Skip to content
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C

Veemajandus


Kui puudub ühiskanalisatsioon

Ühiskanalisatsiooni puudumisel vajab tekkiv heitvesi käitlemist kohapeal. Heitvee kohtkäitluse viisidest on Tallinna linnas lubatud üksnes heitvee kogumine veetihedatesse kogumismahutitesse ja sellele järgnev väljavedu purgimiskohta. (Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2016. a. määrus nr 16 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri)  Omapuhastite kasutamine ei ole Tallinna linna territooriumil lubatud.

Heitvee kohtkäitlusluba

  • Uute projekteeritavate elamute puhul tuleb kõigepealt taotleda põhimõtteline nõusolek kohtkäitluse projekteerimiseks. Selleks tuleb esitada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile:

1. taotlus kohtkäitluse projekteerimiseks;
2. kinnistu plaan;
3. vee-ettevõtja tehnilised tingimused liitumiseks ühiskanalisatsiooniga.

  • Olemasolevate elamute puhul esitada:

1. taotlus kohtkäitlusloa saamiseks;
2. kinnistul paiknevate ehitiste projekt;
3. vee-ettevõtja tehnilised tingimused liitumiseks ühiskanalisatsiooniga.

Kogumismahuti asukoht

Kogumismahuti asukoht tuleks valida selliselt, et tulevikus oleks võimalikult lihtne liita kinnistukanalisatsioon ühiskanalisatsiooniga, samuti võiks purgimisauto juurdepääs mahutile olla hõlbus. Kolmanda asjaoluna arvestame naabrite heaolu ja ei paiguta mahutit naaberkinnistule lähemale kui 3 meetrit.

Nõuetekohane mahuti

Nõuetekohane mahuti on veetihe ning hermeetiliselt suletud. Kogu heitvesi, mis majapidamises tekib ja mahutisse juhitakse peab sinna jääma kuni purgimiseni. Lihtsaim võimalus veenduda kogumismahuti veetiheduses on võrrelda tarbitud vee ja väljaveetud heitvee koguseid. Kinnistu omanikul on kohustus säilitada vee tarbimist ja heitvee väljavedu tõendavat dokumentatsiooni jooksvalt kahe aasta jooksul.

Purgimine

Purgimine on heitvee tekkekohast väljapumpamine, äravedamine ning ühiskanalisatsiooni purgimiskohta väljalaskmine.


Vee erikasutusloa taotlemine

Vastavalt veeseadusele tuleb vee erikasutusluba taotleda kui:

    1. võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas;
    2. võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas;
    3. võetakse mineraalvett
    4. juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett;
    5. juhitakse heide otse põhjavette;
    6. juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitluse maalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile;
    7. paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat;
    8. süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist;
    9. juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett;
    10. paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrit;
    11. kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist; 
    12. põhjavett täiendatakse, juhitakse ümber või juhitakse tagasi;
    13. toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont, või kui regulaarselt lastitakse või lossitakse laeva tuules lenduvate puistekaupadega, välja arvatud juhul, kui seda tehakse suletud süsteemi kasutades;
    14. veekogu puhastamiseks kasutatakse kemikaale, välja arvatud juhul, kui sellega muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi;
    15. arendatakse vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas;
    16. rajatakse üle ühe hektari või likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv veekogu;
    17. muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvetud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu;
    18. muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või veerezhiimi.  

Vee erikasutusloa annab Keskkonnaamet (info@keskkonnaamet.ee) . Kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ja veekaabelliinide ehitamiseks merel annab vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium (keskkonnaministeerium@envir.ee) .

Vee erikasutusloa kirjaliku taotluse esitab taotleja vee erikasutusloa andjale, mille alusel vee erikasutusloa andja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Veeluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui:

  1. veeluba taotletakse tähtajaliselt;
  2. vee erikasutus on ühekordne;
  3. põhjavett võetakse kehtestatud põhjveevarust;
  4. veeluba on seotud muu tähtajalise haldusakti või kasutuslepinguga;
  5. esinevad muud veekaitse seisukohalt põhjendatud asjaolud.

Veeloaga seonduv täiendav info Veeseaduses § 186 - 195.


Puurkaevude ja -aukude rajamine

Puurkaevude projekteerimist reguleerib Keskkonnaministri määrus "Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäevike, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti normid ".

1. Selleks, et kinnistule rajada puurkaevu või puurauku esitab puurkaevu või puurauku (siia kuuluvad ka soojuspuuraugud) kavandav isik Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kooskõlastamiseks puurkaevu või -augu asukoha taotluse (koos puurkaevu või -augu asukoha skeemi ja koordinaatidega). Arvestades üld- ja detailplaneeringut, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi, kas kooskõlastab asukoha või mitte 10 tööpäeva jooksul.

2. Peale asukoha kooskõlastuse saamist esitab puurkaevu või puurauku kavandav isik ehitisregistris projekteerimistingimuste taotluse. Puurkaevu või - augu projekt peab olema koostatud hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omava isiku poolt.

3. Puurkaevu või puuraugu ehitusloa saamiseks tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele esitada ehitusloa taotlus ja selle juurde kuuluvad dokumendid. 

    

 Lisainfo: Silver Riige, 640 4713, silver.riige@tallinnlv.ee

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Viimati muudetud 16.06.2021