Seabin - puhta mere nimel!
Teemad: Projekt Seabin, Seabin Tallinnas, Video, Läänemere päev, Uudised
Seabin on rahvusvaheline projekt, mis sai alguse 2014. aastal Austraalias. Kaks noort Andrew Turton ja Pete Ceglinski, kellele meeldis lainelauaga veelainetel sõita, otsustasid midagi ette võtta mereprügi vastu. Mereprügist on saanud tõsine oht veekeskkonnale. Merel ja ookeanil on tekkinud terved prügisaared, mis koosnevad laevadelt visatud ja maismaalt tulnud peamiselt plastikprügist. Andrew Turton on laevaehitaja ja meremees, kes seilas palju aastaid mööda merd. Ta nägi oma silmaga, kuidas kasvas merereostus aastast aastasse. Koos oma sõbra laevaehitaja Pete Ceglinskiga hakkasid nad mõtlema, mida võib looduse heaks ära teha. Kui randades on prügikastid, siis võiks olla spetsiaalne kast ka merel, mis korjab vette sattunud plastikut ja muud olmeprügi, õli, jms. Nii sündis projekt Seabin, mis tõlkes tähendab „mereprügikast“, kuid tegelikult ei ole Seabin ainult passiivne prügikast. Selle põhja on paigaldatud pump ja seade püüab ise merevette sattunud reostust muutes sellega merevee puhtamaks. Seabin püüab kinni ka kuni 3 mm suurusega mikroplastiku osakesi. See annab põhjuse nimetada Seabin eesti keeles mereprügipüüduriks. Praegu on paigaldatud 860 mereprügipüüdurit üle maailma.
Esmakordselt paigaldati Eestis mereprügipüüdur Seabin Tallinna Vanasadama Admiraliteedi basseini äärde 2020.a. (vaata kaardil). See sai teoks tänu Helsingi ja Tallinna linna koostööle. Seadme valdaja Wärtsilä Corporation (Soome) andis püüduri Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kasutuseks 2020.a ja jätkab koostööd 2021.a. Püüdurit paigaldab ja hooldab Tallinna Sadam. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet korraldab keskkonnahariduslikke tegevusi mereprügipüüduri juures. Iga kahe päeva tagant tühjendatakse püüduri mahuti kogutud prügist. Prügi sorditake liigiti ja kaalutakse. Andmed edastatakse ülemaailmse projekti andmebaasi. Seda aitavad teha Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse tudengid. Lasteaedel ja kooliõpilastel on võimalik osaleda haridusprogrammides. Tudengid näitavad neile, kuidas töötab mereprügipüüdur, missugune prügi satub sinna, missugused on prügi liigid, kuidas need sorteeritakse ja kaalutakse ning kuhu tuleb prügi lõpuks viia. Lastele seletatakse, miks merre sattunud prügi ohustab keskkonda ja kuidas on vaja hoida merd. Haridusprogrammis osalemiseks tuleb registreeruda siin.
Vaata, kuidas töötab mereprügipüüdur Seabin:
Kuidas töötab mereprügipüüdur Tallinna vanasadamas Admiraliteedi basseinis
2021.aasta Seabini hooaja avamine toimus 3.mail:
https://www.youtube.com/watch?v=hkW8E9R9tzg&ab_channel=TallinnaTelevisioon
Mereprügipüüdurile pööratakse eriline tähelepanu Läänemere päeval, mida tähistatakse ühiselt Tallinnas ja Helsingis augustikuu viimasel neljapäeval (2021.aastal on see 26.08.). Info Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 2020.a. toimunud üritustest Läänemere päeval on leitav siit.
