Omanikule / Ehitajale
↓ Jäätmemahuti ajutise paigutamine tänavale
↓ Ehitusjäätmete dokumentatsiooni esitamine
Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks jäätmekäitluslepinguga.
Kohustused ja soovitused:
- Ehitusettevõtja ning ehitusjuhtimisega tegelev ettevõtja on kohustatud vältima keskkonna saastamist. Ehitusseadus § 48 punkt 7, § 54 punkt 6
- Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on vastav keskkonnakaitseluba. Tallinna JHE § 39 lõige 7
- Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;
3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;
6) kooskõlastama transpordiametiga jäätmemahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel;
7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
8) teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.
Tallinna JHE § 39 lõige 4 - Ehitustegevuse ajal peab ehitajal olema sõlmitud leping olmejäätmete väljaveoks vastavat luba omava ettevõttega või linnaasutusega.
- Ehitusprojektis tuleb välja tuua pinnasetööde mahtude bilanss ning väljakaevatud pinnase käitlemistoimingud ja -kohad. Lisaks tuleb selgitada, kuidas jäätmeid ehitusplatsil liigiti kogutakse.
- Ehitise valmimisel tuleb ehitisregistri kasutusloa või -teatise faasis esitada dokumendid (arved, tšekid, üleandmise aktid), mis tõendavad jäätmete nõuetekohast üleandmist taaskasutamiseks või ladestamiseks.
- Soovitame tutvuda Muinsuskaitseameti veebilehel toodud informatsiooniga.
Ehitusjäätmed on lubatud taaskasutada ja kõrvaldada selle jaoks ettenähtud käitluskohades.
Infot ettevõtete kohta, kellel on õigus ehitusjäätmeid käidelda (sh vedada), leiab riikliku Keskkonnaameti Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee) ja linna veebilehel.
Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja selleks kehtestatud korras anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele käitlemiseks sh vedamiseks.
Jäätmemahuti ajutise paigutamine tänavale
Transpordiamet kooskõlastab jäätmemahuti ajutise paigutamise tänavale (nt ehitus- ja remonttööde tegemisel, suurjäätmete kogumisel vms toimingul) ning annab jäätmevaldajale kooskõlastuse jäätmemahuti paigutamiseks linnamaale. Tänava ajutiseks sulgemiseks peab saama luba, vt veebileht.
Ehitusjäätmete dokumentatsiooni esitamine
Ehitamisel tuleb koguda kõik jäätmekäitlusega seotud dokumendid, nt jäätmete taaskasutamiseks üleandmise-vastuvõtmise aktid, pinnase võõrandamiseks üleandmise-vastuvõtmise aktid ja riigi Keskkonnaameti poolt väljastatud nõusolekud ning registreerimistõendid. Riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnajärelevalvespetsialistil on õigus tutvuda dokumentidega igal ehituse etapil.
Peale ehitustöid esitada ehitisregistri menetluskeskkonnas kasutusloa või -teatise faasis dokumendid (arved, tšekid), mis tõendavad ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohast üleandmist taaskasutamiseks või ladestamiseks. Ehitus- ja lammutusprahi tekkel on vajalik eraldi põhjendada, miks ehitusobjektil jäätmeid liigiti ei kogutud.
Lisainformatsiooni leiad Tallinna jäätmehoolduseeskirjast ning muudest õigusaktidest.
Lisainfo:
Ringmajanduse osakond
[email protected]