna registris ise muuta ja milliseid ei saa?

Tallinna e-teeninduses saab omanik ise muuta oma kontaktandmeid (e-posti aadress ja telefoninumber), märkida looma surmaaja ning muuta ka looma tegeliku asukoha andmeid. Selleks tuleb esmalt siseneda portaali ID-kaardi või mobiil-ID kaudu. Oma kontaktandmete muutmiseks tuleb klõpsata "Minu andmed" ja "Kontaktandmed". Looma surma teatamiseks tuleb klõpsata "Minu andmed" ja "Tehtud registreeringud" ning "Muudan surma andmeid". Looma tegeliku elukoha aadressi lisamiseks tuleb klõpsata "Minu andmed" ja "Tehtud registreeringud" ning seejärel klõpsata looma nimel, kellele soovite elukoha aadressi lisada.

Looma nime, sünniaja ja soo-andmete parandamiseks ning vaktsineerimise ja steriliseerimise/kastreerimise teabe lisamiseks peab omanik pöörduma Tallinna lemmikloomaregistri volitatud töötleja poole. Andmete muutmiseks tuleb saata posti või e-posti teel kiri koos oma isikukoodi, looma kiibi numbri ja andmetega, mida soovitakse muuta. 

Miks on vaja ka kass kiibistada ja registrisse kanda?

Suurem osa Tallinna kodukassidest ei käi õues, kuid ka nemad ei ole kaitstud kaotsi minemise eest. Näiteks võib kass lipsata praokile jäänud koduuksest või transpordipuurist välja, kukkuda alla aknast või rõdult. Tänaval varitsevad kasse aga paljud ohud, mille tõttu võib kass raskelt haigestuda, viga saada või hukkuda.

Kiibistatud ja registrisse kantud kassi leidmisel tuvastab Varjupaikade MTÜ või loomakliinik kassi omaniku ja võtab temaga kohe ühendust, seega võib loom jõuda koju tagasi väga kiiresti ja oht tänaval elu kaotada on märkimisväärselt väiksem. Kui kass on registrisse kandmata, siis ei ole võimalik vaid kiibi järgi omanikku tuvastada. Loe Eesti Loomakaitse Seltsi artiklit "10 põhjust lemmiklooma kiibistamiseks"

Miks ei ole hea võtta nn paberiteta tõukoera?

Kuna tõukoerakutsikas maksab palju, on loomulik, et koera soovija otsib odavamaid võimalusi, eriti kui soovitakse kindla välimusega lemmikut ega tunta huvi näitustel käimise vastu. Kahjuks saavutatakse odav hind sageli koera tervise arvelt: tavapärane on suguluses või tõustandardile mittevastavate koerte paaritamine ning koerte pidamine väga halbades tingimustes – kutsikate toiduvalik on kesine, nad on vaktsineerimata ja sotsialiseerimata. Kui kasvataja ei järgi aretusnõudeid ja koerale ei ole võimalik tõutunnistust vormistada, ei saa kindel olla, et on tegemist väidetud tõust kutsikaga. Seetõttu on tõukoera võtmisel soovitatav uurida põhjalikult kasvataja tausta või võtta lemmikloom hoopis Tallinna loomade varjupaigast või teistest Eesti varjupaikadest. 

Miks tuleks lasta veterinaaril oma kass või koer steriliseerida/kastreerida?

Igal aastal jõuab Eesti varjupaikadest Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse rohkem kui kümme tonni lemmikloomade korjuseid, selle numbri sisse mahuvad ka tänavatel hukkunud lemmik- ja metsloomad. Suurema osa sellest korjustekoormast moodustavad kassid. Arvestades kasside kehakaalu, käib jutt tuhandetest loomadest, kes lihtsalt inimese hoolimatuse tõttu hukka saavad. Hukatavate lemmikloomade kogus on tegelikult aga veelgi suurem, sest mitte kõik varjupaigad ei saada oma "loomseid ülejääke" Väike-Maarjasse ning siia pole lisatud kodudes hukatud kassipoegi.

Steriliseerimata kass võib ühe aasta jooksul poegida kuni neli korda ja saada seega kokku umbes 20 järglast. Ka koerad võivad aastas mitu korda poegida ja ühes pesakonnas võib olla isegi 15 kutsikat. 

