Pääsküla prügila
Pääsküla prügila rajati 1974. aastal (mõnedel andmetel 1972. aastal) ajutise olme- ja tööstusjäätmete ladestuspaigana. Prügila seisundi uuringuid alustati 1989. aastal ja 1992. aastast alustati järk-järgulist kaasaegsete prügiladestusvõtete rakendamist. Jäätmete vastuvõtmine lõpetati 3. juunil 2003 ja alustati prügila sulgemisega ning lõplikult suleti see 2007. aastal. Samal ajal alustas tööd Tallinna linna uus prügila Jõelähtmel. Pääsküla prügila maht 2003. aastal oli umbes 4,5 miljonit m³, suhteline kõrgus umbes 30 m ja pindala 30 ha.
Pääsküla prügila sulgemise maksumus oli kokku 11 225 009 EUR (175 633 228 EEK). Sulgemist rahastati 75% ulatuses Euroopa Liidu ISPA (The Instrument for Structural Policies for Pre-accession) programmist ja 25% ulatuses Tallinna linna eelarvest.
Prügila sulgemistööde käigus rajati:
- vinüülplaadist tõkendsein ümber prügila perimeetri;
- prügila nõrg- ja pinnavee kogumissüsteemid koos nõrgvee puhastamise ning ärajuhtimissüsteemiga Tallinna linna ühiskanalisatsiooni;
- prügilast eralduvate gaaside kogumis- ja niisutussüsteem koos pumplatega;
- prügila katend (paigaldati savikangas, drenaažimatt, täiendavad pinnase kattekihid koos haljastusega);
- prügila seirepunktid.
Fotod: Maa-ameti kaldaerofotod 2021-2022
Pääsküla prügila sulgemisjärgne seire kestab vähemalt 30 aastat (ajavahemik 2004-2034). Juhul, kui seireandmetest selgub, et prügila ei ole selleks ajaks piisavalt stabiliseerunud, tuleb järelhooldusperioodi pikendada. Prügila sulgemisjärgset seiret teostab alates 2019. aastast hanke tulemusel edukaks osutunud ettevõte Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ.
Sulgemisjärgne seire koosneb:
- veeseirest (pinnase-, põhja- , nõrg- ja pinnavee seirest)
- prügilast välisõhku eralduva gaasi seirest
- maapinna vajumise seirest
Pääsküla suletud prügila järelhoolduseks on Tallinna Strateegiakeskusele väljastatud keskkonnakaitseluba nr KL-515176.