Rahvastikuregistri toimingud
Elukoha aadressi muutmine rahvastikuregistris
Rahvastikuregistri seadus sätestab, et kõik isikud on kohustatud hoolitsema enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris.
Kui olete asunud elama kesklinna linnaossa või vahetanud elukohta linnaosas, siis tuleb Teil oma uue elukoha aadress teatada Kesklinna rahvastikuregistri sektorisse 14 päeva jooksul, esitades elukohateate. Seda vormi kasutage ka siis, kui lahkute kesklinna linnaosast elama välismaale. Tähelepanu! Isiku elukoht võib olla registreeritud korraga ainult ühes riigis ja õige elukoha aadress peab olema registreeritud nii Eestis kui välisriigis elades!
Elukoha aadressil on õiguslik tähendus:
1) Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel;
2) kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud alustel;
3) avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.
Elukohateadet saab esitada:
- isiklikult kohapeal (vastuvõtu ajad ja elukohateate täitmise juhend)
- posti teel (juurde lisada koopia isikut tõendavast dokumendist)
- e-Rahvastikuregistri iseteenindusportaalis
- digiallkirjaga e-posti teel
Elukohateate esitamisel riigiportaalis ei muutu avaldaja elukoht automaatselt, vaid see laekub pärast kõigi avaldusel märgitud täisealiste isikute poolt digiallkirjastamist ametniku töölauale. Peale esitatud andmete õigsuse kontrollimist teeb ametnik elukoha registreerimise kande rahvastikuregistrisse.
Euroopa Liidu kodanik, kes saabus Eestisse ja kavatseb siin elada üle 3 kuu, peab kolme kuu jooksul Eestisse sisenemisest arvates taotlema tähtajalist elamisõigust. Selleks tuleb tal pöörduda kohaliku omavalitsusüksuse poole elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Alaealise lapse või eestkostetava eest esitab isikukoodi taotluse ja elukohateate lapse vanem või eestkostja. Lisaks tuleb esitada lapse isikut tõendav dokument, nõuetekohaselt vormistatud sünnidokument ja mõlema vanema kirjalik nõusolek.
Esitada tuleb Rahvastikuregistri seaduse § 40 nõuete kohaselt elukohateade ja taotlus isikukoodi saamiseks.
- Info Issuance of a right of temporary residence to a citizen of European Union
- Info sünnidokumendi nõuetekohase vormistamise kohta eesti keeles ja in english
Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega omandab Euroopa Liidu kodanik Eesti Vabariigis elamiseks 5-aastase tähtajalise elamisõiguse. Pärast elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmist peab ta 30 päeva jooksul pöörduma Politsei- ja Piirivalveametisse, et vormistada tähtajalist elamisõigust tõendav dokument - isikutunnistus (ID-kaart). Eestist lahkumisel tuleb tal esitada sellekohane elukohateade, mis lõpetab elamisõiguse ja informeerida ka Politsei- ja Piirivalveametit ID-kaardi kehtivuse lõpetamiseks.
Info Siseministeeriumi kodulehel eesti keeles ja in english.
Ruumi omanik (koos kaas- või ühisomanikega) saab taotleda isikute aadresside muutmist rahvastikuregistris, kui neil isikutel puudub sellele omanikule kuuluvas ruumis elamise õigus ja nad on sealt elamast lahkunud. Taotluses kinnitab ruumi omanik neid asjaolusid oma allkirjaga.
Vastav taotlus tuleb esitada kirjalikult:
- isiklikult kohapeal, vastuvõtt E 9.00 – 12.00 ja 13.00 – 18.00
T, N 9.00 – 12.00 ja 13.00 – 16.30
R 9.00 – 12.00 - posti teel
- e-Rahvastikuregistri iseteenindusportaalis
- digitaalallkirjaga e-posti teel
Meie teavitame ruumi omaniku taotlusest neid isikuid kirjalikult rahvastikuregistris märgitud aadressil ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ruumi omaniku taotlus jääb rahuldamata, kui need isikud tõestavad kuu aja jooksul pärast teate saamist või Ametlikes Teadaannetes avaldamist dokumentaalselt oma õigust kasutada seda eluruumi, või kui nende isikute ja ruumi omaniku vahel käib kohtuvaidlus ruumi kasutusõiguse üle.
Elukohatõend väljastatakse isikule tema enda, tema alaealise lapse ja/või eestkostetava kohta. Elukohatõendit ei ole vaja esitada riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele, sest neil on juurdepääs rahvastikuregistrile.
Teemakohast lisalugemist:
- Rahvastikuregistri seadus (Population Register Act)
- Haagi konventsioon ja sellega ühinenud riigid
- Euroopa Liidu kodaniku seadus (Citizen of the European Union Act)
- CIEC-i perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise 1976. aasta Viini konventsioon
- Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe
- Perekonnaseadus (Family Law Act)