Tekstiilijäätmed
Tekstiil on materjal, mis on valmistatud looduslikest (nt puuvill, lina, loomavill), sünteetilistest (nt polüester, nailon, akrüül) või nende segatud kiududest ning mida kasutatakse rõivaste, kodutekstiilide, aksessuaaride ja paljude muude toodete valmistamiseks. Tekstiiliks loetakse üldjuhul: rõivad, jalanõud, aksessuaarid (kotid, sallid, vööd jms), kodutekstiilid (kardinad, voodipesu, rätikud jms).
Jäätmeseaduse kohaselt peavad kohalikud omavalitsused alates 1. jaanuarist 2025 korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise oma haldusterritooriumil.
Kasutatud rõivaid, jalanõusid, kodutekstiile ja muid tekstiilist esemeid käsitletakse tekstiilijäätmetena, kui neid ei ole võimalik määrdumise, kulumise, purunemise vms tõttu enam kasutada. Tekstiilijäätmed tuleb liigiti koguda ning jäätmejaama viia.
- Jäätmejaamade aadressid ja lahtiolekuajad leiad jäätmejaamade veebilehelt.
- Tekstiilijäätmete üleandmine jäätmejaamadesse maksab tallinlasele 10,15 eurot kuupmeetri eest ning mittetallinlasele 30,50 eurot kuupmeetri eest.
Tekstiilijäätmed on:
- Kasutuskõlbmatud riided
- Kasutuskõlbmatud jalanõud
- Kasutuskõlbmatud aksessuaarid (nt käe- ja seljakotid)
- Kasutuskõlbmatud kodutekstiilid (nt rätikud, voodipesu, kardinad)
- Kasutuskõlbmatud tekstiilist valmistatud mänguasjad
Tekstiilijäätmed ei ole:
- Kasutuskõlblikud esemed, mida on võimalik uuesti kasutada
- Suured vaibad, madratsid, tekstiilist mööbel - tegemist on suurjäätmetega
- Elektroonikat sisaldavad tekstiilid (nt hääli tegevad ja vilkuvad mänguasjad ja vilkuvad jalanõud), tegemist on elektroonikajäätmetega
- Õlised, niisked, märjad, tugeva lõhnaga, hallitanud, kopitanud, koitanud või värviga määrdunud riided. Need tuleb visata segaolmejäätmete mahutisse.
- Hügieeniga seotud kasutatud riided, nt aluspesu, sukapüksid, sokid. Need tuleb visata segaolmejäätmete mahutisse.
Terved ja puhtad riided, mida endal enam vaja ei lähe, tuleks suunata korduskasutusse. Korduskasutuseks võetakse vastu kõiki puhtaid ja terveid esemeid, riideid, tekstiile jms. Esemeid saab tasuta viia korduskasutuskeskustesse, avalikkesse kogumismahutitesse linnaruumis või ringmajanduskeskuse ning jäätmejaamade korduskasutusruumidesse. Lisaks saab kasutuskõlblikke esemeid ära anda kogumisringide raames.
Loe lähemalt korduskasutuse veebilehelt.
Mida teha, kui tekstiilijäätmed tekivad?
Tekstiilijäätmed tuleb koguda liigiti. Kodumajapidamises tekkinud liigiti kogutud tekstiilijäätmed tuleb viia jäätmejaama, kus kasutuskõlbmatute tekstiilide jaoks on paigutatud eraldiseisvad kogumismahutid. Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb üle anda jäätmejaama.
Tekstiilijäätmete liigiti kogumine on kohustuslik, kuid nende ringlussevõtu tehnoloogiad ja võimekus on alles arenemas. Kuna kasutatavad tekstiilid koosnevad erinevatest materjalidest, on nende ümbertöötlemine väga keeruline. Näiteks 2020. aastal tekkis Eestis kokku 4021 tonni liigiti kogutud tekstiilijäätmeid ning ringlusse võeti sellest vaid 840 tonni. Liigiti kogutud tekstiilijäätmed võimaldavad luua puhta jäätmevoo, mis on hädavajalik ümbertöötlemise võimekuse tekkeks ja arendamiseks. Esmatähtis tekstiilijäätmete teket üldse vältida.
Tekstiilijäätmed tuleb koguda liigiti. Kodumajapidamises tekkinud liigiti kogutud tekstiilijäätmed tuleb viia jäätmejaama, kus kasutuskõlbmatute tekstiilide jaoks on paigutatud eraldiseisvad kogumismahutid. Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb üle anda jäätmejaama.
Tekstiilijäätmete liigiti kogumine on kohustuslik, kuid nende ringlussevõtu tehnoloogiad ja võimekus on alles arenemas. Kuna kasutatavad tekstiilid koosnevad erinevatest materjalidest, on nende ümbertöötlemine väga keeruline. Näiteks 2020. aastal tekkis Eestis kokku 4021 tonni liigiti kogutud tekstiilijäätmeid ning ringlusse võeti sellest vaid 840 tonni. Liigiti kogutud tekstiilijäätmed võimaldavad luua puhta jäätmevoo, mis on hädavajalik ümbertöötlemise võimekuse tekkeks ja arendamiseks. Esmatähtis tekstiilijäätmete teket üldse vältida.
Kuidas tekstiilijäätmete teket vähendada?
- osta vähem riideid – mõtle oma ostud läbi ja osta vaid seda, mida sul on päriselt vaja
- kui ostad, siis eelista teise ringi tooteid
- hoolda oma riideid õigesti ja paranda, kui need on katki läinud
- kasutud riided anna teisele ringile
- korduskasutuseks mitte kõlbulikud riided ehk tekstiilijäätmed vii jäätmejaama
Kas teadsid?
- 2023. aastal tekkis Tallinnas kokku 4659 tonni tekstiilijäätmeid, millest vaid 41 tonni liigiti koguti (riiklik jäätmearuanne).
- Eestis tekib inimese kohta 17 kg tekstiilijäätmeid aastas. Sellest võetakse ringlusse vähem kui 1 kg. Ülejäänu jõuab praegu veel prügilasse või jäätmepõletusse.
- Korduskasutuse veebileht
- Tekstiilijäätmed (Kliimaministeeriumi veebileht)
- Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs (SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti Kunstiakadeemia, september 2024)
- Tallinna linnas tekkivate biojäätmete ja tekstiilijäätmete kogumissüsteemide arendamise analüüs (SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, oktoober 2021)
- Eesti tarbimisjärgsed rõiva- ja tekstiilivood (SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, mai 2020)
- Riigi jäätmekava 2023-2028 (lk 78-82)
- Tallinna jäätmekava 2022-2026 (lk 51-58)
- Tekstiilijäätmete kriis kasvab. Kuidas Tallinn edendab korduskasutust ja paranduskultuuri? (Postimees 15.01.2025)