Looduskaitse

Looduskaitsest

Tallinna ja Eesti loodust kaitsev esimene õigusakt pärineb aastast 1297, kui Taani kuningas Erik VI Menved reguleeris oma dekreediga metsaraiet neljal Tallinna-lähedasel saarel (Aegna, Naissaar, Väike- ja Suur-Paljassaare), et säilitada metsa kui meremärki. Ka täna, üle 700 aasta hiljem on need alad looduskaitse all. 

Eestis on looduskaitse ülesanded jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Riigi kohustuseks on kaitsealade, kaitstavate liikide ja üksikobjektide (puud, kivid, allikad jm) kaitse, kuid samas võivad kohalikud omavalitsused võtta vabatahtlikult neid kohustusi ka enda kanda. Kohalikele omavalitsustele on Eesti looduskaitseseadusega antud võimalus võtta kohaliku kaitse alla kohaliku tähtsusega loodusobjekte. Lisaks saab omavalitsus üldplaneeringute raames kaitsta ka kohaliku tähtsusega metsi ja parke.

Alates 2022. aastast hakkab elurikkuse kaitse Tallinnas lähtuma koostamisel olevast Tallinna keskkonnahoiu arengukavast aastateks 2022–2030, mis tugineb kehtestatud arengustrateegiale "Tallinn 2035". Elurikkuse ja rohealade kaitse tugineb ka Tallinna haljastu tegevuskavale aastateks 2013–2025 ning 2021. aastal kehtestatavale Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kavale. 

Varasemalt on Tallinna loodusväärtuste uurimiseks, kaitseks ja tutvustamiseks koostatud Tallinna keskkonnakaitse arengukava aastateks 2013–2018, mis lähtus Tallinna keskkonnastrateegiast aastani 2030. 

Kaitstavad alad

Ligi 1/5 Tallinna pindalast katavad riiklikul ja kohalikul tasandil kaitstavad alad. Sellest ligikaudu 1/3 moodustavad kohaliku tasandi kaitse all olevad rohealad. NATURA 2000 alad moodustavad Tallinna maismaast 7,2%, millele lisandub 2258,1 ha Natura-alasid Tallinna lähiümbruses. Kaitstavate alade elurikkust toetavad aedlinlikud alad (12% Tallinnast) ja rikkalik kõrghaljastus. 

Tallinnas on ka hulgaliselt kaitsealuseid objekte. Kaitstavad alad Tallinnas on:

Tallinnas on moodustatud kolm kohaliku tasandi kaitseala: Pääsküla raba kaitseala, Merimetsa roheala kaitseala ja Harku metsa kaitseala.

2013. aastal moodustas Tallinn riiklike kaitsealade kõrvale Tallinna esimese kohaliku tähtsusega kaitseala – Pääsküla raba kaitseala. Tegemist on suure tervikliku rohealaga, mis on väärtuslik mitmekesise maastiku ning mitmete kaitsealuste liikide poolest. Lisaks on rabal ka rekreatiivne ja loodushariduslik väärtus.

2017. aastal moodustati Merimetsa roheala kaitseala. Tegemist on tervikliku rohealaga keset tiheasustusala, mida iseloomustab suur liigirikkus ja kõrge puhkeväärtus. 

2021. aastal moodustati kolmas kohalik kaitseala, Harku metsa kaitseala, mille kaitse-eesmärk on kaitsta väärtuslikku maastikku, tagada kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning tagada virgestusvõimaluste säilimine ja parandamine. 

2022. aastal on moodustamisel kaks uut kohaliku omavalitsuse tasandi kaitseala: Astangu-Mäeküla kaitseala ja Kakumäe metsa kaitseala. 

Igaüks saab teha ettepaneku loodusobjekt kohaliku või riikliku kaitse alla võtta. Kuidas teha ettepanek loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmiseks, on pikemalt juttu siin.

Kaitsealused objektid  ja suuremad säilitatavad rohealad Tallinnas 2017. a. seisuga, vastavalt Eesti looduse infosüsteemi EELIS ja linnaosade üldplaneeringute andmetele.

Rohealad

Tallinn on väga rikkaliku maastiku ja loodusega, kus võib kohata mujal Euroopas haruldaseks muutunud taimi ja loomi. Tallinna elurikkusele panevad aluse maastike ja koosluste mitmekesisus ja mosaiiksus: klint, rannik, luited, metsad, loopealsed, niidud, sood, mageveekogud jmt kooslused.

