Linnaloodus
Linnaloodusest
Aastatuhandeid tagasi rajati Tallinna linn elurikkuse tulipunkti, kus nii mitmekesine toit kui ka kõik muu eluks vajalik olid meie eelkäijatele ligidal. Hoolimata linna arengust, eriti viimase sajakonna aasta jooksul, on Tallinn veel tänapäevalgi rikkaliku maastiku ja loodusega piirkond.
Põhjamaisest asukohast hoolimata loob Tallinna mitmekesine maastik eeldused eriilmeliste koosluste kujunemiseks, mis on elupaigaks sadadele ja tuhandetele liikidele. Tallinnas leidub erinevat tüüpi ranniku- ja rannikumerekooslusi, seisu- ja vooluveekogusid, kuivasid ja niiskeid niite, soid ja metsi. Niisamuti on väga olulised ka linnadele iseloomulikud biotoobid: aiad, jäätmaad, tehnovõrkude koridorid ning endised prügilad ja karjäärid. Kõiki neid ja ka hoonestatud alasid kasutavad linnas linnud, nahkhiired, tolmeldajad ja suur hulk teisi liigirühmasid nii elupaigana kui ka liikumiskoridorina.
Tallinna elurikkuse kaitse tugineb kehtestatud arengustrateegiale "Tallinn 2035", mille alusel on koostamisel Tallinna keskkonnahoiu arengukava. Elurikkuse ja rohealade kaitse tugineb ka Tallinna haljastu tegevuskavale aastateks 2013–2025 ning 2021. aastal kehtestatud Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kavale.
Varasemalt on Tallinna loodusväärtuste uurimiseks, kaitseks ja tutvustamiseks koostatud Tallinna keskkonnakaitse arengukava aastateks 2013–2018, mis lähtus Tallinna keskkonnastrateegiast aastani 2030.
Kaitstavad alad
Tallinna ja Eesti loodust kaitsev esimene õigusakt pärineb aastast 1297, kui Taani kuningas Erik VI Menved reguleeris oma dekreediga metsaraiet neljal Tallinna-lähedasel saarel (Aegna, Naissaar, Väike- ja Suur-Paljassaare), et säilitada metsa kui meremärki. Ka täna, üle 700 aasta hiljem on need alad looduskaitse all.
Eestis on looduskaitse ülesanded jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Riigi kohustuseks on kaitsealade, kaitstavate liikide ja üksikobjektide (puud, kivid, allikad jm) kaitse, kuid üha rohkem oodatakse nii riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil, et kohalikud omavalitsused võtaks neid kohustusi ka enda kanda. Elurikas linnaloodus pakub linnainimestele üliolulisi loodushüvesid ja looduspõhiseid lahendusi, mis aitavad leevendada kiimamuutustest tingitud kliimariske.
Tallinnas on hulgaliselt kaitstavaid alasid. 01.01.2024. a seisuga katavad 13% Tallinna pindalast riiklikul ja kohalikul tasandil kaitstavad alad. NATURA 2000 alad moodustavad Tallinna maismaast 7,2%. Lisaks eelnimetatuile kaitstakse linnaosade üldplaneeringutega ka teisi rohealasid (metsad, pargid, märgalad), mis hõlmavad üle 900 ha, ja rohekoridore. Kaitstavate alade elurikkust toetavad aedlinlikud alad (12% Tallinnast) ja rikkalik kõrghaljastus.
Tallinna kaitstavad alad võib jagada järgmiselt:
- kohalikud kaitsealad (Harku metsa, Merimetsa ja Pääsküla raba kaitseala)
- riiklikud kaitsealad ja hoiualad (Aegna, Nõmme-Mustamäe ja Pirita jõeoru MKA, Paljassaare ja Pirita jõe hoiuala)
- riiklikud püsielupaigad (Astangu, Männiku ja Maarjamäe püsielupaigad)
- riikliku kaitse all olevad pargid (25 parki)
- kaitsealused puud (52 puud ja puuderühma)
- kaitsealused rändrahnud ja kivikülvid (45 objekti)
- muud kaitstavad üksikobjektid (11 pinnavormi ja 5 allikat)
Igaüks saab teha ettepaneku loodusobjekt kohaliku või riikliku kaitse alla võtta. Kuidas teha ettepanek loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmiseks, on pikemalt juttu siin.