2021.a. kokkuvõte
Tallinna Vanasadama Jahisadamas oli kaks suve järjest kuulda vaikselt vulisevat väikest ujuvseadet, mis aitab lahendada üht maailma suurimat keskkonnaprobleemi. Jahisadamasse oli paigaldatud mereprügipüüdur Seabin, mis puhastab veekogusid ulpivast prügist. Kuue kuu jooksul tühjendasid Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Tallinna Sadam püüduri mahutit kogunenud jäätmetest. Jäätmed sorditi liigiti ja kaaluti ning andmed edastati Seabin’i rahvusvahelise projekti andmebaasi. Tulemustest selgus, et projekti perioodi jooksul (03.05-13.10. 2021.a.) püüti kokku ligi 57 kg vees olevaid jäätmeid ja orgaanilist ainet, millest 56 kg oli orgaaniline jääde. Orgaanika tõus võib olla tingitud selle aasta kuumast suvest, kuna soe vesi annab soodsad tingimused vetikate vohamisele. Kogutud mereprügist 96% moodustas plastprügi. Võrreldes eelmise aastaga on märgata mereprügi koguse langust, mis võib tuleneda erinevate faktorite koosmõjust: mereprügi temaatika teadlikkuse tõus, väiksem külastatavus Vanasadama Jahisadamas ning Porto Franco ehitustegevuse seisak. Nii nagu eelnev aastagi, koosnes enamus kogutud mereprügi plastpakenditest, kuid sel aastal lisandusid ka viiruse tõkestamiseks kasutatavad näomaskid.
Ainuüksi mereprügipüüdurid ei ole muidugi lahendus kasvavale probleemile: teadlikkuse tõus ja avalikkuse harimine võivad tekitada süsteemseid muutusi. Seda mõistes kaasas Tallinna linn projekti kohalikke kooli- ja lasteaialapsi, et tõsta nende teadlikkust mereprügi kestvast mõjust meredele.
Tulenevalt pandeemia olukorrast ei olnud võimalik laste liikumine gruppides ja ühistranspordiga enne augusti lõppu ning seepärast sai alustada õppeprogrammidega alles Läänemere päevaga. Sel aastal osales Seabin’i õppeprogrammis üle 150-ne lapse kuuest lasteaiast ja ühest koolist. Ühtekokku kahe aasta peale külastas Seabini õppeprogrammi üle 500 lapse. Keskkonnahariduse programmi käigus arutati lastega mereprügi probleeme ning teadvustati selle ohtlikkust veekeskkonnale. Õppeprogrammist ammutatud teave aitab ühiskonnal mõista probleemi olulisust, parandada teadlikkust ümbruses valitsevatest keskkonnaküsimustest ja saavutada keskkonnahoidlikum käitumine. Kuigi mereprügi on üks levinumaid reostusi veekogudes, on see ka probleem, milles linnakodanikud, sealhulgas õpilased ja lapsed on lahenduse vahetu osa. Mereprügipüüdurist saadud teave näitab, millised on meie probleemsed valdkonnad, millele saame keskenduda.
2021. aastal püüdis mereprügipüüdur kokku 57, 35 kg jäätmeid, millest mereprügi oli 422 grammi. Tabelis 1 on näidatud püütu kogused protsentides ja grammides. Tabelis 2 on näidatud mereprügi koostis protsentides ja grammides.
