Linnakeskkond muutub liigirikkamaks ja loodust säästvamaks

Kesklinna rohealade haljastust mitmekesistades ning lastes sel lopsakamaks kasvada muutub linnakeskkond liigirikkamaks ja loodust säästvamaks. Niitmisega piiri pidamine annab ühtlasi inimestele võimaluse nautida parkides vaikust ja rahu, looduse lõhnu ja hääli. Parkides elurikkuse soodustamine lähtub põhimõttest ’’vähem on rohkem’’ – vähem niitmist toob parkidesse uusi taime-, looma- ja linnuliike.

Inimese tervis ja elukeskkond paraneb

Linnalooduse säilimiseks on oluline, et loomad, linnud ja putukad saaksid ohtu sattumata ühelt rohealalt teisele liikuda ja tegutseda häirimatult. Elurikkus on üks tähtsamaid teemasid, millega linnad üle maailma senisest märksa enam tegelema peavad. Üha selgemalt tõestavad teadusuuringud, et inimese tervis on otseselt seotud elurikkusega – mida mitmekesisemas ja tervemas looduskeskkonnas elame, seda parem on meie immuunsüsteem ja vaimne tervis.

Liigirikkam taimestik

Põuasel suvel näeb viimse piirini pügatud rohuga park välja justkui kõrb. Pikemaks kasvada lastud rohi tagab ka kuivemal ajal niiskema ja toitainerikkama mulla. See omakorda tagab liigirikkama taimestiku. Taimed omakorda aitavad parandada õhu kvaliteeti, puhastavad pinnast ja vett.

Rohkem linnulaulu

Linnahaljastuse mitmekesistamise esimesi vilju saame juba maitsta kas või seeläbi, et erinevate linnuliikide laulu kuuleme kesklinna rohealadel varasemast märksa rohkem. Eriilmeline haljastus tagab ka lindudele parema elukeskkonna ja rikkalikuma toidulaua.

Linnamesinduse kasv

Rohealade elurikkus soodustab linnamesindust. Eksperimentaalselt on linnamesilased juba aastaid kesklinna parkide, puiesteede ja aedade õisi tolmeldanud ning mett tootnud. Tootlikkus on aasta aastalt kasvanud. Tolmeldamist ootavaid õisi on üha rohkem ja mee kvaliteet hea. Mesilased ning teised tolmeldajad on elurikkuse hoidmisel võtmetähtsusega tegelased.

Tallinna liigirikkus ja linnakeskkond

Tallinn on mitmekesise elustiku ja maastikuga linn, kus on elupaiga leidnud mitmed haruldused. Ainuüksi kaitsealuseid taimi on 46 liigist. Eestis on palju liike, kellele asulad ei ole kunagi sobivaks elupaigaks, kuid on ka neid, kellele inimese lähedus ja linnakeskkond sobib, kui muud tingimused on soodsad.

Linnaflooral on bioloogilise mitmekesisuse jaoks oluline roll – see võimaldab putukatel, tigudel ja lindudel toituda, pakub neile peavarju ja paljunemispaika. Tallinnas pesitseb arvukalt üle-euroopaliselt ja riiklikult kaitstavaid linnuliike. Riiklikult kaitstavatest lindudest on Tallinnas pesitsenud 45 ja rändeajal kohatud 97 linnuliiki.

Tallinnas kasvab 39 kaitsealust taimeliiki, teiste seas ka mitmeid taimeharuldusi, nagu mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), püstkivirik (Saxifraga adscendens), aasnelk (Dianthus superbus) ja alpi nurmikas (Poa alpina), kelle ainus või üks väheseid kasvukohti on just pealinn.

Tallinn on ilmselt üks Euroopa orhideerikkamaid pealinnu. Siit on leitud kasvamas 17 liiki looduslikke orhideesid (49% Eesti liikidest), kes on kõik kaitse all.

 

Milliseid taimi, tolmeldajaid, linde ning imetajaid võib kohata keskklinna rohealadel?

Taimed

• põdrakanep (Chamaenerion)   
• valge iminõges (Lamium album) 
• naistepuna (Hypericum)

Tolmeldajad

• meemesilane (Apis mellifera)
• erakmesilane (Anthophora bimaculata)
• lepatriinu (Coccinellidae)

Linnud

• kuldnokk (Sturnus vulgaris)
• rasvatihane (Parus major)
• sinitihane (Parus caeruleus)

Imetajad

• harilik siil (Erinaceus europaeus)
• halljänes (Lepus europaeus)
• pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii)

Loe lisa: https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2018/02/4359.pdf