Loomaomanik peab tagama, et tema loom ei saaks soovimatuid poegi. Tänapäeva ei sobi aastatetagune komme loomalapsed "merekooli" saata. Praeguste seaduste kohaselt on selline teguviis kriminaalkorras karistatav – teo toimepanijale võib määrata kuni üheaastase vangistuse või rahalise karistuse. 

Hulkuvate loomade arvu aitab kõige tõhusamalt vähendada koerte ja kasside steriliseerimine või kastreerimine. Väga väheseid loomi peetakse tõuaretuse eesmärgil, enamik neist on inimeste seltsilised, seega ei ole mingit vajadust lasta oma kassil või koeral järglasi saada. Eesti varjupaigad on täis hoolimatute omanike hüljatud koeri ja kasse ning juba tänaval sündinud loomi.

Loomade steriliseerimisel on muidki häid külgi. Steriliseeritud või kastreeritud loomad ei märgista üldjuhul kohti, kus nad liiguvad ega meelita ligi liigikaaslasi, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Tavaliselt saavad steriliseeritud või kastreeritud loomad omavahel paremini läbi, sest nende agressiivsus väheneb. Steriliseerimine-kastreerimine parandab seega nii looma, loomapidaja enda kui ka naabrite elukvaliteeti, aitab hoida kodulinna head väljanägemist ning säilitada linna looduslikku elurikkust.

Miks peaks kastreerima isase kassi?

Isaste kasside osas on levinud arvamus, et kuna nemad poegi koju ei too, siis võiks nad lõikamata jätta. Paraku pole kastreerimine vajalik üksnes poegadest hoidumiseks. Eeskirjale vastupidiselt omapäi hulkuma lastud isase ja kastreerimata kassi elu on pidev võitlus teiste hulkuvate ja kodutute kassidega. Kogu elu vältavate võitluste tõttu on kõutsi kõrvad pidevalt katki ning pea ja saba ümbruses esineb mädapaiseid. Omaniku jaoks tähendab see sagedasi kulukaid arstivisiite, kassile aga välditavaid kannatusi.

Teine ja kindlasti mitte vähem oluline asjaolu on lõikamata kassi tung jätta oma lõhnamärk igale poole, kus ta käib. Tubase kassi puhul on eriti häiriv, kui kiisu pissiloike on nii välisukse kui ka akende ümbruses, vahel ka omanike jalanõudes ja jopedel. Omapäi õue hulkuma lastavad kassid märgistavad kindlasti näiteks naabrite auto või välisukseesise ning sellest võib naabrite vahel tõusta suur tüli. Et kastreerimata isase kassi territoorium on tunduvalt suurem kui lõigatul, satuvad hulkuvad kastreerimata kassid palju tihedamini õnnetustesse ja nii on nende keskmine eluiga palju lühem kui opereeritutel.

Emase kassi steriliseerimine

Emase kassi steriliseerib omanik peamiselt lõputu kräunumise ja soovimatute pesakondade tõttu. Kasside jooksuaeg ei ole seotud aastaaegadega, st seda võib esineda aasta läbi. Kui kassil pole võimalik viljastuda, võib jooksuaeg kesta pikki kuid. Kui läheduses on aga mõni isane kass, siis võib paari kuu pärast oodata pisiperet. Pärast poegimist võib uus jooksuaeg alata aga juba nädala või paari möödudes.

Pärast operatsiooni

Nagu inimestegi puhul, kaasnevad ka loomade operatsioonidega mõningad riskid. Samuti muutub operatsiooni järel looma ainevahetus aeglasemaks ja seetõttu ei tohi loomal lasta end ülekaaluliseks süüa. Emase kassi operatsiooni riskid on suurelt jaolt samad mis isaselgi. Emaste loomade puhul on haavahooldus natuke keerukam. Põhjalikumat lisateavet steriliseerimise ja kastreerimise kohta küsige loomaarstilt.

Tutvu infomaterjaliga "Miks steriliseerida/kastreerida oma lemmik?" eesti keeles    vene keeles