Tabel 1 Mereprügipüüduri püütud jäätmete kogus
Aasta |
2021 |
2020 |
||
|
g |
% |
g |
% |
Mereprügi |
422 |
0,78 |
2 519 |
6,9 |
Orgaanika |
56 929 |
99,2 |
33 400 |
93,1 |
Kokku |
57 351 |
100 |
35 919 |
100 |
Tabel 2 Mereprügipüüduri püütud mereprügi kogus
Aasta |
2021 |
2020 |
||
|
g |
% |
g |
% |
Plast |
407 |
96 |
2 459 |
98 |
Metall |
15 |
4,0 |
60 |
2 |
Kokku |
422 |
100 |
2 519 |
100 |
2020.a. kokkuvõte
Iga kahe päeva tagant tühjendasid Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse tudengid püüduri mahuti kogutud prügist. Prügi sorditi liigiti ja kaaluti ning andmed edastati ülemaailmse projekti andmebaasi. Saadud tulemused on kahe tabeli kujul lisas 1. Tulemused näitasid, et projekti perioodi jooksul (6.07-6.10) püüti kokku ligi 36 kilo erinevat vees liikuvat prügi ja orgaanilist ainet, millest 25,1kg oli mere biomass (adru, kalad jm organismid), 8,3 kg maa biomass (puude lehed, taimed) ning vaid ca 2,5 kilo jäätmeid. Kogutud jäätmetest 81 % moodustas plastprügi. Lisaks olid inimtekkelisest prügist esindatud nii suitsukonid (10%), pudelid (7%) kui ka plekkpurgid (2%). Samuti täitis Tallinna linn kohustuse kasutada Seabin´i teavitustes ja keskkonnahariduses. Keskkonnahariduse programmi käigus õpetati lapsi märkama merre sattuvat prügi ning teadvustama selle ohtlikkust veekeskkonnale. Ühtekokku sai Seabin’i tööga tutvuda üle 350 lapse 12 lasteaiast ja 4 koolist. Osaleti ka Läänemere päeval. Mereprügipüüduri tööga tutvudes said lapsed vahetu ettekujutuse, kuidas inimese tegevus veekeskkonda mõjutab. Tudengid näitasid neile, kuidas mereprügipüüdur töötab, missugune prügi sinna satub, missugused on prügi liigid, kuidas need sorteeritakse ja kaalutakse ning kuhu tuleb prügi lõpuks viia. Lastele selgitati, miks merre sattunud prügi keskkonda ohustab ja kuidas saab merd säästa.
Tulenevalt eelpooltoodust selgub, et Seabini projektis osalemise kasutegur Tallinna linna jaoks on pigem keskkonnahariduslike tegevuste läbiviimine. Arvestades asjaolu, et meri ja merereostuse vähendamine on Tallinna poolt Euroopa rohelise pealinna tiitli taotlemisel üks läbivatest teemadest, siis võimaldab antud projekt reaalset näitlikku teemakäsitlust.
Püüdur püüdis kokku 35916 grammi, millest jäätmeid oli 2494 grammi. Tabelis 1 on näidatud püütu kogused protsentides, grammides ja tükkides. Tabelis 2 on näidatud jäätmete koostis protsentuaalselt.
Tabel 1
|
% |
g |
tk |
Mere biomass |
70,0% |
25135 |
|
Maa biomass |
23,1% |
8297 |
|
Pehme plast |
3,0% |
1093 |
|
Kõva plast |
1,0% |
358 |
|
Konid |
0,7% |
241 |
292 |
Penoplast |
0,6% |
216 |
748 |
Kilekotid |
0,6% |
216 |
11 |
Pudel |
0,5% |
175 |
3 |
Plastkaaned |
0,2% |
80 |
6 |
Metallpurgid |
0,2% |
60 |
2 |
Plastkõrred |
0,1% |
20 |
2 |
Kalad |
|
|
151 |
Tabel 2
JÄÄTMED |
|
Pehme plast |
44% |
Kõva plast |
14% |
Konid |
10% |
Penoplast |
9% |
Kilekotid |
9% |
Pudelid |
7% |
Plastkaaned |
4% |
Metallpurgid |
2% |
Plastkõrred |
1% |
2020.aastal vabatahtlikuna Seabini tühjendamisel osalenud Siret Valge lõputöö "Mereprügi ja allikad Vanasadamas"
Õppematerjalid mereprügist:
Uudised mereprügipüüdurist Seabin Tallinnas
Tallinna linna partnerid: Wärtsilä Corporation, AS Tallinna Sadam, Soome Suursaatkond Eestis, Soome instituut, Helsingi linn, John Nurminen Foundation.
Pilt veebilehelt seabinproject.com