Tallinnas on säilinud mitmeid suuri ökoloogiliselt toimivaid rohealasid, mis on liikide rändekoridorideks. Tallinna rohevõrgustiku kontseptsioon on välja töötatud Tallinna rohealade teemaplaneeringu raames, mis küll pole kehtestatud õigusaktina, kuid mille põhimõtteid rakendatakse Tallinna linnaosade üldplaneeringute koostamisel.

Tallinna rikkalik maastik - niit (1), rannik (2), klint (3) ja raba (4).

Kaitstavad liigid

Tallinnas leidub sobilikke elupaiku paljudele tavalistele ja haruldastele loomaliikidele. Viimase 25 aasta jooksul on Tallinnas registreeritud 139 liiki kaitsealuseid loomi, kes moodustavad ligi 3/4 Eesti vastavate loomarühmade kaitsealustest liikidest.

Tallinnas pesitseb arvukalt üle-euroopaliselt ja riiklikult kaitstavaid linnuliike. Tallinnas on pesitsenud 21 ja kohatud 54 Linnudirektiivi I lisa liiki. Riiklikult kaitstavatest lindudest on Tallinnas pesitsenud 45 ja rändeajal kohatud 97 linnuliiki.

Tallinnas kasvab 39 kaitsealust taimeliiki, teiste seas ka mitmeid taimeharuldusi, nagu mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), püstkivirik (Saxifraga adscendens), aasnelk (Dianthus superbus) ja alpi nurmikas (Poa alpina), kelle ainus või üks väheseid kasvukohti on just pealinn.

Tallinn on ilmselt üks Euroopa orhideerikkamaid pealinnu. Siit on leitud kasvamas 17 liiki looduslikke orhideesid (49% Eesti liikidest), kes on kõik kaitse all.

Võõrliigid

Eestis ja Tallinnas viiakse läbi invasiivsete karuputke (Heracleum) võõrliikide tõrjet, kuna oma kiire levimise ja paljunemise tõttu on see ohuks meie looduslikele kooslustele. Karuputke tõrjet on läbi viidud alates 2005. aastast ja selle aluseks on Karuputke (Heracleum) võõrliikide ohjamiskava. Tallinna linna territooriumil on tõrjetööd jagatud riigi Keskkonnaameti ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti vahel. Suuri kasvualasid hävitatakse riikliku tõrjeprogrammi abil. Väiksemate ja uute alade tõrjet korraldab Tallinna - ja Kommunaalamet.

Metsloomad linnas

Väiksemaid metsloomi meelitab linna lihtsalt kättesaadav toit, lisaks satub väiksemaid ja suuremaid metsloomi linna sagedamini suve lõpus ja sügisel, kui noored loomad hakkavad iseseisvalt ringi liikuma.

Väiksemad metsloomad ei kujuta endast linnaruumis reeglina ohtu, terve loom on tavaliselt piisavalt ettevaatlik, et kokkupuudet inimesega vältida. Seega, kui reipa olemisega reinuvader teile näiteks Kakumäe või ka hoopis Lasnamäe vahel vastu jalutab, siis las ta jalutab pealegi. Kas linnaruum sellise looma jaoks päris õige koht on, teab ainult loom ise. Kui inimeste meelest on looma koht metsas, siis peame hea seisma selle eest, et me talle linnas hõlpsasti kättesaadavat toitu ei paku - hoiame jäätmed loomadele kättesaamatud, väljas peetavatele lemmikloomadele anname toidu ette ainult söögiajaks ja mingil juhul ei ürita metsloomi toita.

Elusad, abitus seisundis loomad

Avalikul alal tegeleb elusate, kuid abitusse seisundisse sattunud loomadega Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, kes korraldab nende päästmise ja vajadusel äraveo sündmuskohalt. Samuti tegeleb linn nuhtlusisendite püüdmise ja vajadusel ümberasustamisega. Eraterritooriumil abitusse seisundisse sattunud loomade päästmise ja äraveo eest vastutab territooriumi haldaja.

Metsloom on abitus seisundis, kui:

• metsloom on haiglase välimusega või kahtlase käitumisega, näiteks püüab ise inimesele läheneda;
• metsloom on vigastatud või takerdunud;
• suuruluk (nt põder) on sattunud linnatänavale rohealadest eemal.

Abi kutsumiseks tuleb helistada Tallinna abitelefonil 14410 või riigiinfo telefonil 1247 ning teatada looma täpne asukoht.

