Tornide väljak
Tornide väljak on oma nime saanud selle äärde jäävate rohkete linnamüüri tornide järgi, peale selle paistab siit mitu kirikutorni. Keskajal nimetati paika Nunnakopliks, kuna see kuulus praeguse Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoonetes toona asunud naistsistertslaste nunnakloostrile. 17.−18. sajandil rajati Tornide väljakule aga muldkindlustused ja kaevati vallikraav. 19. sajandi keskpaigaks kaotasid kindlustused oma sõjalise tähtsuse. 1864. a vallikraav selles lõigus täideti ja ala hakati kasutama heinamaana. 1896. aastal tehti Tornide väljaku ala näituseplatsiks ja aastatel 1931−1933 muudeti see üldkasutatavaks pargiks. Pargis on säilinud ka 1900. aastate algusest pärit valgustipost.
1936. aastal sai Tornide väljak purskkaevu skulptor Juhan Raudsepa kauni skulptuuriga „Naine vaagnaga” (ka „Kaevul”). 1930. aastate lõpul oli Tornide väljak Tallinna üks nooblimaid funktsionalistlikus stiilis haljasalasid oma liigirikkuses ja lillekülluses.
Praeguseks on toonane lillerohke haljasala kasvanud heas seisundis puistuga varjuliseks pargiks, mis on võetud looduskaitse alla.
2007. a sügisel kasvas Tornide väljakul umbes 75 eri puittaime.