Linnametsad
Tallinna linna omandis on üle 1000 ha metsi, millele lisanduvad ligikaudu 1200 ha riigi- ja erametsi. Kuigi 2/3 Tallinna metsadest on männikud, võib tänu maastiku ja keskkonnatingimuste mitmekesisusele leida siit suisa 20 erinevat metsakasvukohatüüpi. Vanimad Tallinna metsad on 220 aastased, kuid valdav enamus metsi on 60-90-aastased.
Linnale ja riigile kuuluvates metsades läbi viidud vääriselupaikade inventuuride tulemusena on 2024. aasta alguse seisuga linna territooriumil määratletud 95 ha vääriselupaiku ja 90 ha potentsiaalseid vääriselupaikasid. Rohkem ja suuremaid vääriselupaiku leidub Veskimetsas, Nõmme-Mustamäe ja Pirita jõeoru MKA-del, Ülemiste järve ääres ning Maarjamäe klindi ees.
Liigirikkus
Tänane Tallinn on väga mitmekesiste maastike ja ökosüsteemidega linn, kus leidub erinevaid kooslusi igasuguse elupaiganõudlusega liikidele. Uuringute tulemused näitavad, et erinevate liigirühmade lõikes võib Tallinnas kohata koguni 2/3 Eestis esinevatest liikidest. Selle sajandi esimestel kümnenditel on Tallinnas registreeritud 151 liiki kaitsealuseid loomi ja 47 liiki kaitsealuseid taimi. See on ühe linna kohta väga hea tulemus!
Selleks, et paremini mõista, mis liigid Tallinnas elavad ja kus nad elavad, on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tellinud põhjalikke liigirühmade inventuure (imetajad, kahepaiksed, roomajad, haudelinnud, tolmeldajad, soontaimed, samblad ja samblikud). Nende uuringute põhjal on tekkimas tervikpilt sellest, kuidas neil liigirühmadel läheb ja mida on vaja ette võtta, et nad Tallinnas ennast jätkuvalt hästi tunneksid.
Tallinna elurikkuse kodulehelt leiab põhjalikuma ülevaate kahepaiksete, nahkhiirte, suur- ja väikeimetajate, lindude, tolmeldajate, sammalde ja samblike ning soontaimede kohta.
Võõrliigid
Tallinna linn korraldab sosnovski karuputke, vereva lemmaltsa, kurdlehise kibuvitsa ning hispaania teeteo tõrjet. Võõrliikide tõrje on vajalik, kui need ohustavad oma kiire levimise ja paljunemisega looduslikke kooslusi.
Karuputke võõrliikide tõrjet on Tallinnas teostatud alates 2005. aastast ning toimub riikliku ohjamiskava alusel. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ja Keskkonnaamet on tõrjealad omavahel ära jaganud. Paljud väikesed kasvukohad on praeguseks hävitatud, samas on ka hulk alasid, kus töö on pooleli ning mis vajavad endiselt igal aastal ülevaatust ja tõrjet. Tallinna linn karuputke tõrjel herbitsiide ei kasuta, kogu tõrje toimub kaevamise teel.
Vereva lemmaltsa tõrje toimub taimede maast väljatõmbamise teel. Suurimad kasvukohad paiknevad Pääsküla raba kaitsealal ja selle ümbruses. 2023. aastal toimusid vereva lemmaltsa tõrjetööd loodustalgutena.
Kurdlehise kibuvitsa tõrjetööd on toimunud Paljassaare hoiualal. 2022. aastal katsetati kibuvitsa väljajuurimist, kuna seda peetakse ainsaks efektiivseks tõrjemeetmeks. Tööde käigus purustati kibuvitsa varred ja juured ning seejärel sõeluti ja tasandati pinnas nii, et algupärane taimekooslus saaks taasasustuda. Pärast tõrjetööde lõppu asusid tärkavaid võrseid nosima šoti mägiveiste kari ning 2023. aastal tehti juurte ja võrsete järelnoppimist loodustalgute vormist.
Hispaania teeteo ja mustpea-nälkja tõrjeks korraldavad mitmed linnaosavalitsused linnaelanike kaasabil lühitalguid linna rohealadel. Mitmesse linnaossa paigaldatakse suviseks ajaks ka kogumiskastid, kuhu saab viia kinnises kilekotis ka oma aiast kokku korjatud lusitaania teeteod.
