• Kui puudub ühiskanalisatsioon
• Vee erikasutusloa taotlemine
• Puurkaevude ja -aukude rajamine
• Uuringud
• Vee erikasutuse keskkonnaloa teated
• Sademevesi

Kui puudub ühiskanalisatsioon

Ühiskanalisatsiooni puudumisel vajab tekkiv reovesi käitlemist kohapeal. Reovee kohtkäitluse viisidest on Tallinna linnas lubatud üksnes reovee kogumine veetihedatesse kogumismahutitesse ja sellele järgnev väljavedu purgimiskohta. Reovee kohtkäitlust on lubatud kasutada olmereovee käitlemiseks alal, kus puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga ühiskanalisatsiooniga.  (Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2016. a. määrus nr 16 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri § 3).   Omapuhastite kasutamine ei ole Tallinna linna territooriumil lubatud.

Reovee kohtkäitluse lubamine

1. taotlus reovee kohtkäitluse projekteerimiseks;
2. kinnistu plaan koos reoveemahuti asukohaga;
3. vee-ettevõtja tehnilised tingimused liitumiseks ühiskanalisatsiooniga.

1. taotlus reovee kohtkäitluse lubamiseks;
2. kinnistul paiknevate ehitiste plaan;
3. reoveemahuti kirjeldus ja joonis;
4. vee-ettevõtja tehnilised tingimused liitumiseks ühiskanalisatsiooniga.

Kogumismahuti asukoht

Kogumismahuti asukoht tuleks valida selliselt, et tulevikus oleks võimalikult lihtne liita kinnistu kanalisatsioon ühiskanalisatsiooniga, samuti võiks purgimisauto juurdepääs mahutile olla hõlbus. Kolmanda asjaoluna arvestame naabrite heaoluga ja ei paiguta mahutit naaberkinnistule lähemale kui 3 meetrit.

Nõuetekohane mahuti

Nõuetekohane mahuti on veetihe ning hermeetiliselt suletud. Kogu heitvesi, mis majapidamises tekib ja mahutisse juhitakse peab sinna jääma kuni purgimiseni. Lihtsaim võimalus veenduda kogumismahuti veetiheduses on võrrelda tarbitud vee ja väljaveetud heitvee koguseid. Kinnistu omanikul on kohustus säilitada vee tarbimist ja heitvee väljavedu tõendavat dokumentatsiooni jooksvalt kahe aasta jooksul.

Purgimine

Purgimine on heitvee tekkekohast väljapumpamine, äravedamine ning ühiskanalisatsiooni purgimiskohta väljalaskmine.

Vee erikasutusloa taotlemine

Vastavalt veeseadusele tuleb vee erikasutusluba taotleda kui:

1. võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas;
2. võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas;
3. võetakse mineraalvett
4. juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett;
5. juhitakse heide otse põhjavette;
6. juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitluse maalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile;
7. paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat;
8. süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist;
9. juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett;
10. paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrit;
11. kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist; 
12. põhjavett täiendatakse, juhitakse ümber või juhitakse tagasi;
13. toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont, või kui regulaarselt lastitakse või lossitakse laeva tuules lenduvate puistekaupadega, välja arvatud juhul, kui seda tehakse suletud süsteemi kasutades;
14. veekogu puhastamiseks kasutatakse kemikaale, välja arvatud juhul, kui sellega muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi;
15. arendatakse vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas;
16. rajatakse üle ühe hektari või likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv veekogu;
17. muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvetud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu;
18. muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või veerezhiimi.  

Vee erikasutusloa annab Keskkonnaamet ([email protected]). Kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ja veekaabelliinide ehitamiseks merel annab vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium ([email protected]) .

Vee erikasutusloa kirjaliku taotluse esitab taotleja vee erikasutusloa andjale, mille alusel vee erikasutusloa andja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Veeluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui:

Veeloaga seonduv täiendav info Veeseaduses § 186 - 195.
 

Puurkaevude ja -aukude rajamine

Puurkaevude ja -aukude (soojuspuuraukude) projekteerimist ja ehitamist reguleerib keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 "Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäevike, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti normid ".

Selleks, et kinnistule rajada puurkaev või vertikaalsetel soojuspuuraukudel põhinev maaküte, esitab puurkaevu või soojuspuuraukusid kavandav isik Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kooskõlastamiseks puurkaevu või -augu asukoha taotluse .

Soojuspuuraukude puhul tuleb positiivse vastuse korral esitada ehitisregistri kaudu Tallinna Linnaplaneerimise Ametile elektroonseks menetlemiseks maasoojuspuuraukude ehitusprojekt. Projekt peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 toodud puuraugu projekteerimise ja konstruktsiooni nõuetele (ptk 2 ja 3). Maasoojuspuuraukude projekti võib koostada ja hiljem ka neid rajada vastavat tegevusluba omav ettevõte, nimekiri on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt https://envir.ee/hudrogeoloogiliste-toode-komisjon.

Puurkaevu rajamiseks puhul tuleb pärast asukoha kooskõlastust taotleda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt projekteerimistingimused. Ka puurkaevu projekti võib koostada ja hiljem ka rajada vastavat tegevusluba omav ettevõte (https://envir.ee/hudrogeoloogiliste-toode-komisjon).

Pärast puurkaevu või maasoojuspuuraukude rajamise lõpetamist tuleb esitada Keskkonnaametile rajatud puurkaevu või puuraukude andmed elektrooniliselt Keskkonnaameti e-teenuste portaali kaudu või esitada andmed keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 lisa 4 kohasel vormil.

Kui kasutusele võetakse (maasoojus)puurauk või selline puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele määruse nr 43 lisa 5 kohane kasutusteatis koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. 

