Juba kolm aastat Reidi teed

Detsembris 2019 sai valmis Reidi tee. Kolme aasta tagust sündmust meenutasid paarkümmend inimest plaadi panekuga ühele erilisele kivile sama tee ääres. Sündmust juhtis ja esines sissejuhatava sõnavõtuga Kesklinna vanem Monika Haukanõmm. Tee projekteerimist meenutas Rein Annusver K-Projektist, Reidi tee maastikuarhitektuurist rääkis Kersti Lootus ja raamatu „Reidi tee ehituslugu“ autor Väino Rajangu tutvustas piirkonna varasemaid merepiire ja aastate jooksul toimunud muutusi.

Dmitri Bruns kirjutas 1993. aastal raamatus „Tallinn: linnaehituslik kujunemine“, et linna „esimeses kui teises generaalplaanis, mõlemas kesklinna detailplaneerimise kavas ning kõigis linna viimaste aastate liiklusskeemides oli Lasnamäe ja Kopli vahelist ühendust tagava suunana ette nähtud nn Kalda magistraal (mereäärne magistraal)“. Linnavolikogu määrusega 11. novembrist 2001 kehtestatud Tallinna üldplaneeringus sai Kalda magistraalist südalinnast transiitliikluse möödajuhtimiseks Põhja magistraaltee üks lõik (Paldiski maanteelt Pirita teeni). Järgnevates dokumentides sai Põhja magistraalteest Põhjaväil. Linnavalitsuse istungil 28. oktoobril 2009 kinnitati Põhjaväila lõigule nimeks Reidi tee.

Jõe/Lootsi tänava ja Russalka mälestusmärgi vahelisel alal paikneva ning mereäärset piirkonda läbiva ühendustee projekti lähteülesande kinnitas linnavalitsus aprillis 2015.
Seega kulus idee sünnist projekteerimise alguseni aastaid. Üldsuse silmis muutus Reidi tee rajamine eriti aktuaalseks pärast linnavalitsuse 2. märtsi 2016 istungit, kui langetati otsus tee esialgse lahendusvariandi osas. Järgnesid projekti avalikud arutelud, meeleavaldused ja väitlused Russalka juures koos tee asukoha ja mahavõetavate puude märgistamisega. Ilmus arvukalt artikleid ajakirjanduses. Nendest sündmustest ja kirjutistest leiab ülevaate raamatust „Reidi tee ehituslugu“, mis ilmus mõni kuu pärast tee avamist.

Reidi tee täpse asukoha lahendusvariantide puhul mängis rolli kaks olulist objekti: Russalka monument ja „sajaaastane“ tamm. Küsimus oli, kas tulevane autotee möödub neist mere või maa poolt. Avaldati arvamust, et kui autotee jääb mere ja Russalka vahele, siis mälestusmärk kaotab väga palju. Ellu viidi variant, mille puhul möödub autoliiklus mõlemast objektist maa poolt. Mereäärse promenaadi ja kergliiklustee küsimused olid arutelude käigus oluliselt väiksema tähelepanu all.

Suurprojekt

23. juulil 2018 avas Reidi tee ehitustöö pidulikult tollane linnapea Taavi Aas tulevase Reidi tee ja Pikksilma tänava ristmiku kohas – samas piirkonnas toimus nüüd ka kivile plaadi panek. 17 kuud kestnud suuremahulise ehituse peatöövõtjateks said võidetud riigihanke tulemusel KMG Inseneriehituse AS ja Verston Ehitus OÜ. Ühisprojekti juhtis KMG Inseneriehituse AS juhatuse liige Marek Jassik. Tee projekt valmis projekteerimisfirmas K-Projekt AS.