Metsloomad linnas
Tallinn on metsloomade poolest väga rikas paik. Ühest küljest on Tallinnas säilinud suuri ja mitmekesiste kooslustega rohealasid, kus erineva elupaiganõudlusega loomad leiavad endale sobiliku elupaiga. Teisalt aga meelitab osasid loomi linna ka lihtsamini kättesaadav toit või looduslike vaenlaste puudumine. Lisaks satub väiksemaid ja suuremaid metsloomi linna sagedamini suve lõpus ja sügisel, kui noored loomad hakkavad iseseisvalt ringi liikuma.
Väiksemad metsloomad ei kujuta endast linnaruumis reeglina ohtu. Terve loom on tavaliselt piisavalt ettevaatlik, et kokkupuudet inimesega vältida. Oluline on hõlpsasti kättesaadavat toitu mitte pakkuda:
- hoiame jäätmed loomadele kättesaamatud,
- väljas peetavatele lemmikloomadele anname toidu ette ainult söögiajaks,
- kindlasti tuleb vältida metsloomade sihilikku toitmist.
Elusad, abitus seisundis metsloomad
Metsloom on abitus seisundis, kui:
- metsloom on haiglase välimusega või veidra käitumisega, näiteks püüab ise inimesele läheneda;
- metsloom on vigastatud või takerdunud;
- suuruluk (nt põder) on sattunud linnatänavale rohealadest eemal.
Abi kutsumiseks tuleb helistada Tallinna abitelefonil 14410 või riigiinfo telefonil 1247 ning teatada looma täpne asukoht.
Avalikul alal korraldab elusate, kuid abitusse seisundisse sattunud loomade päästmise ja vajadusel äraveo sündmuskohalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti või riigi Keskkonnaameti lepingupartnerid. Lisaks tegeleb Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet nuhtlusisendite püüdmise ja vajadusel ümberasustamisega. Eraterritooriumil abitusse seisundisse sattunud loomade päästmise ja äraveo eest vastutab territooriumi haldaja.
Abi kutsumisel on mõistlik hinnata seda, kas metslooma on võimalik ja vajalik kinni püüda. Linnaruumis või pargis ringi jooksvat jänest, rebast või metskitse kinni püüda ei ole võimalik ja selleks ei ole ka tarvidust. Samas suuremast metsloomast (nt karu, põder) tuleks igal juhul teada anda, sest loom võib linnaruumis paanikasse sattuda, õnnetuse põhjustada või ise viga saada.
Hukkunud loomad
Surnud loomast teatamiseks tuleb helistada Tallinna abitelefonil 14410 või riigiinfo telefonil 1247 ning teatada looma või linnu korjuse täpne asukoht. Tallinna avalikust ruumist leitud surnud linnu või looma toimetavad minema Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti lepingupartnerid. Eraterritooriumil asuvate korjuste äraveo eest vastutab territooriumi haldaja.
Kodutud ja hulkuvad lemmikloomad
Tallinna linna kodutuid ja hulkuvaid lemmikloomi püüab ja hoiab Varjupaikade MTÜ Paljassaare tee 85 varjupaigas. Teated leitud või kadunud lemmikloomade kohta saab edastada ööpäevaringselt Varjupaikade MTÜ infotelefonil 514 1431.
Täpsema info kodutute ja hulkuvate lemmikloomade kohta leiab Tallinna linna veebilehelt.
Looduse taastamine
Looduse taastamise eesmärk on looduslike ökosüsteemide tagasi toomine või olemasolevate looduskoosluste seisundi parandamine linnakeskkonnas. See hõlmab looduslike elupaikade, näiteks metsade, niitude või veekogude kaitsmist, rajamist ja kohast hooldamist, aga ka kohalike taimede istutamist ja linnaloomastiku toetamist.
Linnalooduse taastamine aitab parandada elukeskkonna kvaliteeti ja pakkuda elupaiku paljudele liikidele, puhastada õhku ja vähendada linnamüra ning aitab kohaneda kliimamuutustega. Lisaks parandab heas seisundis linnaloodus inimeste heaolu ning vaimset ja füüsilist tervist.
Virtuaalne loodus
Tutvu loodusega virtuaalselt – siit leiate viited linnalooduse portaalile, Tallinna Botaanikaaia ja Tallinna Loomaaia pildi- ja videokogudele ning õpperadadele, Eesti Rahvusringhäälingu arhiivile, Eesti Loodusemuuseumi virtuaalsele ekspositsioonile ja teistele kogudele
Projektid
CoastNetLIFE projekt Paljassaare hoiualal ja Aegna saarel
Lisainfo: Meelis Uustal, 616 4081, [email protected]