Kui kasutusele võetakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele määruse nr 43 lisa 6 kohane puurkaevu kasutusloa taotlus koos selle juurde kuuluvate dokumentidega
 

Sademevesi

Keskkonda või tehnovõrku juhitava sademevee koostis  peab vastama keskkonnaministri 08. 11 2019. a määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹“ § 5 ja 7 nõuetele.

Uuringud

Harku järve ja valgala vee kvaliteedi seire 2019

Tallinna sademevee väljalaskude seire 2019-2021

Lisainfo: Silver Riige, 640 4713, [email protected]

Keskkonnaregistri andmetel on Tallinna territooriumil 60 mageveekogu ning paikneb 4 põhjaveekogumit.
Rannikumeri jaguneb Tallinna ümbruses 14 mereosaks:
9 allikat;
11 oja;
2 jõge;
1 kanal;
19 kraavi;
4 looduslikku järve;
14 tehisjärve.

Vooluveekogud

Suurematest vooluveekogudest jääb osaliselt Tallinna territooriumile kaks jõge – Pirita ja Pääsküla ning üks tehisvooluveekogu – Vaskjala-Ülemiste kanal. Lisaks on Tallinnas 11 oja ning 19 kraavi. Tallinna keskkonna- ja Kommunaalamet seirab Harku järve suubuvate ja sellest väljuvate veekogude (Iisaku soon, Järveotsa oja, Harku oja ja Tiskre oja) kvaliteeti. Samuti seirab linn merre suubuvaid veekogusid (nt Mähe oja, Mustjõe oja) ja olulisemaid sademevee väljalaske. Tabelis 1 on välja toodud vooluveekogude nimistu koos tüübiga.

Tabel 1. Vooluveekogude nimistu

Järved

Tallinna territooriumil asub neli looduslikku järve – Harku järv, Saartevahe järv, Ülemiste järv ja Paljassaare järv ning 14 tehisjärve.
Harku järve seisundit seiratakse järjepidevalt järve suubuvate vooluveekogude kaudu. 2019-2021. aasta seirearuande põhjal saab tõdeda, et Harku järve veekvaliteet on üldiselt veidi halvenenud. Veekvaliteedi parendamiseks on inimsekkumine äärmiselt oluline.

Tallinnale on eriti oluliseks veekoguks Ülemiste järv, sest see annab peamise osa (85%) tallinlaste joogiveest. Sealt saavad joogivee Kesklinna, Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinna, Kristiine ja Haabersti elanikud. Pinnavee tarbimine tulevikus tõenäoliselt kasvab.

Täpsemad andmed järvede kohta leiab tabelist 2.

Tabel 2. Järvede nimistu

Rannikumeri

Tallinna ümbruse mereala jaguneb 14 mereosaks, mis on näha alloleval joonisel. Mereosad moodustavad ühe rannikuveekogumi – Muuga-Tallinn-Kakumäe lahe rannikuvesi. Selle ökoloogiline seisund on 2019. aasta hinnangu põhjal kesine.

Tallinna rannikumeres on neli ametlikku suplusranda: Kakumäe rand Kakumäe lahes, Stroomi rand Kopli lahes ning Pirita ja Pikakari rannad Tallinna reidil. 

Sinilipu rannad Tallinnas

Sinilipu programm on rahvusvahelise valitsusvälise mittetulundusliku organisatsiooni FEE (Rahvusvaheline Keskkonnahariduse Fond) poolt koordineeritav supelrandadele ja väikesadamatele mõeldud programm. Sinilipu programm sai alguse 1985. aastal Prantsusmaal. Programm on olnud kogu Euroopas kasutuses alates aastast 1987 ja väljaspool Euroopat alates aastast 2001, kui sellega liitus Lõuna-Aafrika. Tänaseks on Sinilipp muutunud tõeliselt globaalseks programmiks, milles osaleb aina suurem hulk riike.

Sinilipu programm edendab mageveealade ja väikesadamate kestlikku arengut, esitades kohalikele ametkondadele ja supelrandade haldajatele väljakutse saavutada väga head tulemused neljas kategoorias: veekvaliteet, keskkonnajuhtimine, keskkonnaharidus ja teave, ning turvalisus. Aastate jooksul on Sinilipust saanud austatud ja tunnustatud ökomärgis, mis ühendab turismi ja keskkonnakaitse sektorid nii kohalikel, piirkondlikel kui riiklikel tasanditel.

 

Põhjavesi

Tallinna maapõues paikneb 4 põhjaveekogumit. Maapinnalt tuleva reostuse eest on kaitsmata kaks põhjaveekogumit - Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogum nr 29 ja Siluri–Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum nr 10. Ühisveevärk kasutab Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihtide vett, mis on maapinnalt tuleva reostuse eest kaitstud.

Ligikaudu 15% Tallinna elanikest saab enda joogivee põhjaveest, mis oli aastal 2020 ligikaudu 3,16 miljonit m³. Põhjavee hea kvaliteet on äärmiselt oluline, sest sellega on võimalus tagada linnaelanike veevarustus juhul, kui Ülemiste veehaardega peaks midagi juhtuma.

Tallinna veevarustuse seisukohast on kõige olulisemad Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi põhjaveekogumid, kusjuures Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihi kvaliteet joogiveena on parem.

Allikad

Keskkonnaregistri andmetel asub Tallinna territooriumil 9 allikat. Reaalsuses on neid rohkem, kuid nende asukohad on kaardistamata ja registrisse kandmata. Nendega saab tutvuda veebilehel Allikad.info. Allikaid avaneb näiteks Lasnamäel Põhja-Eesti paekaldas ja Nõmmel Pääsküla raba ümbritsevatel aladel. Allikate nimistu leiab tabelist 3.

Tabel 3. Allikate nimistu