Abi kutsumisel on mõistlik hinnata seda, kas metslooma on võimalik ja vajalik kinni püüda. Võib üsna kindel olla, et tervet jänest Kadrioru pargist või metskitse Nõmme maastikukaitsealalt kinni püüda ei ole võimalik ja selleks ei ole ka tarvidust. Samas suuremast metsloomast tuleks igal juhul teatada, kui on vähegi kartust, et loom võib ise viga saada või õnnetuse põhjustada.

Hukkunud loomad

Tallinna avalikust ruumist leitud surnud linnu või looma toimetab minema Tallinna Loomade Varjupaik. Eraterritooriumil asuvate korjuste äraveo eest vastutab territooriumi haldaja.

Surnud loomast teatamiseks tuleb helistada otse Tallinna Loomade Varjupaiga infotelefonil 514 1431 või Tallinna abitelefonil 14410 või riigiinfo telefonil 1247 ning teatada looma või linnu korjuse täpne asukoht.

Kodutud ja hulkuvad lemmikloomad

Tallinna linna kodutuid ja hulkuvaid lemmikloomi püüab ja hoiab Varjupaikade MTÜ Paljassaare tee 85 varjupaigas. 

Teated leitud või kadunud lemmikloomade kohta saab edastada ööpäevaringsel infotelefonil 514 1431.  

Täpsema info kodutute ja hulkuvate lemmikloomade kohta leiab Tallinna linna veebilehelt. 

Seire

Tallinnas paikneb kolm haudelinnustiku punktloenduse rada ja kuus talvituvate maismaalindude loendusrada. Samuti loendatakse kesktalvise veelinnuloenduse raames Tallinna lahe ja muude suuremate koondumiskohtade veelinde. Tallinna piiril jälgitakse järjepidevalt kõrede (Bufo calamita) asurkonna seisundit ning Tallinna lahel toimub rannikumere seire. Lisaks seiratakse Tallinnas asuvate ja Eestis üliharuldaste mägi-kadakkaera (Cerastium alpinum), rohe-raunjala (Asplenium viride) ja kummeli-võtmeheina (Botrychium multifidum) kasvukohti.

Uuringud

Tallinna linn on viimase 10 aasta jooksul kaasfinantseerinud mitmeid elustiku inventuure ja rakendus-uuringuid, mille tulemused on avaldatud kahes trükises: Inimmõju Tallinna keskkonnale VI ning „Andmeid Tallinna faunast aastatel 1980–2010“. Tallinna rohealade teemaplaneeringu raames valmisid alusuuringud Tallinna rohealade loomastiku ja haudelinnustiku kohta. Aastatel 2009–2010 jätkati Tallinnas nahkhiirte, kahepaiksete, elamu- ja rohealade haudelindude, tolmeldajate (kimalased, päevaliblikad, ööliblikad) ning soontaimede inventuuridega, mille käigus saadi arvukalt uusi andmeid mitme Tallinna piirkonna elustiku kohta. Just nende uuringute tulemusena on moodustamisel riiklikult kaitstav püsielupaik Astangu klindi, nahkhiirte talvitumispaikade ja haruldaste taimeliikide kasvukoha kaitseks.

Elustiku uuringute tegemine on nõutud planeeringute ja projektide menetluse käigus, kui on kahtlusi kaitsealuste liikide esinemisest arendusalal. Eksperthinnangud annavad infot ning juhiseid edasiseks planeerimisprotsessiks, kuidas kaitstavaid liike arendusalal säilitada või kompenseerida elupaikade kadumist.

Rakendusuuringute raames on hinnatud tundliku taimestikuga puhkemetsades ja maastikukaitsealadel külastuskoormust, külastajate poolt tekitatavaid tallamiskahjustusi ning on prognoositud külastuskoormuse mõjusid  tulevikus (Tallinna rohealade külastatavuse uuring).

Tallinn on kaasfinantseerinud mitmete juhendite ja ülevaadete koostamist, mis käsitlevad elurikkuse tähtsust ja elurikkusega arvestamist planeeringute ja tegevuslubade menetlustes ja igapäevaste otsuste tegemisel: juhend “Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine kohalikul tasandil” (2010), “Tallinna linnaelustiku strateegiline analüüs ja soovitused elustiku säilitamiseks” (2010), “Juhend elurikka linna planeerimiseks“ (2013).

Projektid

CoastNetLIFE projekt Paljassaare hoiualal ja Aegna saarel

 Lisainfo: Meelis Uustal, 616 4081, meelis.uustal@tallinnlv.ee