Reidi tee rajamisega suurenes Eesti maismaa osa 7500 ruutmeetrit. Selle ala täitmiseks veeti kohale 35–40 tuhat kuupmeetrit pinnast. Nii suur kogus võrdub 20-tonnise kandejõuga auto 2500 koormaga. Mere täitmine ei olnud ehitajale kerge ülesanne, sest sügisesed tormid tõstsid merevee taset ja uputasid korduvalt uue rajatava tugiseina aluse. Mere täitmine selles piirkonnas ei olnud viimase saja aasta jooksul esmakordne. 1937. aastal tehti Kadrioru tuhaväljade planeerimise kava, mis ka ellu viidi. Selle jooniselt on näha, et Narva maantee ja paplite allee vahele jääv tänane jalgtee oli siis merepromenaad. Jalgteest mere poole jäävad puud ja paplite allee on istutatud 1950. aastate alguses.

Reidi teel viibijad ja läbisõitjad näevad praegu ainult ehitamise lõpptulemust: promenaadi, kergliiklusteed, 2+2 reaga sõiduteed, parkimisplatse, bussipeatuse taskuid ootepaviljonidega, mitmekülgset haljastust koos lisatud kujunduselementide ja harrastusspordi võimalustega. Muruga kaetud ala on 40 tuhat ruutmeetrit, istutati 500 puud, üle 58 tuhande põõsa jne. Kuid ehitajal oli vaja teha ka palju töid, mille tulemus on nüüd vaatevälja asemel maapinna all. Olgu nimetatud kas või sadeveekollektor koos pumplaga ja mastaapsed insenerivõrgud. Tagasi vaadates ehitamisaegsele töötegemisele, tuleb avaldada kiitust arvukatele ehitajatele, tööde koordineerijatele, kes suutsid mahuka töö tähtajaks eeskujulikult lõpetada.

Hinnangutest

Olen küsinud paljudelt inimestelt, mida nad hindavad rajatud Reidi tee puhul. Esikohal on muidugi merevaade – on ju nüüd linna avamine merele saanud tegelikkuseks. Vanemad inimesed hindavad promenaadi ääres olevaid arvukaid pinke, kus saab jalgu puhata ja merd nautida. Ka tugimüür kaeti pealt puiduga ja see pakub inimestele samuti meeldivat puhkamisvõimalust.

Projekti järgi läbib Reidi teed kaks kolmandikku ja Narva maanteele jääb üks kolmandik Russalka juurest mööduvast liiklusvoost, kusjuures raskeveokite liiklus siirdub Reidi teele. Siinkirjutajal puudub statistika tegeliku liiklusvoo jaotumise kohta, kuid igapäevane liikluspilt näitab autoliikluse vähenemist Narva maanteel. Piirkonna inimestel on eriti hea meel, et raskeveokid enam Narva maanteel ei sõida ning sellega on lisaks mürale vähenenud ka maapinna iseärasustest tingitud vibratsioon. Seega paranesid Kadrioru piirkonnas elutingimused.
Artikli alguses märkisin, et ehitust tähistav plaat kinnitati ühele erilisele kivile. Eriliseks teeb kivi mitu asjaolu.

Tee alla rajati sadeveekollektori 1,6-meetrise siseläbimõõduga torustik. Puuriti Uus-Sadama tänava äärsest šahtist Lootsi tänava suunas ja kui oli jõutud sisestada 34 kolmemeetrist toru, jäi puurkilbile ette takistus. Puuriti 15 tundi, aga edasi ei jõutud. Juhtimisandurid näitasid, et takistus asub puurimiskilbi ees ühes servas ja seetõttu prooviti takistust 100-tonnise survega kõrvale lükata, kuid tulemuseta. Olukorra lahendamiseks kaevati ligi kümne meetri sügavune auk ja leiti takistuse põhjustanud kivi, mis siis välja tõsteti. Just sellele kivile kinnitati nüüd tee ehitamist meenutav plaat. Kivil olevad kaared näitavad puurimiskilbi terade 15-tunnise tööga tekkinud jälgi.

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Enno Reinsalu tutvus kiviga ja tema info kohaselt on tegemist väga kõva, kõrge mineraalide sisaldusega ja jämedama struktuuriga ränikiviga, nimeks gabro, mida rahvasuus kutsutakse mustaks graniidiks.


Väino Rajangu
TTÜ emeriitprofessor
Reidi tee piirkonna elanik